Obsah (8)

§ 405§ 168§ 486§ 162§ 428§ 174§ 445§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-125360 Tsiviilasi OÜ Xxxxhag

) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

§ 405

lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.

1. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel esitatud arve õigeaegselt tasumata jätmise eest viivist summas 1,14 eurot. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 07.09.2016 suulise töövõtulepingu korstnapühkimise tööde teostamiseks tn 74 hoonel. Hageja esitas 07.09.2016 kostjale arve nr TK-18662 visiiditasu eest 55 eurot + 11 eurot käibemaks, kokku 66 eurot. Arve oli koostatud visiiditasu eest tulenevalt hinnakirjast. Arve tasumise tähtaeg oli 12.09.
2. Vaidlus puudub selles, et hageja käis kohal. Xxxx aktist nähtuvalt on visiiditasu Tallinnas 55 eurot (tl 21). Samuti nähtub nimetatud aktist, et korstnapühkija tegi ettekirjutise paigaldada katusele korstnatele ligipääsuks käiguteed ja redelid ning tuvastas, et korstnates on tuleohtlikku ja kergestisüttivat tahma ja nende puhastamine on ligipääsu võimaluse puudumise tõttu võimatu. Kostja tasus hagejale põhivõlgnevuse 66 eurot 19.12.2016, so maksetähtaega ületades. Kohtu hinnangul tunnistas kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõuet. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kostja tasus põhivõlgnevuse üksnes õigusrahu huvides. Kostja tasus võlgnevuse pärast hagi esitamist ning kohtu hinnangul on kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõuet tunnistanud.
3. Hageja nõue kostja vastu viivise 1,41 euro nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitatud arvest nr 16010192 nähtub, et arve tasumise tähtaeg oli 12.02.
4. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks 13.02.
6. Vaidlusaluse arve tasumise tähtaeg oli 12.09.2016 (tl 22). Puudub vaidlus, et kostja on põhivõla hagejale tasunud 19.12.
7. Seega on kostja oma kohustust rikkunud ja hagejal on õigus tasumisega viivitatud aja eest viivist nõuda. Kostja on nimetatud arve tasumisega olnud viivituses perioodil 13.09.2016 kuni 18.12.2016 kokku 97 päeva kogusummas 1,41 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja arve tasumisega viivitamise eest 4 viivise alates arve sissenõutavaks muutumisest 13.09.2016 kuni põhinõude tasumiseni 19.12.2016 summas eurot 1,41 eurot. MENETLUSKULUD
8. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta 29,43% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud 70,57% ulatuses kostja kanda.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud põhivõlgnevuse 66 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 20,36 euro ja viivise alates 14.12.2016 kuni kohustuse kohase täitmiseni nõudes. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud 29,43% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud 70,57% ulatuses kostja kanda. 14. Hageja esitas 26.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu avalduse KÜ Xxxx vastu võlgnevuse saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ning kohtunikuabi andis 25.11.2016 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 01.12.2017 määrusega avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 14.12.2016 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kostja tasus 19.12.2016 hagejale 66 eurot.

§ 486

lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega tasus kostja võlgnevuse pärast hagi esitamist. Kohtu hinnangul on kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõude

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes rahuldanud.

Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja loobus viivisest 28,96 euro ulatuses mitte seetõttu, et kostja oleks nimetatud summa tasunud, vaid seetõttu, et hagejal puudus seaduslik alus nimetatud ulatuses viivise nõudmiseks, kuna poolte vahel puudus kokkulepe viivise määra kohta. Viivise nõue summas 28,96 eurot on 29,43% hageja esialgsest 96,36 euro suurusest nõudest. 15. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole alust kohaldada

§ 162

lg-t 4 ülejäänud 70,57% ulatuses osas.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428

lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas 3-2-1-28-12, 3-2-1-63-11). Kohtu hinnangul ei ole poolte menetluskulude jätmine kostja kanda 70,57% ulatuses tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja on põhjendanud äärmist ebaõiglust menetluskulude kostja kanda jätmise korral sellega, et hageja ei teostanud kokkulepitud töid ning kostja tasus üksnes õigusrahu huvides põhivõla. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohtu hinnangul on kostja 66 euro tasumisega hageja põhinõuet tunnistanud. 16.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevaga rahuldab kohus hageja nõude viivise väljamõistmise osas, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 467,25 eurot, kokku 542,25 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 75 eurot. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud 467,25 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 6,23 h eest. Kostja leiab, et hageja ajakulu on hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisulist pikkust arvestades ebamõistlikult suur. Kostja hinnangul võiks hageja mõistlikuks kuluks pidada kokku 4 tundi ehk 300 eurot. Lisaks sellele on kostja seisukohal, et hagi muutmise ja hagist 5 loobumise kulud ei kuulu hüvitamisele, kuna hageja tingis nende kulutuste tegemise vajaduse enda käitumisega, sest esitas esialgu alusetuid nõudeid ning seejärel loobus nendest.
2. Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on hageja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud summas 467,25 eurot. Arvestades, et hageja on menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja esitatud menetlusdokumendid on oma põhisisult suures osas kattuvad, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 4 tunni eest. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: 1) 10.12.2016 hagiavalduse ettevalmistamine ja esitamine koos tõenditega maakohtule 1,33 tundi, põhjendatuks loeb kohus 1 tund; 2) 06.03.2017 vastuse koostamine kostja seisukohale ja hagi muutmine 1 tund, põhjendatuks loeb kohus 0,5 tundi; 3) 12.04.2017 vastuse koostamine kohtumäärusele ja hagist osaline loobumine 0,7 tundi, põhjendatuks loeb kohus 0,5 tundi; 4) 19.04.2017 kompromissi läbirääkimised ja vastus kohtule 1 tund, põhjendatuks loeb kohus 0,5 tundi; 5) 04.05.2017 vastuse kirjutamine kostja seisukohale 0,5 tundi; 6) 30.07.2017 täiendava seisukoha koostamine kostja 18.05.2017 seisukohale 0,70 tundi, kohus loeb põhjendatuks 0,5 tundi. Ajakulu 04.05.2017 kohtumine kliendiga positsiooni täpsustamiseks 0,5 tundi loeb kohus põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 4 tundi.
3. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 75 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu 75 eurot peab kohus käesoleva tsiviilasja raames mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 375 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 300 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud õigusabi eest 4 h ulatuses summas 300 eurot (75 x 4 h) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, kokku 375 eurot. Kuivõrd kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 29,43% ulatuses hageja ja 70,57% ulatuses kostja kanda, siis 70,57% 375 eurost on 264,63 eurot.
4. Järgmisena määrab kohus kostja menetluskulud. Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja menetluse käigus esitatud dokumentidega, leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulu on kostja esindaja kvalifikatsiooni ja käesolevat vaidlust arvestades osaliselt põhjendamatu ja ülepaisutatud summas 525 eurot. Arvestades, et kostja on menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja esitatud menetlusdokumendid on oma põhisisult suures osas kattuvad, ei saa kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 4 tunni eest. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud järgmised nimekirjas näidatud ajakulud: 1) hagiavaldusega tutvumine, konsulteerimine kliendiga, kirjaliku vastuse koostamine ja esitamine 17.01.2017 2 h, kohus loeb põhjendatuks 1 tunni; 2) kohtule kompromissläbirääkimiste kohta vastuse koostamine 19.04.2017 0,5 tundi; 3) hageja 08.03.2017 ja 12.04.2017 menetlusdokumentidele kostja seisukoha koostamine 1 h, põhjendatud on o,5 tundi; 4) hageja 04.05.2017 vastuse analüüs ja kostja 18.05.2017 vastuse koostamine 1 tund, kohus loeb põhjendatuks 0,75 tundi. Ülejäänud toimingud loeb kohus põhjendatuks. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja õigusabikulu 4 tundi.
5. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist tunnihinnaga 70 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu 70 eurot peab kohus käesoleva tsiviilasja raames mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud summas 280 eurot. Kuivõrd kohus jättis käesoleva kohtuotsusega menetluskulud 29,43% ulatuses hageja ja 70,57% ulatuses kostja kanda, siis 6 280 eurost 29,43% on 82,40 eurot. 22.

§ 445

lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 182,23 eurot (264,63 - 82,40). 23.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellekohase avalduse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7