) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja põhjustas 16.04.2016 sõidukiga Opel Astra reg märgiga xxxx Harjumaal, Tõdva külas, Alexela Tõdva tanklas liiklusõnnetuse, hakates sõiduki tankimise järgselt liikuma, kui kütusepüstol oli sõiduki kütusepaagis, mille tagajärjel said kütusepüstol ja tankuri elektrikapi uks kahjustada. Kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt politseile liiklusõnnetusest nõuetekohaselt teatamata. Tankla videokaamera salvestuselt on näha, et kostja märkas juhtunut, tuli sõidukist välja, viis kütusepaaki jäänud kütusepüstoli otsa vooliku juurde, kuid sellest hoolimata sõitis sündmuskohalt minema. Seega on tegemist teadliku õigusvastase sündmuskohalt lahkumisega. Kostja juhitud sõiduki suhtes on liikluskindlustuse leping sõlmitud hageja juures, mille alusel ning tuginedes liikluskindlustuse seaduse §-le 12 tekkis hagejal kohustus hüvitada kostja tekitatud liikluskahju. Vastavalt liikluskahju kannatanu, tankla omaniku Alexela Oil AS avaldusele ja esitatud arvele on hageja hüvitanud liikluskahjuna kütusepüstoli ja elektrikapi taastamiskulu 608 eurot. Liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas liikluskahju ning lahkus pärast seda õigusvastaselt ja süüliselt liiklusõnnetuse toimumise sündmuskohalt, tekkis hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue väljamakstud 2 2-16-129648 kindlustushüvitise ulatuses. Hageja esitas kostjale 18.07.2016 tagasinõude summas 608 eurot maksetähtpäevaga 01.08.2016, kuid kostja ei ole tagasinõuet tasunud ega sellele kuidagi reageerinud. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes liikluskindlustuse seaduse § 53 lg 1 p 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi kostja põhjustatud liikluskahju hüvitamiseks välja makstud kindlustushüvitis summas 608 eurot. Hageja palub kõrvalnõudena mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise alates makskäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest perioodil 20.12.2016-19.02.2017 seadusliku viivise määras 8 % aastas ehk kokku 8,06 eurot ning alates 20.02.2017 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 608 eurot ja viivise perioodil 20.12.201621.02.2017 summas 8,06 eurot ning alates 22.02.2017 võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hagiavaldusest nähtub vaid, millises ulatuses kulusid on hageja kandnud seoses riigilõivu tasumisega. Kohus on 22.02.2017.a menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 10 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 27.02.2017.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt
lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.