← Eesti

3-16-27/8

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-27 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ Tõnu Eiki Transport esindaja advokaat Raiko Paas kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.10.2015 haldusakti ning 06.12.2015 vaideotsuse nr 2.2-1/34191-3 tühistamiseks. Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja OÜ Tõnu Eiki Transport esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Tiina Prunn Resolutsioon

  1. Jätta kaebus rahuldamata.
  2. Jätta poolte menetluskulu nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.05.
  3. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik, kaebuse põhjendused ja taotlus, vastustaja vastuväited
  4. OÜ Tõnu Eiki Transport esitas 05.01.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 06.10.2015 mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi nr th-2015-01010/1 ning 06.12.2015 vaideotsuse nr 2.2-1/34191-3 tühistamiseks.
  5. Tallinna Halduskohus leidis, et OÜ Tõnu Eiki Transport vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri liikluspolitseiniku koostatud haldusakti. Politsei ja piirivalve seaduse § 5 lg 1 kohaselt on prefektuur Politsei- ja Piirivalveameti piirkondlik struktuuriüksus. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri asukoht on Rahu 38, Jõhvi. 1
  11. Kuna kaebaja vaidlustab vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse Ida prefektuuri otsust ning Ida prefektuuri asukohaks on Jõhvi, siis kuulub kaebus kohtualluvuse korras läbivaatamisele Tartu Halduskohtus. 09.02.2016 saabus haldusasja nr 3-16-27 toimik Tartu Halduskohtule. 06.10.2015 kontrollisid Ida prefektuuri politseiametnikud koostöös Maanteeametiga Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  12. kilomeetril kaebajale kuuluvat mootorsõidukit reg nr 260 MKS ja haagist reg nr 431 YHM, mille kohta koostati kontrollkaardid nr th-2015-01009/1 ja th-2015-01010/
  13. 04.11.2015 esitas kaebaja vaide, milles palus eelpoolnimetatud kontrollkaardid tunnistada kehtetuks. 06.12.2015 vaideotsusega nr 2.2-1/34191-3 rahuldati vaie haldusakti th-2015-01009/1 osas ning tunnistati täielikult kehtetuks. Haldusakti th-2015-01010/1 osas jäeti vaie rahuldamata. OÜ Tõnu Eiki Transport palub kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti 06.10.2015 mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi nr th-2015-01010/1 ja ka 06.12.2015 vaideotsuse nr 2.2-1/34191-3 tühistamist, kuna põhjendustes puudub õiguslik alus ehk pole märgitud mille poolest kirjeldatud tegevus on õigusega vastuolus. Nimetatu tõttu on haldusaktid olulise põhjendamispuudusega. Vaideotsuses pole midagi märgitud selle kohta millised on poritiibadele esitatud nõuded. Töötulede osas on vaideotsuses viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele „mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ ning selle lisaks olevatele nõuetele (kood 210) tagurdustulelaterna kohta ning käsitlenud töötulesid tagurdustulede lisatuledena ning leidnud, et kui need tuled lülituvad üheaegselt tagurdustuledega, siis see ei ole lubatav. Vaideotsuses viidatud nõuded (p-s 1) kehtivad enne 1.01.1998 esmaregistreeritud sõidukite kohta. Kaebaja sõiduk on esmaregistreeritud hiljem, mille kohta kehtiks nõuete p
  14. Eeltoodust tulenevalt on kontrollakt kaebaja arvates antud valel õiguslikul alusel. Asjakohastes nõuetes (p-s 5) on tagurduslaterna nõuetega seoses viidatud vaid sellele, et sellisel ajal registreeritud sõiduki paigaldus peab vastama direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Nimetatud direktiivis on kirjas, et tagurdustulelatern on latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et kõnealune sõiduk tagurdab või hakkab tagurdama. Eeltoodust tulenevalt on loogiline, et sõiduki tagurdamisel lülituvad sisse kõik tagurdustulede funktsiooni kandvad laternad. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht
  15. Halduskohus, analüüsinud vaidlusalust Politsei- ja Piirivalveameti 06.10.2015 haldusakti ning 06.12.2015 vaideotsust nr 2.2-1/34191-3 ja asjassepuutuvaid õigusnorme, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Sealjuures kohus nõustub põhilises vastustaja põhjendustega ning argumentatsiooniga kohtumenetluses, mida kohus ei pea vajalikuks tervikuna üle korrata.
  16. Liiklusseadus § 193 g 1 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning vallavõi linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Liiklusseaduse § 196

(2)lg 1 p 8 ja 9 kohaselt on politseiametnikul õigus kontrollida sõidukite vastavust käesoleva seaduse §-des 86 ja 87 sätestatud nõuetele, mootorsõidukite ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavust; suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisele tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele, kui seda mootorsõidukit või haagist on lubatud käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel kasutada liikluses erandkorras või kui juht on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud käesoleva 2 seaduse § 91 lõike 2 punkti 5 alusel; LS § 200 lg 10 kohaselt politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määrus 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (edaspidi määrus nr 114) § 1 lg 1 kohaselt kehtestab määrus politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatuse ja korra. Sama määruse § 2 lg 4 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavust „Liiklusseaduse” ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele kontrollitakse vastavalt käesoleva määruse §-dele 3–5 . Määruse nr 114 § 4 kohaselt mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu on toodud käesoleva määruse lisas
  2. Määruse nr 114 § 5 lg 2 kohaselt kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus: 1) ohtliku rikke või puuduse korral suunata liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk ja selle haagis erakorralisele ülevaatusele ning välisriigis registreeritud kommertssõiduk põhjalikumale läbivaatusele lähimasse ülevaatuspunkti; 2) eriti ohtliku rikke või puuduse korral rakendada sõidukeeldu. Sama määruse § 5 lg 5 kohaselt käesoleva määruse lisas 3 nimetamata, kuid liiklust või keskkonda ohustava muu tehnilise rikke või puuduse avastamise või selle kahtluse korral tuleb politseiametnikul olenevalt rikke või puuduse ohtlikkusest lähtuda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.
  3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusega 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) § 1 lg 1 kohaselt reguleerib käesolev määrus teeliikluses osaleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi koos sõiduk), välja arvatud traktor, liikurmasin ja nende haagised, tehnonõudeid ja nõudeid varustusele. Määruses toodud nõuded on aluseks sõiduki, selle osade ja varustuse ekspertiisi, katsetuse, tüübikinnituse ja toodangu järelevalve teostamisel ning sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel ja liiklusjärelevalve teostamisel. Sama sätte p 38 kohaselt on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk, mis kuulub O kategooriasse.
  4. Vaidlust pole selles, et politseiametnik Andri Karp oli pädev mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavust kontrollima ja suunama erakorralisele tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele.
  5. Haldusakti - Politsei- ja Piirivalveameti 06.10.2015 mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi nr th-2015-01010/1-põhjendused on lakoonilised, st vastavad lahtrid on „linnutatud“, kuid võimaldavad aru saada, miks suunati Jõgeva maakonnas, Jõgeva vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete mnt
  6. kilomeetril kaebajale kuuluv haagis reg nr 431 YHM erakorralisele ülevaatusele. Vaidlustatud kontrollkaart nt th-201501010/1 st mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart on kehtestatud määrusega nr
  8. Vastustaja PPA poolt täidetud kontrollkaardil on kirjas kontrollitavate osade ja sõlmede ning kontrollitavate detailide loetelu. Samuti on kontrollkaardi esiküljel märkuste lahtris märgitud avastatud puuduse kirjeldus. Kontrollkaardi esi- ja tagaküljel on viide õigusaktile, mis reguleerib mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodikat ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu. Määruse nr 114 lisas 3 toodud kontrollitavate detailide loetelu on punktide kaupa olemas ka kontrollkaardi tagumisel küljel. Seega on haldusakti faktilised asjaolud seotud õigusnormi koosseisuga, mis vastavad tuvastatud asjaoludele ning vastustaja põhjendamiskohustus on täidetud.
  9. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui 3 eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nii kontrollkaardis kui vaideotsuses on faktilised asjaolud seotud õigusnormi koosseisuga, mis vastavad tuvastatud asjaoludele ning mõlemad haldusaktid on haldusorgani poolt piisavalt põhjendatud, selged ja üheselt mõistetavad.
  10. Vastuseks kaebaja väitele, et vaideotsuses pole midagi märgitud selle kohta millised on poritiibadele esitatud nõuded. Määruse nr 114 lisa 3 punkti 6.2.10 kohaselt kontrollitakse poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarustus vaatlusega ning võimalikeks riketeks ja puudusteks on: 1) detail puudub, on lahti tulnud või tõsiselt roostes 2) detaili ja ratta vahekaugus ei vasta nõuetele 3) ei vasta nõuetele. Kõikidel juhtudel on tegemist ohtliku rikke või puudusega.
  11. Määrus nr 42 lisa 1 kood 629 kohaselt üle 7,5 t täismassiga N2 ning kõigi N3, O3 ja O4 kategooria sõidukitel peavad olema direktiivi 91/226/EMÜ nõuetele vastavad porikaitsmed. Erinevatel juhtudel võivad porikaitsmed koosneda poritiivast, poripõllest ja külgpõllest koos porikaitsevarustusega. Poripõll peab olema laiem kui tagaratas (paarisrattad) ja asuma ratta kõige tagumisest pinnast tagapool mitte rohkem kui 300 mm. Kui telgede vahe on nii suur, et teineteise järel asetsevate rataste veerepindade vahe on suurem kui 250 mm, peavad poripõlled olema paigaldatud ka nende rataste vahele. Poripõlle alumine äär ei tohi asuda kõrgemal kui 200 mm maapinnast. Tulenevalt vedrustussüsteemi omadustest, võib poripõlle alumise ääre kõrgust suurendada kuni 300 mm;
  12. Haldusasjas esitatud fotolt on näha, et haagise teise telje ratastelt puuduvad poritiivad.
  13. Vaidemenetluses kontrollib haldusorgan haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1) ning haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel tunnistab haldusorgan haldusakti kehtetuks. Vaideotsuses on esitatud asjakohased argumendid ning viidatud konkreetselt, millistele õiguslikele alustele on kontrollkaardis tuginetud. Haldusakti põhjendus ei eelda selle koormamist õiguslike alustega, mis ei ole asjakohased. Vaidlust ei saa olla selle üle, et kaebaja haagise teise telje ratastel puudusid poritiivad, kuid see millised nõuded poritiibadele on esitatud peab sõiduki omanik ise selgeks tegema. Vastustaja ei ole kaebajale ette heitnud asjaolu, et poritiivad ei vasta nõuetele, vaid tuvastatud on, et teise telje ratastelt puuduvad poritiivad. Arvestada tuleb asjaoluga, et poritiiva puudumise korral on tegemist ohtliku rikke või puudusega.
  14. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui lisatuled toimivad tagurdustuledena, siis peavad toimima nagu tagurdustuled. Miks tuleb lisatuled sõidukilt eemaldada? Määruse nr 114 lisa 3 punkti 4.6.3 sätestab, et tagurdustulede vastavust nõuetele kontrollitakse vaatlusega, proovilülitamisega. Riketeks ja puudusteks loetakse asjaolu, et valgusallikas ei vasta nõuetele ning tegemist on sellisel juhul ohtliku rikke või puudusega. Määruse nr 42 punkti 95 kohaselt on tagurdustulelatern latern, mille tuli valgustab teed sõiduki taga ja hoiatab teisi liiklejaid, et sõiduk alustab või on alustanud tagurdamist. Määruse nr 42 Lisa 1 kood 210 sätestab: 1) enne
  15. jaanuarit
  16. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukile ja enne
  17. oktoobrit
  18. a esmaregistreeritud O2, O3 ja O4 kategooria sõidukile ning O1, L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile on tagurdustulelaterna paigaldamine vabatahtlik. M2, M3, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ei ületa 6000 mm ja M1 kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. M2, M3, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib paigaldada kaks või neli tagurdustulelaternat. L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukile võib paigaldada ühe või kaks tagurdustulelaternat. Enne
  19. jaanuarit
  20. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõiduki, enne
  21. oktoobrit
  22. a esmaregistreeritud O2, O3 ja O4 kategooria sõiduki ning O1, L2e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõiduki tagurdustulelatern peab vastama valmistaja poolt ettenähtule; 4 2) tagurdustulelaterna peab paigaldama sõiduki taha ja see peab süttima ning jääma sisselülitatuks seni, kuni tagasikäik on sisse lülitatud ja mootori käivitamist juhtiv seade on sisse lülitatud. M2, M3, N ja O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib paigaldada tagurdustule lisalaternad külgedele. Külgedele paigaldatud tagurdustule lisalaternate sisselülitamiseks peab olema eraldi lüliti, need peavad jääma sisselülitatuks peale tagasikäigu väljalülimist ja automaatselt välja lülituma, kui edasisuunas liikumise kiirus ületab 10 km/h; 3) tagurdustulelaterna kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 250 mm, kuid ei tohi ületada 1200 mm; 4) tagurdustule tekitatud valgusvihk peab olema valge värvusega; 5) alates
  23. jaanuarist
  24. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukil ja alates
  25. oktoobrit
  26. a esmaregistreeritud O2, O3 ja O4 kategooria sõidukil on tagurdustulelatern kohustuslik ja see peab vastama E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuetele ning selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Tagurdustulelaternale peab olema kantud tähis AR; Määruse nr 42 Lisa 1 kood 210 punkt 2 ütleb üheselt, et tagurdustulelaterna peab paigaldama sõiduki taha ja see peab süttima ning jääma sisselülitatuks seni, kuni tagasikäik on sisse lülitatud ja mootori käivitamist juhtiv seade on sisse lülitatud. O kategooria sõidukile, mille pikkus ületab 6000 mm, võib paigaldada tagurdustule lisalaternad külgedele. Külgedele paigaldatud tagurdustule lisalaternate sisselülitamiseks peab olema eraldi lüliti. Tagurdustuled hakkavad tööle tagasikäigu sisselülitamisel. Ilmselgelt ei tohi tagasikäigu sisselülitamisel hakata tagurdustuledega üheaegselt põlema ei töötuled ega ka tagurdustule lisalaternad, selleks peavad nimetatud tuledel olema eraldi lülitid. Seega töötuled, mis on paigaldatud nn tagurdustulede lisatuledena (lülituvad üheaegselt tagurdustuledega) ei ole lubatavad. Põhjendamatu on kaebaja väide, et kui lisatuled toimivad tagurdustuledena, siis nad peavad toimima nagu tagurdustuled. Ka fotolt on näha, et selline tuli ei vasta tehnonõuetele – ükskõik mis tulega ka tegemist ei oleks ning erakorralisele ülevaatusele suunamine oli igati põhjendatud ning seaduslik. Arusaamatuks jääb kaebaja väide justkui tulnuks lisatuled sõidukilt eemaldada. Vastustaja pädevus on suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele, kui esinevad ohtlikud rikked, mida ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. Antud juhul selliselt ka toimiti.
  27. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja sõiduk on esmaregistreeritud pärast 01.01.1998 ning selle kohta kehtiks koodi 210 p 5 mitte punkt
  28. Määruse nr 42 § 3 p 32 kohaselt on esmaregistreerimine sõiduki esmakordne registrisse kandmine Eestis või mõnes teises riigis. Maanteeameti kodulehe sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt (https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf ) on haagise 431 YHM esmane registreerimine toimunud 23.07.2007 ning Eestis registreerimine 24.08.
  29. Haagis on registreeritud Eestis kasutatuna, päritolu riik Saksamaa. Sõiduki kategooria on O
  30. Määruse nr 42 Lisa 1 kood 210 p 5 sätestab, et alates
  31. jaanuarist
  32. a esmaregistreeritud M ja N kategooria sõidukil ja alates
  33. oktoobrit
  34. a esmaregistreeritud O2, O3 ja O4 kategooria sõidukil on tagurdustulelatern kohustuslik ja see peab vastama E-reegli nr 23 või direktiivi 77/539/EMÜ nõuetele ning selle paigaldus peab vastama E-reegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ nõuetele. Ilmselgelt põhjendamatu on kaebaja väide, et vaideotsuses on viidatud valele õiguslikule alusele ning rakendama oleks pidanud punkti
  35. Punkt 5 kehtib sellistele O4 kategooria sõidukitele, mis on esmaregistreeritud alates 10.oktoobrist
  36. Kuna kaebaja haagis on esmaregistreeritud 23.07.2007 ja Eestis registreeritud 24.08.2011, siis on vaideotsuse viide punktile 2 igati õiguspärane ning seaduslik. Vastustaja tegevus kaebaja sõiduki erakorralisele ülevaatusele suunamisel on olnud põhjendatud ja seaduslik. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaebaja taotlus PPA 06.10.2015 koostatud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi nr th-2015-01010/1 5 ning 06.12.2015 vaideotsuse nr 2.2-1/34191-3 tühistamise osas jätta rahuldamata. Menetluskulu jääb poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.