) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2 2-17-105165
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude väljamõistmine kostjalt summas 40 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõude suuruse hulka arvestatakse põhinõue ning sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 400 eurot, intress 46,44 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 24,62 eurot. Seega on hageja nõude suurus kokku 471,06 eurot. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 kuulub hageja kasuks välja mõistmisele sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Seega jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulu, summas 10 eurot, osas.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 98 % ulatuses kostja ja 2 % ulatuses hageja kanda.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 125 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulu hagimenetluses 140 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 140 eurot põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud hagimenetluses olla suuremad kui 90 eurot. Kohtu hinnangul on nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol tegemist põhjendatud kulutusega, seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 235 eurot (125+20+90). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja 3 2-17-105165 menetluskuludest (so 235 eurot) 98 %, so summas 230,30 eurot. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on esitanud kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu, summas 50 eurot, tagastamiseks. Käesolevas asjas on hagihinnaks 543,06 eurot, millelt RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130 eurot, seega kokku 175 eurot.
lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejale enam tasutud riigilõiv summas 50 eurot tagastada. Vastavalt hageja taotlusele tuleb enam tasutud riigilõiv tagastada Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.