Obsah (8)

§ 407§ 231§ 404§ 173§ 162§ 174§ 177§ 434

2-16-1712 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-1712 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2017, Jõhvi kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Helgi Vinni KÜ Järve küla 5

§ 407lg 1, J.

N. suhtes kohaldada

§ 231lg 1.

Hageja lepingulise esindaja tasu moodustab kokku 270 eurot (tunnitasu moodustab 60 eurot), millele lisandub riigilõiv 300 eurot, kokku on hageja menetluskulud 570 eurot. Esindaja palus hagiavaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda, samuti mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (tl. 145163) 10. 09. juunil 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt

§ 404lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses.

Kuna hagejale oli juba eelnevalt antud tähtaeg tõendite, taotluste, jne esitamiseks, siis andis kohus kostjatele tähtaja võimalike avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni

1. augustini 2017.a. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
2. septembril 2017 kell 16.00 kantselei kaudu. (tl. 164-172)
3. Pooled kohtule täiendavaid seisukohti, taotlusi ja dokumentaalseid tõendeid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hageja seisukohtadega, kostja J. N. vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja palus kostja O. K. suhtes teha tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 alusel ning kostja J.

N. suhtes teha kohtuotsuse

§ 231lg 1 alusel.

Kohus, tutvudes hageja taotlusega ning lähtudes edasise menetlusökonoomia põhimõttest, pidas vajalikuks lahendada tsiviilasja

§ 404

lg 1 lähtuvalt, kuna kahe eraldi lahendi, so tagaseljaotsuse ja kohtuotsuse edasine täitmine võib olla raskendatud muuhulgas ka lahendite erinevate edasikaebekordade (tagaseljaotsusele on õigus esitada kaja) ja jõustumistähtaegade 3 poolest, seega jätab kohus hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemise osas rahuldamata. Pealegi on hageja oma 12.05.2017 vastuses märkinud, et kostja O. K. on hagejale telefoni teel teatanud, et on nõus hagiga, kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ning on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud.

1. Vaidlust ei ole selles, et korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald (registriosa xxx), omanikuna on kinnistusraamatusse kantud J. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, tl. 47). Vaidlust ei ole selles, et J. N. suri 01.08.2010 (tl. 46). Vaidlus puudub ka selles, et kostjad O. K. ja J. N. on surnud isiku J. N.`i pärijad. Antud fakt leiab kinnitust nende poolt 22.09.2010 Jõhvi notar Ülle Mesi`le esitatud pärandi vastuvõtmise avaldusega (tl. 108). Vaidlust ei ole selles, et pärast J. N.`i surma on korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald (registriosa xxx), omanikeks kostjad O. K. ja J. N.. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomandil xxx, Kohtla vald, lasub võlgnevus summas 4 472,03 eurot, seoses millega on hageja esitanud sundvõõrandamise hagi.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel: pärimisseaduse (PärS) § 118 lg 1 ja § 119 lg 1, mille kohaselt, kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks; pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest; samuti § 130 lg 1, mille kohaselt, pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (nimetatud pärimisseaduse sätted kehtivad alates 01.07.2010). Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; § 14, mille kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 4

1. Hageja palus kohustada kostjaid võõrandama neile pärandvarana kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, Kohtla vald (registriosa xxx). Võõrandamise nõude aluseks on asjaolu, et kostjad kui J. N.`i pärijad ei tasu korteriga seotud kulude eest ning korteriomandil lasub võlgnevus summas 4 472,03 eurot (tl. 146). Venemaa Föderatsiooni Saraatovi oblasti Krasnokutskii Rajoonikohtu 12.09.2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et J. N.`l puuduvad vastuväited korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald, võõrandamise nõude osas. Kostja O. K. kohtule ei vastanud, kuid lähtuvalt hageja 12.05.2017 vastusest, on kostja telefoni teel kinnitanud, et on hagiga nõus. Kostja antud väidet ei vaidlustanud.
2. Alates 01.07.2010 kehtiva pärimisseaduse § 118 lg 1 kohaselt, kui pärija §-s 119 lg 1 ettenähtud tähtaja, so 3 kuu jooksul pärandist ei loobu, loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud. J. Nožkin suri 01.08.
3. Pärijad ei ole pärandist loobunud, vastupidi, 22.09.2010 on nende poolt saabunud Jõhvi notar Ülle Mesi`le pärandi vastuvõtmise avaldus. Kuigi kostjatele ei ole pärimistunnistust väljastatud (kostjad ei ole pärimismenetlust lõpuni viinud), loetakse pärand nende poolt vastu võetuks (PärS § 118 lg 1). Seoses pärandi üleminekuga lähevad pärijatele üle ka kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kohustus tasuda korteriomandi, asukohaga xxx, Kohtla vald, haldamisega seotud kulud. Kostjad ei ole väga pika aja jooksul nimetatud kohustust täitnud, seoses millega on kostjatel tekkinud võlgnevus hageja ees.
4. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostjad on jätnud oma kohustused hageja eest täitmata ja kohus kohustab kostjaid O. K.`t (sünd. 09.04.1975.a.) ja J. N.`t (sünd. 06.09.1973.a.) võõrandama neile pärandvarana kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, Kohtla vald, Ida-Virumaa (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxx). Menetluskulud 20.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

5 Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 270 eurot, kokku 570 eurot. Hageja esindaja tunnitasu moodustab 60 eurot, seega on see mõistliku suurusega.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad sisulisi vastuväited hageja menetluskulude suuruse osas ei esitanud. Kuigi kostja J. N. palus jätta menetluskulud hageja kanda, siis peab kohus põhjendatuks

§ 162lg 1 alusel jätta menetluskulud kostjate kanda.

Kohus lähtub muuhulgas ka sellest, et kostjad oma tegevusetusega andsid aluse hagi esitamiseks – kui kostjad oleksid õigeaegselt viinud lõpule kõik pärandi vastuvõtmisega seotud toimingud (kostjad esitasid avalduse pärandi vastuvõtmiseks 2010 aastal), samuti tasunud õigeaegselt korteri ülalpidamisega seotud kulud või tegelenud korteriomandi võõrandamisega, siis ei oleks hagejal olnud vajadust hagiga kohtusse pöörduda. 21. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 570 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (570 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjad kohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega jätab kohus kostjate võimalikud menetluskulud täies ulatuses kostjate endi kanda. 22.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 23. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6