← Eesti

1-15-3189/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-3189 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  3. augusti
  4. a määrus süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi (Kovaljov) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Jevgeni Kovaljovi (isikukood 38305220286) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
  7. 3.1 3.2 Viru Maakohtu
  8. augusti
  9. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jevgeni Kovaljovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Mõista Jevgeni Kovaljovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harju Maakohus
  11. juuni
  12. a kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas Jevgeni Kovaljovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis tema karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistuse algusajaks
  13. novembri
  14. a. Jevgeni Kovaljovi karistusaeg lõpeb
  15. oktoobril
  16. a.
  17. Viru Vangla esitas
  18. juunil
  19. a Viru Maakohtule materjalid Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus toetab kinnipeetava vabastamist.
  20. Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist toetab ka prokuratuur. Maakohtu määrus
  21. Viru Maakohus
  22. augusti
  23. a määrusega jättis Jevgeni Kovaljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 4.
  24. Maakohus luges esmalt positiivseks selle, et Jevgeni Kovaljovil on vabanemisjärgselt olemas elu- ja töökoht ning ema on valmis teda toetama. Eelmärgitu tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks piisav aga ei ole. Nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka varasemalt. Puudub alus arvata, et Jevgeni Kovaljovi uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Taolisele negatiivsele prognoosile osundab see, et ta on sooritanud raske narkokuriteo, teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt (4 kehtivat karistust) ja tal on vanglas 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsipliinirikkumised olid sellised, mis iseloomustavad Jevgeni Kovaljovi suhtumist kinnipidamisasutusse (vormiriietuse ebakorrektne kandmine, korraldusele allumata jätmine, tööst keeldumine). Jevgeni Kovaljovi õiguskuulekat käitumist ei ole võimalik tagada kriminaalhoolduslike vahenditega ega allutamisega elektroonilisele valvele. Elektrooniline valve ei taga kontrolli tema tegevuse üle. Narkokuritegusid saab toime panna ka sidepidamisvahendite abil. Määruskaebus
  25. Määruse peale esitas määruskaebuse Jevgeni Kovaljovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina. Kaitsja taotleb lahendi tühistamist ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastamist. 5.
  26. Kaitsja arvates ei vabastanud maakohus Jevgeni Kovaljovi ennetähtaegselt vangistusest ainult seetõttu, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus jättis aga tähelepanuta, et alates
  27. a märtsist ei ole süüdimõistetu rikkumisi toime pannud. Samuti olid distsiplinaarkaristused määratud tühiste tegude eest, näiteks vormiriietuse ebakorrektne kandmine oli seotud kogemata ümberpööratud nimesildiga. Karistusi määrati ka seoses Jevgeni Kovaljovi keeldumisega füüsilise töö tegemisest, kuigi tal on diagnoositud tõsine haigus ja vastavalt
  28. novembri
  29. a arstitõendile oli füüsiline töö talle vastunäidustatud. Süüdimõistetul oli mõjuv põhjus töö tegemisest keelduda ning selliselt toimimise eest määratud distsiplinaarkaristused tuleb lugeda põhjendamatuteks. Maakohus ei andnud meditsiinidokumendi osas ka vajalikku hinnangut. 5.
  30. Kaitsja arvates kaaluvad Jevgeni Kovaljovi isikuomadused ja võimalused vabanemisel üle tema kuriteo asjaolud ja endise elukäigu. Süüdimõistetul on vabaduses kindlad elu- ja töökoht ning lähedase toetus. Kõik see aitab kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Ta on valmis täitma ka kontrollnõudeid, samuti elektroonilise valve nõudeid. 5.
  31. Oluliseks peab kaitsja sedagi, et vangla, kriminaalhooldusametnik, prokuröri abi ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör toetavad Jevgeni Kovaljovi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Vangla arvamus peaks olema prioriteetne. Prokuratuuri seisukoht oli aga ühesugune nii
  32. a kui
  33. a. Erinevad prokurörid toetasid Jevgeni Kovaljovi vabastamist vaatamata kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolule. Praeguselt on prokuratuuri seisukoht küllaltki kaalutletud ja põhjendatud, kuid kohus jättis selle tähelepanuta ja vajaliku hinnanguta. 5.
  34. Kaitsja arvates esinevad kõik alused uskuda, et Jevgeni Kovaljov on võimeline katseaega läbima. Ranged eeskirjad ja piirangud, mis kaasnevad elektroonilise valve alla vabanemisega distsiplineerivad süüdimõistetut. Kriminaalhoolduse ajal on Jevgeni Kovaljovil võimalik läbida sotsiaalprogramme, mis vähendavad uute kuritegude toimepanemise riski. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
  36. Taolist seisukohta põhistades selgitab kriminaalkolleegium kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, mis peab kujunema juba osundatud KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kogumi sisulisel hindamisel. Kohtulahendi põhjendused peavad olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. 7.
  37. Kõrgema astme kohus on seejuures õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
  38. Määruskaebuses leiab kaitsja, et Viru Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodud süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise sisuliste eelduste hindamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu Jevgeni Kovaljovi alusetult karistust kandma vangla tingimustesse.
  39. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud Jevgeni Kovaljovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Ühtlasi on kohtumääruse põhistused vaadeldavad veenvate, piisavate ja asjakohastena. Kohus on õigesti ära nimetanud selle, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Samuti on kohtulahendis selgelt ära näidatud, millest tuleneb negatiivne prognoos, et Jevgeni Kovaljov võib vabaduses toime panna kuritegusid ning miks tema osas täheldatavad positiivsed asjaolud (elu- ja töökoht, toetav lähedane, valmisolek alluda käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele) seda ohtu ei vähenda. Maakohtu arutluskäiguga kriminaalkolleegium täielikult ka nõustub.
  40. Jevgeni Kovaljovi osas tehtav ohuprognoos rajaneb esiteks sellel, et vaatamata varasematele korduvatele karistamistele, sealhulgas mitmel korral vanglas viibimistele, ei ole tema käitumine muutunud, vaid ta kannab järjekordset karistust esimese astme kuriteo eest (narkootilise aine suures koguses käitlemine – ebaseaduslik omandamine, valdamine ja edasiandmine). Kuritegu oli toime pandud vähem kui paar kuud peale kinnipidamisasutusest (kus ta kandis Harju Maakohtu
  41. aprilli
  42. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 8 järgi mõistetud vangistust) vabastamist ning perioodil, kus tema osas rakendati karistusjärgset käitumiskontrolli. Eelosundatu valguses ei ole seega põhjust uskuda, et praegune vanglakaristus on oma eesmärgi täitnud juba rohkem kui aasta enne Jevgeni Kovaljovile mõistetud karistusaja lõppu.
  43. Teiseks näitab Jevgeni Kovaljovi retsidiivsusriski suurust seegi, et vangistuses on tal tähelepanuväärivalt koguni 12 kehtivat distsipliinirikkumist. Kaitsja hinnang, nagu oleks tegemist osalt tühiste eksimustega ning osaliselt süüdimõistetule n-ö põhjendamatult omistatavate rikkumistega, ei ole asjakohane. Kinnipeetava distsiplinaarkaristuste suur arv, isegi kui mõned neist on saadud väiksemate vääratuste eest, näitab kahtlemata tema hoolimatut suhtumist kehtestatud reeglitesse üleüldiselt. Samuti selgub, et tema üleastumised ei toimunud üldse mitte ainult väheolulistes küsimustes. Jevgeni Kovaljov ei ole korduvalt allunud vanglaametnike korraldustele, sealhulgas on ta keeldunud töötamast. Tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 on kinnipeetav vanglas kohustatud üldjuhul töötama (v.a lõikes 2 toodud erandid). 11.
  44. Määruskaebuse argumendile, et süüdimõistetu sellise käitumise tingis sundimine majandustöödele, mida tema tervis teha ei lubanud, kohtutoimiku materjalidest kinnitust ei leia. Tõsi,
  45. novembri
  46. a raviloost nr 111 selgub, et Jevgeni Kovaljovil on diagnoositud alajäsemete 3 vaariksid ehk veenikomud; talle on ette nähtud anda tugisukk ja määrida geeliga; kuna füüsilist tööd ei ole, siis teisi töid võib ta teha. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et osundatud meditsiinidokument on koostatud enam kui 9 kuud tagasi ja isegi selles ei välistata kinnipeetava töötamist täielikult. Puudub ka igasugune alus arvata, et vangistusasutuses ei ole Jevgeni Kovaljovi töövõimelisust hilisemalt hinnatud või teda oleks kohustatud tegema töid, milleks ta suuteline ei ole. Lisaks ei saa märkimata jätta, et vabanemisjärgselt on süüdimõistetu oma töökohana ära nimetanud OÜ X, kus ta töötaks autoremonditöökojas automaalri abilisena. Ehk siis jaatades süüdimõistetu võimekust teha sellist tööd, ei saa järeldada, et vangla majandustööd käivad talle üle jõu. 11.
  47. Eeltoodu põhjal tuleb seega asuda seisukohale, et Jevgeni Kovaljovi korduvad distsipliinirikkumised on kahtlemata tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise vastu rääkivaks oluliseks asjaoluks. Taolist järeldust ei väära ka kaitsja väide selles, et alates märtsikuust ei ole kinnipeetav ühtegi üleastumist toime pannud. Nimelt ei pea ringkonnakohus süüdimõistetu korrektselt käitumist vaid 5 kuu jooksul selliseks märkimisväärseks saavutuseks, mille põhjal tema hoiakute muutumise kohta järeldust teha saaks. Korrakohane käitumine peaks reegliks olema kogu vangistusaja jooksul.
  48. Eeltoodust selguvalt ei põhine oht, et Jevgeni Kovaljov võib vabaduses toime panna uued kuriteod, sugugi ainult teabel tema arvukatest distsipliinirikkumistest (sellise etteheite on teinud kaitsja), ehkki, nagu märgitud, on olulised (negatiivsed) näitajad needki.
  49. Jevgeni Kovaljovi puhul täheldatavad positiivsed asjaolud, mida määruskaebuses nimetatakse (elu- ja töökoht, toetav lähedane, valmisolek alluda käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele), ei veena ringkonnakohut selles, et kinnipeetav oleks suuteline ja piisavalt motiveeritud käituma vabaduses õiguskuulekalt. Elukoht oli süüdimõistetul olemas ennegi ja samuti sai ta loota ema abile. Sellele vaatamata ei lasknud uus kuritegu end kaua oodata. Jevgeni Kovaljovi võimalusele asuda tööle määravat tähendust omistada ei saa. Tema sõnades väljendatud valmidus täita kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid ei ole samuti veenev. Nagu juba märgitud, pani süüdimõistetu viimase kuriteo toime karistusjärgse käitumiskontrolli ajal ehk siis kontrollnõuete ja kohustuste määramine temale mingitki positiivset mõju ei avaldanud. Tema sobimatust kriminaalhooldusele näitavad ka arvukad distsipliinirikkumised. Olukorras, kus kinnipeetav ei suuda korrale vastavalt käituda vangistuse kontrollitud tingimustes, ei saa järeldada tema kontrollnõuetele allumist vabaduses.
  50. Vastu ei saa vaielda kaitsjale selles, et vangistusasutus, ennetähtaegse vabastamise menetluses osalev prokurör ja Jevgeni Kovaljovi süüdimõistmisel menetluspooleks olnud prokurör kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest vabastamist tõepoolest toetavad. Tähele tuleb aga panna, et eelviidatud seisukohad kohtule siduvad ei ole (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul jäävad need ringkonnakohtule ka arusaamatuks. 14.
  51. Kui vaadata abiprokurör Margit Luga
  52. augusti
  53. a dateeringuga kirjalikku seisukohta, siis on selles Jevgeni Kovaljovi vabastamist toetavana ära nimetatud elu- ja töökoha olemasolu, lähedastelt abi saamise võimalus, vanglas riigikeele õppimine ning kriminaalhoolduse positiivne mõju vanglast vabanevale isikule. Ringkonnakohus on oma määruses juba aga põhjendanud, miks peale vabanemist kinnipeetavale osaks saavad hüved ning võimalus allutada ta kriminaalhooldaja kontrollile tema tingimisi enne tähtaega kinnipidamisasutusest vabastamist kaasa ei too. Mis puutub aga sellesse, et Jevgeni Kovaljov õpib vanglas riigikeelt, siis on see tõepoolest küll positiivne asjaolu, kuid tema edasise käitumise kohta selle pinnalt järeldusi teha ei ole võimalik. Seda, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud vanglakorda, prokurör seejuures üldse maininud ei ole.
  54. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
  55. Kaitsja Irina Žurina on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaadil maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele 1 tund, mille eest ta soovib tasu 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot. 16.
  56. Kriminaalkolleegium arvestab määruskaebuse mahtu ja sisu ning hindab mõlema toimingu ajakulu põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  57. juuli
  58. a määruse nr 16 (riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused) § 1 lg-test 6 ning 10, § 7 lg-st 1 tuleb kaitsja taotlus rahuldada täielikult. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel Jevgeni Kovaljovi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Juhan Sarv

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.