1-17-5035/3

(17231500471)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi Aleksei Domrin süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav Aleksei Domrin – isikukood 38801193728, elukoht xxxx (viibib Vanglas), kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, ei tööta, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt, käesolevas kriminaalasjas tõkendit ei kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Domrin KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 kuu. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 26.04.2017.a otsusega nr 1-17-3273 mõistetud raskema karistusega 1 aasta 10 kuud vangistust, millest on maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 17.02.2017.a. Välja mõista Aleksei Domrinilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksei Domrinit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 6 eurot. Kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Aleksei Domrinile posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Aleksei Domrinilt kannatanu Rimi Eesti Food AS (konto nr XXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 261.94 eurot. Asitõendid – CD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Aleksei Domrinit (Domrin) süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, isikuna, keda on varem karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, võttis 14.02.2017 kella 19.57 paiku taas ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt läks ta 14.02.2017 kella 19.57 paiku Harju maakonnas Viimsi vallas Randvere tee 9 asuvasse Rimi Eesti Food AS-le kuuluvasse kauplusesse ning möödus kassarivist jättes tahtlikult tasumata järgmiste kaupade eest: - 1 pudel Cognac Claude Chatelier XO karbis väärtusega 53,99 eurot - 2 pudelit Cognac Courvoisier VSOP karpides koguväärtusega 87,98 eurot (2x43,99) - 3 pudelit Metaxa 12 karpides koguväärtusega 119,97 eurot (3x39,99) Seega pani Aleksei Domrin toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Aleksei Domrin, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 24.05.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksei Domrini karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 kuu. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.04.2017 otsusega nr 1-17-3273, millega karistati Aleksei Domrinit KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi 1 (ühe) aasta, 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevase vangistusega ning määrata lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 1 alusel absorptsiooniprintsiibi järgi 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusasja alguseks arvata kriminaalasjas nr 1-173273 Aleksei Domrini kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17.02.
3. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - CD plaat, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 72 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on Aleksei Domrini tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 26.04.2017.a poolt Aleksei Domrini suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 26.04.2017.a kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuluna sundraha II astme kuriteo eest 705 eurot. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24-11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Aleksei Domrini menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha II astme kuriteo eest 705 eurot ei kuulu süüdistatavalt väljamõistmisele, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
4. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik