Obsah (8)

§ 163§ 497§ 657§ 654§ 173§ 171§ 177§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2017,

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SL (hageja) esitas 19.09.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse ML (kostja) vastu elatise suurendamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 16.11.2006 määrusega kinnitatud poolte vahel kompromiss, mille alusel tasub kostja hagejale elatist 2000 krooni ehk 127,82 eurot kuus. Perioodil 2008 kuni november 2011 vastastikusel kokkuleppel kostja elatist ei tasunud, kuna pere proovis koos elada. Kostja hakkas elatist uuesti maksma alates 08.12.2011 summas 32 eurot kuus. Alates 09.06.2014 tasub kostja elatist kokkuleppel 44 eurot kuus ning pool suurematest kulutustest, kuid lapse vajadused on aastatega muutnud ja kokkulepitust enam ei piisa. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 kehtestatud miinimummääras alates septembrist 2016 ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
3. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4. Kostja elatise suurendamisega ei nõustunud, sest tal ei ole võimalik hagejale elatist suuremas summas maksta. Kooselu lõppemise järgselt (detsembris 2011) saavutasid hageja vanemad kokkuleppe, mille kohaselt jäi ühisvarana soetatud korter hageja ja tema ema kasutusse ning sellega loeti elatis tasutuks. Lisaks hakkas kostja igakuiselt lapsele elatist tasuma 32 eurot + erakorralised kulud, mida suurendati kokkuleppel
5. aasta juunikuust 44 euroni. Lisaks on kostja olnud aastaid hageja ema auto ostul käendajaks ning tasunud regulaarselt hageja telefonide ning tahvelarvuti ning nendega seotud sidekulude eest. Eeltooduga loeb kostja elatise tasutuks.
6. Lisaks hagejale on kostjal veel kaks alaealist last, kellest üks on raske puudega ning vajab igapäevaselt abi. Sellega seoses ei ole kostjal võimalik täiskohaga tööl käia ning kostja on alates
7. aasta algusest olnud lapsehoolduspuhkusel.
8. aasta keskpaigas alustas kostja oma ettevõtte käivitamisega, mis peaks tulevikus tagama püsiva sissetuleku ning jätma rohkem aega lastega tegelemiseks.
9. aasta detsembris lõppes kostja lapsehoolduspuhkusega kaasnev vanemahüvitis. Kostjal puudub kindel sissetulek. Kostja saab hakkama tänu vanemate toele ning abikaasa palgale.
10. 17.02.2017 esitas kostja andmed kehtiva sissetuleku kohta, teatades, et asus 01.02.2017 tööle oma alustavas ettevõttes. Esialgne kostja igakuine netopalk jääb vahemikku 390450 eurot. Kostja palk ja lastetoetused on pere ainsaks sissetulekuks. 2 Esimese astme kohtu otsus
11. Pärnu Maakohtu 03.03.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja suurendati kostjalt väljamõistetud elatist summani, mis vastab 80 %-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast. Maakohus luges kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruseks alates hagi esitamisest 19.09.2016 kuni 31.12.2016 igakuiselt 172 eurot ja alates 01.01.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni 31.05.2022 igakuiselt 188 eurot, kuid mitte vähem kui 40% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. Kohtuotsuse tegemise seisuga on hagiavalduse esitamisest möödunud 6 kuu (september 2016 - veebruar 2017) eest elatis muutunud sissenõutavaks summas 516 eurot (4 x 172) + (2 x 188), millest tuleb maha arvata perioodil 12.09.2016-29.01.2017 hagejale tasutud 374,06 eurot, seega on võlajääk 29.01.2017 seisuga 689,94 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

8. Elatise suuruse muutmiseks annab aluse asjaolu, et Pärnu Maakohtu 16.11.2006 määrusega välja mõistetud elatis ja kostja poolt kokkuleppel tasutud elatis ei ole seotud elatise minimaalmääraga ega arvesta üldise elukalliduse ning lapse vajaduste muutumisega ajas (

§ 497, § 459 lg 1 p 1, PKS § 101 lg 1).

Hageja on olenemata senisest kokkuleppest õigustatud nõudma elatise suuruse muutmist vastavalt kasvanud vajadustele.

1. Kostja põhjendused tavapärasest väiksema elatise maksmiseks seoses sellega, et vara jagamisel sai last kasvatav vanem korteri ja elatis loeti sellega kaetuks, ei ole küllaldaselt tõendatud ega selged, et oleks võimalik lugeda ülalpidamise kohustus kostja poolt kohaselt täidetuks. Kostja ei ole esitanud kohtule dokumente vanemate ühisvara olemasolu, selle jagamise ega elatise tasaarvestamist võimaldanud kokkuleppe kohta, millest nähtuks tasaarvestatud elatise periood, summa ja muud kokkuleppe olulised tingimused. Hagejat kasvatav vanem on esile toonud, et vanemad ei olnud abielus ning kumbki vanem sai juba kooselu lõppedes ühiselt soetatud vara jagamisel kinnisasja (hageja koos emaga sai korteri, mida kasutavad eluasemena ja kostja sai kinnistu, mille müüs). Neid väiteid ei ole kostja ümber lükanud. Seega ei saa esitatud asjaolude põhjal ka eeldada, et teisele vanemale jäi kostjaga võrreldes rohkem ja kostja oleks kuidagi teisele vanemale ülalpidamiskulusid hüvitanud või et need saaks lugeda hüvitatuks, sundides hageja esindajat müüma lapsele ja temale vajaliku eluaseme.
2. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-78-13 p-s 13 välja toodud selgitustest nähtuvalt, isegi kui selline tasaarvestuslik kokkulepe oleks olemas ja tasaarvestatava elatise summa selgelt tuvastatav, puudutaks see eelkõige tagasiulatuva elatise võlga, mitte aga tulevikus nõutavat elatist. Seetõttu jättis maakohus tähelepanuta kostja nõude aktsepteerida väidetava ühisvara jagamisega enamsaadu arvelt elatise mõistliku suurusena summat 44 eurot kuus. Selline nõue kahjustab alaealise lapse huve, kuna vanemate võrdset panust eeldades vähem kui 100 euroga kuus ei ole võimalik lapsel ära elada.
3. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Rahvastikuregistri väljavõttest (tl 10) nähtuvalt on kostjal kolm alaealist last ning elatise väljamõistmisel tuleb jälgida, et kostjaga kooselavad lapsed ei oleks pärast hageja kasuks elatise väljamõistmist vähemkindlustatud seisus.
4. Kostja on esitanud hagetava perioodi kohta andmed kehtiva sissetuleku kohta (kuni
5. aasta lõpuni vanemahüvitis 1598 eurot kuus, alates veebruarist tõenäoline palk kuni 450 eurot kuus, mis on tõendamata) ja viimase 6 kuu pangakonto väljavõtte (tl 547), samuti selgitanud praegust majanduslikku olukorda, märkides, et peres kasvab 2 väikelast, kellest noorem on raske puudega (tl 75-76) ning et pere kulutused kuus on keskmiselt 1500 eurot (aitavad katta vanemad, abikaasa palk ja lapsetoetused), kuid täpsemalt ei ole kostja välja toonud enda ega tema juures kasvavate laste kulutusi, sh kulude erisust alla 2 aastase puudega lapse puhul. 3
6. Kolmele lapsele ülalpidamise tagamisel miinimummääras (antud juhul 3 x 215 = 645 eurot kuus, alates
7. aastast 3 x 235 eurot = 705 eurot kuus) jääb alla keskmise sissetulekuga vanem olukorda, kus ta ei suuda enam ise toime tulla (www.stat.ee avaldatud Statistikaameti andmetel oli
8. aasta keskmine netopalk ca 900 eurot). Kostja esitatud andmete järgi on tema keskmine netosissetulek hetkel 390- 450 eurot kuus, millest jääks miinimummääras kolmele lapsele elatise maksmisel puudu vähemalt 255 eurot ja kostjale endale ei jääks üldse vahendeid. Arvestades kostja varasemat võimekust sissetuleku saamiseks (1598 eurot) ning kostja selgitust, et alustavas ettevõttes on tema netopalga suuruseks kuni 450 eurot vaid esialgu, pidas kohus õigeks tugineda elatise väljamõistmisel keskmisele netopalgale vähemalt 750 eurot kuus. Kostja on vanemapalga lõppemisega ja töövajadusega põhjendanud vajadust alustada vähemtasuvaga tööga, kuid kostjal tuleb edaspidi teha pingutusi senisest suurema sissetuleku leidmiseks. Kuigi kostja ei ole tõendeid tööotsimise kohta esitanud, pidas kohus võimalikuks arvestada kostja varasemast sissetulekust (1568 eurot) väiksema ja statistilisest keskmisest palgast (1120 eurot) väiksema, 900-eurose brutopalga (750 eurot netopalgana) eeldusega põhjusel, et kostja kasvatada on
9. aastal sündinud raske puudega laps, kelle hooldamisega seoses kostjal võib olla raskusi täiskohaga töötamisel.
10. Seega on PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt õiglane muuta väljamõistetud elatise suurust selliselt, et see vastab 80 %-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, s.o 2016 september - detsember eest vähemalt 172 eurot kuus ja alates
11. aastast vähemalt 188 eurot kuus. Sellises määras on kostja keskmine sissetulek jaotatud kostja enda ja tema kolme lapse vahel (750 / 4 = 188 eurot) ning teised lapsed ei satu hageja arvelt ebavõrdsesse olukorda. Apellatsioonkaebus
12. 05.04.2017 apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
13. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Hageja seaduslik esindaja ei ole ümber lükanud kostja väiteid selle kohta, et lahku minnes jäi korter lapse ema ja lapse kasutusse, millega loeti kostja ülalpidamiskohustus täidetuks. Seega eeldas kostja, et kohus arvestab sellega. Seejuures ei ole kohus kostjale tõendamiskoormist selgitanud. Selgituskohustuse nõuetekohase täitmise korral oleks kostja saanud lisaks esitada maakohtule oma väiteid tõendavad tõendid, mida kohus oleks saanud asja lahendamisel arvesse võtta. Lisaks, kui maakohus leidis, et kostja jättis vastuses 18.01.2016 kohtumäärusele vajalikud tõendid esitamata, siis pidi maakohus hiljemalt kohtuistungil sellele tähelepanu juhtima ja kostjale tõendamiskohustuse tähendust selgitama. Lisaks pidi maakohus kostjale selgitama tõendite esitamise vajalikkust seoses lapse ema väidetega, mille kohaselt toimus vara jagamine selliselt, et kinnistu sai kostja ning lapse emale ja lapsele jäi korter.
14. Maakohus ei selgitanud kostjale kohustust täpsemalt välja tuua enda ega tema juures kasvavate laste kulutusi, sh kulude erisust puudega alla 2-aastase lapse puhul. Kohtu selgitamiskohustuse täitmise korral oleks kostja saanud esitada täpsemad andmed pere sissetulekute kohta. Kostjal puudus kindel sissetulek kuni 01.02.2017 oma ettevõttes tööle asumiseni. Kostja abikaasa netopalk oli 365,62 eurot, lastetoetused 150 eurot ning puude toetus 82 eurot. Seoses kostja tööle asumisega pidi lastega koduseks jääma kostja abikaasa (tööleping lõpetati 15.02.2017). Kostja perekonna igakuised väljaminekud on ca 1500 eurot kuus, sh eluasemelaenu maksed, eluaseme kommunaalkulud, lasteaia kulu, lisakulu puudega lapsele, jooksvad kulud toidule jne. Selliste kulude kandmine on olnud võimalik tänu vanavanemate toele. 4
15. Kuna kohtule oli ettenähtav kostja soov vähendada varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatist, siis pidi kohus selgitama kostjale vastuhagi esitamise võimalust.
16. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus on otsuse p-s 7 märkinud, et poolte vahepealne kokkulepe ei ole seotud seaduses kehtestatud elatise minimaalmääraga. Seega on kohus kokkuleppe olemasolu tuvastatuks lugenud. Seejuures on kohtuotsus vastuoluline, kuna kohus ei ole kokkuleppe tingimusi välja selgitanud.
17. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud, et hageja seaduslik esindaja ei lükanud ümber väidet, mille kohaselt leppisid hageja vanemad 12.02.2013 kinkelepingu sõlmimisel kokku, et kostja poolt korteriomandi kaasomandi osa kinkimisega hageja seaduslikule esindajale loetakse kostja ülalpidamiskohustus täidetuks.
18. Maakohus on ebaõigesti määranud kostja eeldatava sissetuleku. Kohus on põhjendamatult võtnud arvesse kostja varasema sissetuleku, sh kindlaks perioodiks määratud vanemahüvitise ning meelevaldselt tuginenud kostja eeldatavale keskmisele netopalgale vähemalt 750 eurot kuus. Kostja praegust ja tulevikus tekkivat sissetulekut ei saa prognoosida varasema sissetuleku järgi. Kostja ettevõte on alles käivitusfaasis ning kohtu poolt eeldatavat sissetulekut ei ole sealt võimalik lähiajal oodata ega eeldada. Kostja netopalk on hetkel 450 eurot kuus.
19. Kohtuotsuse tulemusena on kostjaga koos elavad lapsed varaliselt vähem kindlustatud kui hageja, kuna hagejale 188 euro suuruse elatise maksmise korral jääks kostjale ja temaga koos elavate laste jaoks igaühele 87 eurot ((450-188)/3). Üks kostjaga koos elavatest lastes on raske puudega ning tema ülalpidamiskulud on suuremad (täiendavad lisakulud ravivahenditele ja transpordile 120-145 eurot kuus, haiguse ägenemise korral on kulud suuremad). Alates veebruarist, kui kostja asus tööle, ei käi kostja abikaasa tööl, vaid hoolitseb kodus lapse eest. Seega on ka kostja abikaasa kostja ülalpidamisel.
20. Kostja palub arvestada, et hageja emale laekub eelduslikult perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetus summas 50 eurot. Seega tuleb arvestada, et osa hageja vajadustest on kaetud lapsetoetusega (vt RKTKo 3-2-1-127-09 p 15).
21. Kohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 100 lg-t
22. Maakohus on tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-78-13 p 13 leidnud, et isegi kui vanemate vahel oleks tasaarvestuslik kokkulepe ja tasaarvestatava elatise summa selgelt tuvastatav, puudutaks see eelkõige tagasiulatuva elatise võlga perioodist 2006-2016, aga mitte tulevikus nõutavat elatist. Juba ainuüksi sõna „eelkõige“, mida on Riigikohus kasutanud, tähendab keeleliselt ja loogiliselt, et ei ole välistatud vastavasisulise varalise tehingu ja sellel põhineva lapsevanemate kokkuleppe arvestamine ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmise korral.
23. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-78-13 ei ole ka asjakohane, kuna erinevalt viidatud tsiviilasja asjaoludest ei ole käesoleval juhul kostja täitnud oma ülalpidamiskohustust perioodiliste maksete tasumisega lapse ema huvides, vaid ühekordselt sellega, et on kinkinud lapse emale temale kuulunud ½ mõttelise osa korteriomandist. Eluasemega seotud kulud on osaks lapse ülalpidamiskuludest ja elatis peab katma ka seda kulu (sh üür, eluasemelaen).
24. Kuivõrd ülalpidamiskohustus on juba täidetud, siis leidis maakohus ebaõigesti, et kokkulepe puudutab ainult tagasiulatuva elatise võlga perioodist 2006-2016, mitte aga tulevikus nõutavat elatist. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et ajavahemikul 2007-2011 elasid lapse vanemad koos. Vastustaja seisukoht
25. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 5
26. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetele vastaval määral selgitamiskohustuse täitnud. Maakohus on 18.01.2016 määruses (tl 50-51) selgitanud kostjale, et tal tuleb täpsustada, mis ajast ja millise dokumendiga on vanemate vahel muudetud 16.11.2006 kohtulikku kokkulepet ja esitada tõendid selle kokkuleppe olemasolu kohta, mille järgi maksab kostja 44 eurot kuus, pluss, samuti tuleb tõendada vastastikuste tasaarvestuste olemasolu ja selle alusel kulude kandmist. Maakohus on ka selgitanud, et alla miinimummäära saab elatist maksta üksnes mõjuval põhjusel, samuti saab elatist maksta muul viisil kui rahas üksnes mõjuval põhjusel ning neid asjaolusid tuleb tõendada. Maakohus märkis, et kostjal tuleb oma vastuväiteid täpsustada ja esitada vastavad tõendid. Seadus ei kohusta kohut lapse elatise hagi puhul selgitamiskohustuse täitmiseks uurima ise välja kostja võimalikke vastuväited. Kohus ei saa kostja asemel tuletada asjaolusid ega kohustada kostjat esitama konkreetseid tõendeid nende asjaolude tõendamiseks.
3. Maakohus ei ole rikkunud ka põhjendamiskohustust. Maakohtu põhjendused ei ole vastuolulised. Maakohus tuvastas, et alates
4. aastast on kostja kokkuleppeliselt tasunud elatist 44 eurot kuus, pluss poole suurematest kulutustest. Selle üle ei olnud ka vaidlust. Kostja tugineb aga kokkuleppele, mille sisuks on, et seoses kostja poolt ½ korteriomandi kinkimisega hageja seaduslikule esindajale, loetakse kogu kostja poolne ülalpidamiskohustus täidetuks. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole hageja seaduslik esindaja omaks võtnud. Hageja seaduslik esindaja märkis ühisvara jagamise kohta, et kumbki vanem sai ühiselt soetatud vara jagamisel kinnisasja, hageja koos emaga sai korteri, mida kasutavad eluasemena ja kostja sai kinnistu, mille müüs. Kostja poolt esile toodud kokkulepet ei kinnita ka poolte tegelik käitumine, kuna kostja jätkas ka peale väidetava kokkuleppe sõlmimist regulaarselt elatise maksmist, ehkki määras, mis ei kata lapse tegelikke vajadusi.
5. Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud PKS § 100 lg-t
6. Vaatamata sellele, et kostja maksis kokkuleppeliselt miinimumelatisest oluliselt väiksemat elatist, ei välista ega piira see seadusest tuleneva nõude esitamist. Kostja tugineb alusetult oma väidete põhjendamiseks Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-78-13 p-le 13, milles Riigikohus on selgitanud, et isegi kui vanemate vahel oleks tasaarvestuslik kokkulepe ja tasaarvestatava elatise summa selgelt tuvastatav, puudutaks see eelkõige tagasiulatuva elatise võlga, aga mitte tulevikus nõutavat elatist. Hageja ei ole nõudnud elatist tagasiulatuvalt, vaid alates hagiavalduse esitamisest. Sellise kokkuleppe sõlmimist, mis välistaks hagejal tulevikus elatise nõudmise, pole kostja tõendanud.
7. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus pole arvestanud, et kostjal on veel kaks alaealist last, kellest noorem 2-aastane on raske puudega. Maakohus on sellega arvestanud. Maakohus märkis, et kuigi kostja ei ole tõendeid tööotsimise kohta esitanud, pidas kohus võimalikuks arvestada kostja varasemast sissetulekust (1568 eurot) väiksema ja statistilisest keskmisest palgast (1120 eurot) väiksema, 900-eurose brutopalga (750 eurot netopalgana) eeldusega põhjusel, et kostja kasvatada on
8. 6 aastal sündinud raske puudega laps, kelle hooldamisega seoses kostjal võib olla raskusi täiskohaga töötamisel.
9. Reaalselt igakuiselt tehtavaid lisakulusid tulenevalt sellest, et noorem laps on puudega, pole kostja esile toonud ega tõendanud, ehkki maakohus sellele tähelepanu juhtis. Ka ringkonnakohtu istungil märkis kostja üldsõnaliselt, et täiendavalt läheb raha ravimite peale, osa ravimeid on tasulised, osa tasuta, samuti tuleb mõnikord sõita Tallinnasse arsti juurde. Kostja väidetel käib laps tavalasteaias 2-3 päeva nädalas ja ka lapse ema töötab perefirmas.
10. Maakohus on põhjendatult võtnud aluseks kostja varasema sissetuleku, hindamaks, kui suurt palka kostja võiks teenida täistööajaga töötades. Kuna kostja on iseendale tööandja, ei saa lähtud ainult sellest, kui palju on kostja otsustanud endale palka maksta.
11. Kostja poolt esile toodud asjaolusid arvestades on maakohus rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud elatise välja 20 % alla miinimummäära. Asjaolusid, mille tõttu kostja poleks võimeline nii palju teenima, et sellises määras oma kolmele lapsele ülalpidamist anda, ringkonnakohus ei tuvastanud.
12. Kostja palus apellatsioonkaebuses arvestada, et hageja emale laekub eelduslikult perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud lapsetoetus summas 50 eurot ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on mõistnud elatise välja alla miinimummäära ning ringkonnakohus ei pea õigeks seda riigi poolt saadava toetuse arvel veel vähendada. Eelduslikult vajab laps miinimummääras elatist. Kuna kostjal pole võimalik lapsele miinimummääras elatist maksta, kompenseerib seda riiklik toetus. Ka kostja teised lapsed saavad riiklikku toetust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 38.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

39. Kuna maakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis määrab ringkonnakohus

§ 177lg 1 alusel kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulude suuruse.

1. Hageja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja 21.09.2017 täiendava nimekirja. Nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku 1512 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kaebusele vastuse koostamine 6 tundi ja 20 min; kohtumäärusega tutvumine 15 min; kohtuistungiks ettevalmistamine 2 tundi ja 10 min, osalemine kohtuistungil 45 minutit, kokku 10,5 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames.
2. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu. Kostja leiab, et hagejale õigusteenuse osutamiseks kulutatud aeg on ülepaisutatud. 42.

§ 175

lg 1 alusel, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hageja poolt apellatsioonimenetluses koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist osaliselt põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks järgmise ajakulu: maakohtu otsuse analüüs, apellatsioonkaebusega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kaebusele vastuse koostamine 3 tundi ja 25 minutit, kohtumäärusega tutvumine 5 min; kohtuistungiks 7 ettevalmistamine 45 minutit, osalemine kohtuistungil 45 minutit. Kokku on apellatsioonimenetluse kohane ajakulu 5 tundi. 43. Hageja esindaja on advokaat, kelle tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ja 144 eurot koos käibemaksuga saab vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. 44. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 720 eurot (5x120x1,2) õigusabikulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar 8