← Eesti

2-13-10291/87

Obsah (10)§ 176§ 177§ 659§ 174§ 2§ 175§ 463§ 456§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud kohtulahend

) § 174 lg 1 järgi. 5. Maakohtus kantud õigusabikulude kohta märkis kohus, et tulenevalt

§ 176

lg-st 4 oleks kostja pidanud menetluskulude nimekirja esitama maakohtu menetluses, mitte tagantjärgi pärast lõpplahendi jõustumist. Kostja teatas

  1. augusti 2015 kohtuistungil, et tal ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitada, samuti ei soovinud kostja istungiga seonduvate kulude osas nimekirja esitada. Kuna kostja maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja ei esitanud, on kostja menetluskuluks maakohtu menetluses null eurot.
  2. Samuti ei mõistnud maakohus hagejatelt välja esmases apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid. Kostja teatas
  3. veebruari 2016 kohtuistungil, et tal ei ole kohtule 2

(5)menetluskulude nimekirja esitada ning palus välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu. Pooltele 29. detsembril 2015 saadetud kohtukutses on selgitatud, et

§ 176

lg 1 alusel tuleb kohtuistungil esitada menetluskulude nimekiri apellatsioonmenetluses kantud menetluskulude kohta, hiljem ei saa menetlusosaline kulude osas taotlusi esitada. Kuivõrd tähtaegselt menetluskulude nimekirja ei esitatud, määras kohus kostja menetluskulude suuruseks esmases apellatsioonmenetluses 3 400 eurot (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv).

  1. Kassatsioonmenetluses pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 7,5 t ulatuses: kassatsioonkaebuse koostamine ja esitamine Riigikohtule 4,5 t (taotletud 7,5 t asemel) ja hagejate vastuse läbitöötamine ning seisukoha koostamine 3 t. Võttes arvesse tsiviilasja sisu ja keerukust, on kostja esindaja tunnitasu (156 eurot) põhjendatud. Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kostja õigusabikulud kassatsioonimenetluses põhjendatud 1 170 euro ulatuses.
  2. Apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel pidas maakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 41,5 t ulatuses tunnitasuga 156 eurot. Seega on kostja põhjendatud õigusabikulude suuruseks apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel 6 474 eurot.
  3. Eeltoodust tulenevalt on kostjale hüvitatavate menetluskulude summa 11 044 eurot (3 400 eurot riigilõiv apellatsioonmenetluses, 1 170 eurot õigusabikulud kassatsioonimenetluses ja 6 474 eurot õigusabikulud apellatsioonmenetluses uuel läbivaatamisel). Kuivõrd ringkonnakohus jättis kummagi hageja kanda 50% kostja menetluskuludest, siis tuleb kummaltki hagejalt välja mõista kostja kasuks 5 522 eurot ( = 11 044 : 2). MÄÄRUSKAEBUS
  4. Kostja esitas vaidlustatud määruse peale
  5. septembri 2017 määruskaebuse, milles palub selle tühistada osas, millega maakohus jättis kindlaks määramata ja hagejatelt välja mõistmata kostja lepingulise esindaja kulu maakohtus ja esimeses apellatsioonimenetluses ning osas, milles maakohus vähendas kassatsioonkaebuse koostamisele kulunud põhjendatud ajakulu. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:  kuigi kohtud nõudsid põhimenetluse kestel menetluskulude nimekirjade esitamist, ei määranud ükski kohtuaste kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Sellises olukorras kohaldub

§ 177lg 2 ja menetluskulud määratakse kindlaks iseseisvas hagita menetluses.

Iseseisvas hagita menetluses on menetlusosalisel õigus ja kohustus esitada kogu menetlusega seotud kulude nimekiri ja kohtu nõudmisel nende kandmist kinnitavad tõendid. Kehtiv menetlusõigus ei võimalda jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldust (osaliselt) rahuldamata üksnes seetõttu, et lõplik nimekiri esitati mitmeastmelise tähtaja viimasel etapil;  maakohus ei põhjendanud kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu vähendamist 3 t võrra. Kassatsioonkaebus rahuldati, mis näitab, et tegemist oli vajaliku ajakuluga. Kuigi kaebus on kirjutatud lühidalt, tuleb arvestada, et selge kaebuse koostamine on ajakulukam, kui argumentide kuhjamine olulist ebaolulisest eristamata. MENETLUSE EDASINE KÄIK 11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 5. oktoobri 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

(5)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kostja taotluse rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada ja uue määrusega kostjale hüvitatavaid menetluskulusid suurendada maakohtus ja esmases apellatsioonimenetluses põhjendatult kantud õigusabikulude võrra. Määruskaebus rahuldatakse

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.

13.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles määrati kindlaks tema õigusabikulud apellatsioonkaebuse uuel läbivaatamisel. Samuti ei esitanud määruskaebust hagejad. Seega on vaidlustatud määrus jõustunud kummaltki hagejalt kostja kasuks 5 522 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmise osas. 14. Maakohus on põhjendamatult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud

§ 174lg-st 1.

Maakohus rahuldas

  1. septembri 2015 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ühtlasi määras kohus kindlaks hagejatele hüvitatava menetluskulude suuruse. Kuna ringkonnakohus tühistas
  2. aprilli 2017 otsusega maakohtu otsuse, sh menetluskulu jaotuse osas, ja jättis kostja menetluskulud võrdselt hagejate kanda, ei pidanud ringkonnakohus otstarbekaks põhimenetluses kostjale hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks määrata. Sellisel juhul tuleb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata tervikuna maakohtus

§ 174lg-s 4 sätestatud korras, st pärast kohtuotsuse jõustumist (vt Riigikohtu 20.

aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 19-22). Sellele viitas ringkonnakohus ka 21. aprilli 2017 otsuse p 22 viimases lõigus.

§ 177

lg 2 alusel tuli maakohtul menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Kuigi

§ 176

sätestab, millal tuleb menetluskulude nimekirju esitada, ei saa menetlusosalisele ette heita, kui ta enne vastava määruse tegemist esitab ühtse menetluskulude nimekirja kõigi menetluses kantud kulude kohta. Kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise.

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Samuti ei näe

ette menetluskulude nimekirja hilisema esitamise tagajärjeks nende välja mõistmata jätmist põhjusel, et nimekiri on esitatud hilinemisega (vt Riigikohtu

  1. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16, p-d 13 ja 14). Järelikult ei olnud käesoleval juhul alust jätta kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabikulude hüvitamise taotlus rahuldamata pelgalt põhjusel, et kulunimekirja varem ei esitatud. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu määruse ja lahendab kostja taotluse sisuliselt.
  2. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja vajalikuks maakohtu menetluses tehtud õigusabitoimingute ajakulu vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale kokku 80,5 t ulatuses. Vähendamisele kuulub maakohtus
  3. augusti 2015 istungiga seotud aeg. Kuna istung kestis 1 t, saab pidada vajalikuks ajakuluks selle ettevalmistamiseks 2 t. Seega kokku on
  4. augusti 2015 istungiga seotud ajakulu põhjendatud 3 t ulatuses. Ebavajalik oli kostja esindaja ajakulu (9,5 t) ringkonnakohtu
  5. novembri 2014 määrusega seonduvalt, kuna nimetatud määrus ei olnud edasikaevatav. Esmase apellatsioonimenetluse õigusabikulu on vastavalt kostja menetluskulude nimekirjale põhjendatud 16,75 t ulatuses. Kuna kostja esindaja tegi maakohtus asja menetlemisel põhjalikult tööd ja esitas korduvalt sisulisi seisukohti hagi osas, saab põhjendatuks pidada apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 8 t ulatuses. Kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisel 4

(5)esindajal ei peaks sisuka apellatsioonkaebuse koostamine aega võtma üle ühe tööpäeva. Ka riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse koostamine ei peaks tal aega võtma üle 1 t. Samuti tuleb vähendada ringkonnakohtu
  1. veebruari 2016 istungiga seotud aega. Istung kestis 1 t ja seega on mõistlik aeg istungiks ettevalmistamisele 2 t. Kokku on
  2. veebruari 2016 istungiga seotud ajakulu põhjendatud 3 t ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluse ja esmase apellatsioonimenetluse raames põhjendatud kokku 97,25 t ulatuses (= 80,5 + 16,75). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga). Kostja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Järelikult tuleb kostjale hüvitatavate õigusabi kulude suuruseks täiendavalt määrata 15 171 eurot (= 97,25 × 156). Sellest summast kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostja kasuks kummaltki hagejalt väljamõistmisele täiendavalt 7 585,50 eurot (= 15 171 : 2). Kokku peab kumbki hageja tasuma 13 107,50 eurot ( = 5 522 + 7 585,50).
  3. Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse muutmiseks osas, millega maakohus määras kindlaks kostja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitise.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu

  1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 11). Maakohus ei ole kassatsioonimenetluses kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kuna maakohus hindas ühe menetlusdokumendi (kassatsioonkaebus) koostamise ajakulu, siis on maakohtu põhjendustest aru saada, et maakohus hindas selle koostamiseks kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, et kõnealuse kaebuse koostamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg oli 4,5 t.
  2. Eelneva põhjal on kostjale hüvitatavate menetluskulude summa kokku 26 215 eurot ( = 11 044 + 15 171). See on tervikuna kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega.
  3. Kostja taotleb hüvitatavatelt kuludelt viivise väljamõistmist. Seega märgib kohus

§ 177

lg-st 4 juhindudes määruse resolutsioonis, et hagejatel tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kuna maakohtu määrus kummaltki hagejalt osasumma 5 522 eurot ja sellelt viivise väljamõistmise osas jõustus edasi kaebamata, siis tuleb eristada viivise arvutamise algusaegu. Poolte esindajad said vaidlustatud määruse kätte 6. septembril 2017, st määruse vaidlustama osa jõustus

§ 463

lg 2 kaudu kohalduva

§ 456lg 4 teise lause kohaselt 15-päevase kaebetähtaja möödumisel 22.

septembril 2017. Alates sellest ajast tuleb hagejatel maksta viivist osasummalt 5 522 eurot. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 20. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.