← Eesti

2-17-14374/3

Obsah (4)§ 599§ 657§ 654§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 599). Asjaolud ja kandemäärus 1.

Korteriühistu Mahla 56 (avaldaja) esitas

  1. augustil
  2. a Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse, paludes avaldaja
  3. juunil
  4. a toimunud üldkoosoleku otsuse alusel kustutada registrist juhatuse liikmed JR, VJ ja VK ning kanda registrisse juhatuse liikmed MV ja OG.
  5. Tartu Maakohtu registriosakonna
  6. septembri
  7. a määrusega jäeti avaldus rahuldamata. Kohtunikuabi leidis, et esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse taotletud kannet, sest
  8. juuni
  9. a teistkordselt kokkukutsutud korduv üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna üldkoosolek ei olnud kokku kutsutud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid järgides (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 21 lg 3). Kohtunikuabi märkis, et
  10. juuni
  11. a üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud , et tegemist on korduskoosolekuga.
  12. Kohtunikuabi põhjendas, et vastavalt MTÜS § 20 lg-le 5 peab üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse

(7)päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Korteriühistu Mahla 56 kehtiva põhikirja punkt 5.
  1. kohaselt ühistu üldkoosoleku pädevus ning kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud mittetulundusühingute seaduses. MTÜS § 20 lg-s 5 sätestatud etteteatamise tähtaeg kehtib ka sel juhul, kui esimene üldkoosolek ei ole kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline ja kutsutakse kokku teistkordne (korduv) koosolek. Korduvast üldkoosolekust saab liikmeid teavitada alles pärast üldkoosoleku toimumist, kui selgub, et puudub nõutud kvoorum. Kui on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Antud juhul teistkordsest üldkoosolekust oli võimalik teavitada liikmeid mitte varem kui
  2. juunil
  3. a. Seega teistkordsest üldkoosolekust ei informeeritud liikmeid vähemalt 7 päeva ette, nagu on nõutud kehtiva põhikirja punktis 5.3 ja MTÜS §-s 20 lõikes
  4. Kuna teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamise tähtaja nõudeid on rikutud, ei olnud
  5. juunil
  6. a toimunud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning selle otsuse alusel ei saa teha kannet registrisse. MTÜS § 79 lõike 5 kohaselt keeldus registripidaja kande tegemisest Määruskaebus
  7. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada eitav kandemäärus ning teha kanne vastavalt avaldusele. Avaldaja ei nõustu määrusega, sest üldkoosoleku protokollis on esitatud teave selle kohta, et kuna
  8. juunil
  9. a ei ilmunud koosolekule piisavalt liikmeid, siis tehti ettepanek lükata koosolek edasi
  10. juunile
  11. a algusega kell 19.
  12. Seega hoolimata sellest, et uue koosoleku protokollis ei kajastu sõna „korduskoosolek“, peaks siiski olema protokolli lugedes üheselt tõlgendatav, et tegemist oli korduskoosolekuga. Lisaks on kaebaja arvates määruses põhjendamata, millistele asjaoludele tuginedes on tehtud järeldus, et uue koosoleku kutse ei olnud korteriomanikele teatavaks tehtud sellel päeval. Uus üldkoosoleku kutse pandi üles
  13. juunil
  14. a. Kaebuse esitaja leiab, et tingimused kandemääruse tegemiseks on täidetud. Menetluse edasine käik
  15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas
  16. septembri
  17. a kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
  18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu registriosakonna
  19. septembri
  20. a eitava kandemääruse nr M 10054754/8 resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb kandemäärus jätta muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

  1. Maakohus on eitava kandemääruse tegemisel tuginenud sellele, et teistkordsest üldkoosolekust ei informeeritud liikmeid vähemalt 7 päeva ette, nagu on nõutud kehtiva põhikirja punktis 5.3 ja MTÜS §-s 20 lõikes
  2. Samuti on maakohus märkinud, et
  3. juuni
  4. a üldkoosoleku protokollis ei ole märgitud, et tegemist on korduskoosolekuga. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määruses on leitud õigesti, et uue koosoleku kokkukutsumisest tuli mittetulundusühingu liikmeid teavitada 7 päeva ette ning seda nõuet ei ole käesoleval juhul täidetud. Kuna korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud eelnimetatud tähtaega, ei olnud
  5. juunil
  6. a toimunud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma (MTÜS § 21 lg 3). Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Avaldaja on määruskaebuses väitnud, et uus üldkoosoleku kutse
  2. juunil
  3. a toimuva üldkoosoleku toimumise kohta pandi üles
  4. juunil
  5. a, seega avaldaja arvates on üldkoosoleku kokkukutsumise korda järgitud. Lisaks maakohtu määrusele ringkonnakohus 2

(3)selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS-s kehtib põhimõte, et arvesse lähevad vaid n-ö täispäevad ja tähtaega arvutatakse alates kella 0:00-st. Järelikult kui uus üldkoosoleku kutse pandi üles
  1. juunil
  2. a, siis MTÜS § 20 lg-st 5 tuleneva seitsmepäevase tähtaja kulgemine algas
  3. juunil
  4. a kell 0:00 ja lõppes
  5. juunil
  6. a kell 24:
  7. Järelikult oleks uus üldkoosolek saanud toimuda kõige varem
  8. juunil
  9. a. Seega ei järgitud
  10. juunil
  11. a toimunud korduskoosoleku puhul MTÜS § 20 lg-st 5 tulenevat koosoleku kokkukutsumise korda.
  12. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 33 lg 5 järgi ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Järelikult juhul, kui registripidajale ei esitatud dokumenti, millest oleks nähtunud, et avaldaja üldkoosolek toimus viisil, nagu seadus seda ette näeb, on registripidajal õigus keelduda kande tegemisest ÄS § 33 lg 5 alusel, mis MTÜS § 76 järgi kohaldub ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamisel (RKTKm 3-2-1-8916, p 11). Seega on registripidajal käesoleval juhul õigus keelduda kande tegemisest ÄS § 33 lg 5 alusel. Nimetatud osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta.
  13. Avaldaja esitatud üldkoosoleku protokollis sisalduvad ühel lehel nii
  14. kui ka
  15. juuni
  16. a koosolekute protokollid. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et sõna „korduskoosolek“ koosoleku protokollis märkimata jätmine ei muuda asjaolu, et
  17. juunil
  18. a toimunud koosolek oli korduskoosolek. Koosoleku protokollis on selgitatud, et kuna
  19. juuni
  20. a koosolekule tuli 17 korteri omanikku (st kohale tuli ebapiisav ühistu liikmete arv), lükati koosoleku algus edasi
  21. juunile
  22. a (tl 14). Ka väidetavalt avaldatud kuulutuses on märgitud, et kvoorumi täitmata jätmise tõttu toimub uus koosolek (tl 5). Lisaks on protokollile lisatud allkirjalehed eraldi
  23. ja
  24. juuni
  25. a koosolekute kohta (tl 15-16). Seega sisuliselt oli
  26. juuni
  27. a koosoleku puhul tegemist korduskoosolekuga, olenemata vastava pealkirja puudumisest. Samas ei ole maakohus jätnud kandeavaldust rahuldamata mitte sõna „korduskoosolek“ koosoleku protokollis märkimata jätmise tõttu, vaid MTÜS § 20 lg-st 5 tulenevat koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. 11.

§ 171

lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.