Obsah (11)

§ 423§ 477§ 172§ 168§ 465§ 663§ 651§ 667§ 162§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-653 Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi XX

§ 423

lg 1 p 2 alusel XX taotlus lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel seoses avaldajapoolse avalduse tagasivõtmisega. 3.2 YY maakohtu menetluskulud jätta XX kanda. XX, CC ja Kuressaare linna (Kuressaare Linnavalitsuse kaudu) maakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda. 3.3 Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda, välja arvatud CC riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele

1. Asjaolud ja menetluse käik
2. Justiitsministeerium saatis 13.01.2017 Pärnu Maakohtule XX (avaldaja) avalduse lapse CC (laps, puudutatud isik I) viivitamatuks tagastamiseks tema hariliku viibimiskoha riiki Norra Kuningriiki Haagi
3. a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel.
4. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning esitas taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-17186 tehtava lahendi jõustumiseni.
5. Eestkosteasutus leidis, et avaldus on põhjendamatu.
6. Lapsele määratud esindaja toetas menetluse peatamise taotlust.
7. 06.06.2017 esitas avaldaja taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Avaldaja oli endiselt seisukohal, et laps on küll teise vanema poolt õigusvastaselt ära viidud, kuid juba ligi kaheksa kuud elanud püsivalt Eestis. Puudutatud isik II on esitanud taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-16-17186 lahendi jõustumiseni, mille rahuldamine tooks kaasa menetluse määramata ajaks peatamise. Avaldaja leidis, et lapse huvides on esitatud avaldus tagasi võtta. Avalduse esitamise vajaduse tingis puudutatud isiku II enda käitumine. Avaldaja on sunnitud avalduse tagasi võtma üksnes tulenevalt asjaolust, et menetlus on veninud avaldaja tegevusest sõltumatutel asjaoludel kokku alates avalduse esitamisest 2 kaheksa kuud. Olukorras, kus avaldaja ei ole mingilgi määral põhjustanud menetluse venimist, on ebaõiglane jätta teiste menetlusosaliste menetluskulud avaldaja kanda.
8. Puudutatud isik II nõustus avaldaja taotlusega seoses avalduse tagasivõtmisega, kuid vaidles selles toodud asjaoludele täies ulatuses vastu. Puudutatud isik II oli seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, sest avaldaja on esitanud kohtusse avalduse ilma õigusliku aluseta. Puudutatud isik II palus määrata kindlaks tema menetluskulud kokku summas 3198 eurot (sh km) ning märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9. Kohtuistungil nõustusid lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutus avalduse tagasivõtmisega. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10. Harju Maakohus jättis 03.07.2017 määrusega

§ 423

lg 1 p 2 alusel avaldaja taotluse lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel seoses avaldaja poolse avalduse tagasivõtmisega läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. 9. Kohus leidis, et kuna avaldaja on võtnud avalduse tagasi ning teised menetlusosalised on sellega nõustunud, tuleb avaldus jätta

§ 477

lg 1 ja

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

10. Avaldaja palus jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd see on avaldaja hinnangul õiglane. Puudutatud isik II palus jätta menetluskulud avaldaja kanda, sest avaldaja on esitanud kohtule põhjendamatu avalduse.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leidis, et on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus

1. 10.07.2017 esitas puudutatud isik II Pärnu Maakohtu 03.07.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik II palub teha uue määruse, millega mõista avaldajalt välja puudutatud isiku II menetluskulud summas 3198 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt oleks maakohus pidanud vastavalt

§ 172

lg 1 teisele lausele ja § 168 lg-le 2 (koosmõjus

§ 477lg-ga 1) jätma menetluskulud avaldaja kanda.

Selline on ka varasem kohtupraktika. Menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda ka käesoleva vaidluse asjaolusid arvesse võttes, kuna menetluse tingis avaldaja põhjendamatu avaldus ning avaldaja võttis avalduse tagasi. Asjaolu, et menetlus lõpetatakse määrusega, eeldab

§ 168

lg 2 ja § 172 lg 1 alusel menetluskulude jaotuse osas kaalutlusotsuse 3 tegemist, mida tuleb nõuetekohaselt põhjendada (

§ 465lg 2 p 8).

Maakohus on jätnud menetluskulude poolte endi kanda jätmise täielikult põhjendamata. Vastused määruskaebusele

1. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata. Puudutatud isikule I määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud. Eestkosteasutus märkis, et jätab määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada. Edasine menetluse käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 15.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Osas, milles maakohus jättis avalduse läbi vaatamata ning avaldaja, puudutatud isiku I ja eestkosteasutuse menetluskulud nende endi kanda, on maakohtu määrus jõustunud. 16. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku II menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 17. Maakohus jättis avaldaja avalduse Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel lapse tagastamiseks Norra Kuningriiki läbi vaatamata, kuna avaldaja võttis avalduse tagasi. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmist nõuetekohaselt põhjendanud.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on leidnud, et hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning menetluskulude kindlaksmääramisel saab kohaldada

§ 168

lg-t 2, mille järgi kannab hagi läbivaatamata jätmisel või menetluse määrusega lõpetamisel üldjuhul menetluskulud hageja (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-28-10, p 16).

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul võimalik hagita menetluses avalduse läbivaatamata jätmisel poolte vahel menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 168lg-s 4 sätestatust.

Käesoleval juhul ei ole avaldaja võtnud avaldust tagasi seetõttu, et avaldusega taotletav eesmärk, s.o lapse tagastamine Norra Kuningriiki, on saavutatud. 06.06.2017 avaldusest nähtuvalt on avaldaja põhjendanud avalduse tagasivõtmist menetluse ajalise kestvusega. Kuna avaldaja on võtnud avalduse tagasi omal initsiatiivil, mitte seetõttu, et ta on avaldusega taotletava eesmärgi saavutanud, tuleb kolleegiumi hinnangul avaldajal kui menetluse põhjustajal kanda menetluskulud. 4 18.

§ 172

lg-st 1 tulenevalt on hagita menetluses võimalik jaotada poolte vahel menetluskulud õigluse põhimõttest lähtudes.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruse nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaks alust õigluse põhimõttest lähtudes jätta puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda. 19. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et

§172

lg 1,

§ 477

lg 1 ja

§ 168lg 4 koostoimes tuleb puudutatud isiku II menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isik II on palunud määruskaebuses avaldajalt välja mõista maakohtu menetluskulud. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus käesoleva määruskaebuse lahendamisel kindlaks maakohtu menetluskulude rahalist suurust. Seega kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. 20. Arvestades, et määruskaebus kuulub menetluskulude jaotuse osas rahuldamisele, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta

§ 172lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud ringkonnakohtus tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 3).

Lähtudes

§ 177

lg-st 2 määrab maakohus nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude suuruse tervikuna kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 5