← Eesti

2-15-6034/75

Obsah (17)§ 113§ 644§ 646§ 188§ 189§ 159§ 127§ 636§ 638§ 645§ 641§ 115§ 642§ 643§ 132§ 29§ 620

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-6034 Otsuse kuupäev Tartu, 8. november 2017 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik Koh

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt esmalt korteris nr 4 tehtud tööde parandamise kulude hüvitamist 31 562 eurot 40 senti. On tuvastatud, et pooled sõlmisid korteris nr 4 tööde tegemiseks suulise töövõtulepingu, sest kirjalikke lepingudokumente ei allkirjastatud. Hageja soovib saada hüvitist, mis vastab teisele töövõtjale makstud tasule, mida hageja pidi maksma, et teine töövõtja parandaks kostja tehtud tööd. Kostja väited, et neid töid pole tehtud ja et arved on fiktiivsed, on paljasõnalised. Kostja tugines küll sellele, et ehitustööd on ebaseaduslikud ja et Tallinna Kultuuriväärtuste Amet peatas tööd, kuid see ei tähenda, et Maru neid töid ei teinud. Tööde tegemine on tõendatud ja Marule makstud tasu ei ole liiga suur, sest sarnase hinnapakkumise tegi hagejale ka teine äriühing. Hageja on enne kolmandalt isikult tööde tellimist nõudnud, et kostja parandaks tööd, kuid kostja ei teinud seda. Hageja on teatanud kostjale puudustest 13. veebruaril 2015 ja 26. veebruaril 2015 ning nõudnud puuduste kõrvaldamist 9. aprillil 2015. Kostja on puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Kostja väited, et hageja on tööd pretensioonideta ositi vastu võtnud, et ta pole mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatanud ega mittevastavust piisavalt kirjeldanud (

§ 644lg-d 1, 2 ja 3; § 643), on osaliselt põhjendatud.

Hageja pidi tööd viivitamata üle vaatama. Selle kohta, kas ja millal hageja tööd üle vaatas ja millal ta pidi seega puudused avastama, ei ole tõendeid. Tööde üleandmisevastuvõtmise aktidele ei ole hageja alla kirjutanud ja neist ei nähtu, millised tööd tellija vastu võtab ja milliste tööde eest konkreetse akti alusel arve esitatakse. Kuid hageja on arved tasunud, millest võib järeldada, et ta pidi olema tööd hiljemalt arvete tasumise ajaks üle vaadanud. Hageja on puuduste väljatoomisel tuginenud asjatundja arvamusele, mille kohaselt olid puudused sellised, et need pidid nõuetekohasel ülevaatusel olema avastatavad. Seega pidi tellija teadma puudustest hiljemalt arvete tasumise ajal. Hageja tasus korteri nr 4 eest arveid ajavahemikus

  1. märtsist 2014 kuni
  2. jaanuarini
  3. Mõistlik aeg puudustest teatamiseks oleks olnud umbes kaks nädalat alates töö ülevaatamisest. Seega on hageja esitanud pretensiooni õigel ajal vaid viimase arve tasumise aja järgi. Hageja tasus viimase arve
  4. jaanuaril 2015 ja
  5. jaanuaril 2015 on kostja puudusi kommenteerinud. Kuigi ei ole teada, millal täpselt hageja pretensiooni esitas, on mõistlik eeldada, et kostja vastuse koostamine võttis samuti vähemalt nädal aega ja nii pretensiooni esitamine kui ka sellele vastamine mahuvad kolme nädala sisse. Pretensioon on esitatud piisavalt täpselt

§ 644lg 2 mõttes.

Õigel ajal esitatud pretensiooni alusel on Maru teinud korteris nr 4 parandustöid 2550 euro eest ja see summa tuleb kostjalt välja mõista. Varasematel arvetel märgitud tööde osas on hageja kaotanud õiguse puudustele tugineda, kuna ta on teatanud neist hilinemisega. 5

(21)2-15-6034 Korteri nr 5 ehitustööde tegemiseks sõlmisid pooled kirjaliku töövõtulepingu. Kostja on esitanud hagejale arved koos aktidega 52 537 euro 3 sendi ulatuses ja hageja on selle summa tasunud. Tasumata on kaks arvet, kokku 5539 eurot 60 senti. Nende arvete tasumisest on hageja keeldunud, kuni kostja ei ole tööde puudusi kõrvaldanud. Lepingujärgsest tasust on kostjale maksmata 12 888 eurot 72 senti. Hageja palub mõista korteri nr 5 ehitustööde lepingule tuginedes

§ 646

lg 5 alusel välja hüvitise, mis vastab teisele töövõtjale tööde parandamiseks tasutud 89 362 eurole 56 sendile. Ka korteris nr 5 tegi pärast kostjat töid Maru. Tööde eest makstud tasu vastas turuhinnale. Hageja on teatanud kostjale puudustest töös

  1. veebruaril ja
  2. veebruaril 2015 ning esitanud kostjale puuduste kõrvaldamise nõude
  3. aprillil
  4. Kostja ei ole puudusi kõrvaldanud. Seega on hageja nõudnud tööde parandamist, aga kostja ei ole seda teinud. Lepingu nr 2 p 7.4 järgi pidi hageja tööde eest tasuma pärast üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel. Korteris nr 5 tehtud tööde eest on hageja tasunud arveid ajavahemikus
  5. juunist 2014 kuni
  6. jaanuarini
  7. Tasumata on
  8. veebruari
  9. a ja
  10. veebruari
  11. a arved. Tasutud arvete puhul saab eeldada, et tellija on akte aktsepteerinud. Kolme arvega seotud tööde puuduste kohta on hageja esitanud pretensiooni õigel ajal. Need arved on tasutud
  12. jaanuaril 2015,
  13. jaanuaril 2015 ja
  14. jaanuaril
  15. Tasutud summa oli kokku 8309 eurot 40 senti. Ülejäänud arvetel näidatud tööde puudustele ei saa hageja enam tugineda, sest ta on pretensioonid esitanud hilinemisega. Õigeaegne pretensioon on esitatud piisavalt täpselt

§ 644

lg 2 mõttes ja see hõlmab korteris nr 5 tehtud parandustöid 1218 euro 50 sendi ulatuses. See summa on mõistlik ja põhjendatud. Tasumata arvetele vastavat summat ei saa nõuda osana hüvitisest. Tööde puudused on välja toodud asjatundja hinnangus ja selgitustes. Enamik puudustest oleks nõuetekohasel ülevaatusel olnud avastatavad. Eraldi vaidlevad pooled katuslaele aurutõkke paigaldamata jätmise ning ebakorrektselt paigaldatud soojustuse üle, mis asjatundja arvamuse järgi põhjustab niiskuse kondenseerumist ja hallitust, kahjustab elanike tervist ja viib lõpuks konstruktsiooni varisemiseni.

  1. juunil 2015 teatas Maru hagejale, et katust on pikemat aega kahjustanud vee läbijooks, sarikad on märgunud ja on kahtlus, et hoones on hallitus või vamm. Kostja väitel ei pidanud ta katuslage ehitama ja ta ei avanud konstruktsioone piisavalt ega näinud pehkinud konstruktsioone. Kuid hinnapakkumisest tuleneb, et kostja pidi lae avama ja paigaldama soojustuse ning aurutõkke. Kuna kostja tegi seda ebakvaliteetselt ja tegu on varjatud puudusega, peab kostja hüvitama puuduse kõrvaldamiseks tehtud kulutused. Maru hinnapakkumine katuslae renoveerimiseks oli 24 879 eurot 80 senti (ilma käibemaksuta). Seda summat ei pea kostja siiski hüvitama täies ulatuses, sest pakkumises märgitud tööd on ulatuslikumad, kui kostja ja hageja vahelises lepingus kokku lepiti. Põhjendatud kulu katuslaega seotud puuduste kõrvaldamiseks on 10 350 eurot 75 senti. Tõendamata on kostja väide, et osa töid jäi tegemata seetõttu, et kostja ütles lepingud
  2. veebruaril 2015 üles. Kuna õigeaegse pretensiooni alusel tehtud põhjendatud parandustööde kulu on 1218 eurot 50 senti ja katuslaega seotud põhjendatud kulu on 10 350 eurot 75 senti, siis tuleb korteris nr 5 tehtud tööde parandamiskulude nõue rahuldada osaliselt ja kokku mõista kostjalt välja 11 569 eurot 25 senti. 6

(21)2-15-6034 Alternatiivselt korteris nr 5 tehtud tööde parandamiskulude nõudele nõuab hageja kostjalt alusetult tasutud 27 881 euro 15 sendi tagastamist, 29 855 euro 76 sendi suuruste parandamiskulude hüvitamist ja 6500 euro suurust leppetrahvi. Korteris nr 5 tehtud tööde eest alusetult tasutu tagastamise nõue ei ole tulenevalt

§ 188lg-st 2 ja § 189 lg-st 1 põhjendatud ning jääb rahuldamata.

Taganemine ei lõpeta poolte kohustusi tagasiulatuvalt. Lepingus ei ole kokku lepitud, et hageja tasub töö eest ette, vaid hageja pidi tasuma tehtud tööde eest. Hageja on tööd ositi vastu võtnud.

§ 189

lg 1 võimaldab taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, kuid eeldab, et samal ajal tagastatakse saadu ka teisele poolele. Kuna kohustused saab lugeda vastastikku täidetuks, ei oleks see otstarbekas. Samuti jääb rahuldamata alternatiivse nõude osaks olev katuslaega seotud parandamiskulude nõue, kuna kohus rahuldas selle nõude juba üldise parandamiskulude nõude lahendamisel. 6500 euro suuruse leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale esimest korda alles taganemisavalduses.

§ 159lg 2 järgi tuleb leppetrahvi nõude esitamisest mõistliku aja jooksul teatada.

Hageja ei ole kostjale leppetrahvi nõudmisest varem teatanud ja seega jääb nõue rahuldamata. Hageja nõuab lisaks ka kadunud asjade väärtuse ehk 15 451 euro 71 sendi hüvitamist. Pooled ei vaidle, et hageja on

  1. veebruaril 2015 asju tagasi nõudnud, kuid ei ole neid tagasi saanud. Kaotsi läksid sanitaartehnika (segistid, WC-potid, valamud, peeglid jms) ning Saku Lätte veemasin ja kolm pudelit. Vaidlusalused asjad kadusid maja valveta vahekoridorist. Korteri nr 4 kohta esitatud hinnapakkumisest nähtub, et kostja pidi asjad säilitama. Kostja ei ole vaidlustanud, et kokkuleppe kohaselt tuli säilitatavad asjad viia korterisse nr
  2. Kostja kohustus asjad säilitada tulenes ka korteri nr 5 kohta sõlmitud lepingust ja asjad olidki vahepeal selles korteris. Asjaoludest ja kokkulepetest nähtuvalt olid asjad kostja vastutusel ja kuna need kadusid, on kostja kokkuleppeid rikkunud. Rikkumine ei ole vabandatav ja kuna asjade säilitamise kohustuse eesmärk on tagada nende säilimine, on kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Asju tulnuks hoida korteris nr 5, kuid need tõsteti vahekoridori. Korteris nr 5 pidi kindlustuslepingu järgi olema valvur. Olenemata sellest, kas valvur oli või ei olnud, pidanuks ta valvama korterit nr 5 ja vargus vahekoridorist võinuks jääda märkamata. Seega on kahju tekitatud raske hooletusega. Asjade kadumise ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et asjad oleksid kadunud ka juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud. Seega on kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Hageja on tõendanud kaotsiläinud vara väärtust erinevate hinnapakkumistega. Hageja fotodelt ei nähtu, et kaotsiläinud asjad oleksid olnud oluliselt halvemas seisukorras kui uued asjad. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et vara koosseis oli teistsugune või et selle väärtus oli väiksem. Hageja nõutav hüvitis on põhjendatud ja kaotsiläinud asjade väärtus tuleb kostjalt välja mõista. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Samuti palus hageja muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, millega maakohus rahuldas hagi korteri nr 4 parandamiskulude väljamõistmiseks 2550 euro suuruses summas ja korteri nr 5 parandamiskulude väljamõistmiseks 1218 euro 50 sendi suuruses summas, ning osas, millega maakohus rahuldas katuslae töödega seotud kahju hüvitamise nõude 10 350 euro 75 sendi ulatuses. 7

(21)2-15-6034 Alternatiivselt palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja 27 020 eurot 96 senti, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata 27 020 euro 96 sendi ulatuses, millest 1218 eurot 50 senti on korteri nr 5 parandamiskulude hüvitise nõue, 10 350 eurot 75 senti korteri nr 5 katuslae parandamiskulude hüvitamise nõue ja 15 451 eurot 71 senti kadunud asjade väärtuse hüvitise nõue. Maakohtu menetluskuludest palus kostja jätta 98,13% hageja kanda ning 1,87% kostja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud kostja menetluskulud 9537 eurot 56 senti. Apellatsioonimenetluse kulud palus kostja jätta hageja kanda.
  2. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  4. aprilli
  5. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hageja 136 376 euro 67 sendi suuruse nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 127 216 eurot 70 senti. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata kadunud asjade väärtusele vastava hüvitise 15 451 euro 71 sendi kostjalt hageja kasuks väljamõistmise osas ja märkis otsuses, et maakohtu otsus on jõustunud korteris nr 4 tehtud tööde parandamiseks kulunud 2550 euro suuruse hüvitise väljamõistmise osas. Kohtuotsuse tervikresolutsiooni järgi rahuldas kohus korteri nr 4 tööde parandamiskulude hüvitamise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 30 137 eurot 4 senti. Sama nõue jäi 1425 euro 36 sendi ulatuses rahuldamata. Kadunud asjade väärtuse hüvitamise nõude rahuldas kohus täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 15 451 eurot 71 senti. Korteri nr 5 tööde parandamiskulude hüvitamise nõude rahuldas kohus osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 53 746 eurot 80 senti Sama nõue jäi 35 615 euro 76 sendi ulatuses rahuldamata. Kohus rahuldas täielikult ka hageja alternatiivse nõude korteri nr 5 kohta sõlmitud lepingu alusel ettemakstud summa tagastamiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 27 881 eurot 15 senti. Hageja nõude – mõista kostjalt hageja kasuks välja katuslaega seotud tööde parandamiskulud 29 855 eurot ja 6500 euro suurune leppetrahv – jättis kohus rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotust ja nende väljamõistmist puudutavas osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 7355 euro 74 sendi suuruse menetluskulu. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle: • milliste tööde tegemises mõlema töövõtulepingu sõlmimisel kokku lepiti; • millises ulatuses lepingud täideti; • kas tööd tuli üle anda ositi või tervikuna; • kas hageja võttis tööd vastu; • kas töödes oli puudusi; • kas hageja on puudusi tähtaegselt kirjeldanud ja neile mõistliku tähtaja jooksul tuginenud, • kumb lepingupooltest rikkus oma lepingulisi kohustusi; • kas kostjal oli õigus lepingud üles öelda; • kas kostja peab hagejale hagis nõutud summa hüvitama. 8
(21)2-15-6034 Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale maja koridori viidud ja sealt kaduma läinud asjade väärtuse. Maakohus järeldas korteris nr 4 tehtud tööde eest esitatud arvete tasumisest põhjendamatult, et hageja pidi olema tööd hiljemalt arvete tasumise ajaks üle vaadanud. Pooled ei ole tuginenud kokkuleppele, et arve tasumisega loeti tööd vastuvõetuks. Kostja tõendid ei kinnita, et tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimus ositi. Asjaolust, et hageja esindaja elas korteris nr 4, ei saa järeldada, et ta vaatas tööd üle ja võttis need vastu. Ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe või praktika tööde ositi ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et tööd ei valminud täies ulatuses, ja seega saab järeldada, et lõplikku valmis tööde üleandmist

§ 636

lg 1 mõttes ning vastuvõtmist

§ 638mõttes ei toimunud.

Aktidest ei saa järeldada, et tööd anti aktides märgitud kuupäevadel üle. Kuna hageja tellis asjatundjalt mõlema korteri kohta arvamuse, on eluliselt usutav, et hageja vaatas mõlemad korterid üle ühel ajal ehk hiljemalt vahetult pärast seda, kui kostja objektidelt

  1. veebruaril 2015 lahkus. Kuna hageja teatas tööde lepingutingimustele mittevastavusest neli päeva pärast seda, kui kostja saatis talle korteris nr 5 tehtud tööde aktid, on hageja tööd mõistliku aja jooksul üle vaadanud. Enamik väidetavatest puudustest (v.a osa elektritööde puudusi) ei saanud olla varjatud, vaid pidid olema silmaga nähtavad. Maakohus leidis õigesti, et hageja pretensiooni esitamise aeg pole teada, kuid mõistlik on eeldada, et kostja vastuse koostamine võttis aega vähemalt nädala. Ekslik on maakohtu järeldus, et hageja on kaotanud õiguse esitada pretensioone varasemate arvete alusel tehtud tööde eest. Kuna töid ei võetud vastu ositi, oli hagejal pretensiooni esitamise ajal õigus esitada see korraga kõigi selleks ajaks tehtud tööde kohta. On tõendatud, et hageja kirjeldas puudusi juba enne tööde vastuvõtmist ehk
  2. jaanuaril 2015, seega mõistliku aja jooksul. Asjatundja arvamusega on hageja korteri nr 4 tööde puudusi kirjeldanud küll alles
  3. aprillil 2015, mis on ligi kaks kuud peale puudustest teatamist, kuid isegi kui hinnata puuduste õigel ajal kirjeldamine ebapiisavaks, on see

§ 644lg 3 mõttes mõistlikult vabandatav, sest hageja ei olnud ehitusekspert.

Hageja ei tuginenud maakohtus küll selgelt

§ 645

lg 1 p-dele 1 ja 2, kuid viitas siiski mõlema lepingu puhul asjaoludele, mis võimaldavad neid norme kohaldada. Apellatsioonkaebuses on hageja

§ 645lg-ga 1 seostuvat ka käsitlenud.

Kostja on saanud vastuses apellatsioonkaebusele esitada oma seisukohad

§ 645lg 1 p-de 1 ja 2 kohaldamise kohta.

Seetõttu ei ole

§ 645lg 1 p-de 1 ja 2 kohaldamine pooltele üllatuslik.

Arvestades, et enamik puudusi olid silmaga nähtavad, pidi kostja teadma, et tööd on lõpetamata. Seega esineb alus

§ 645lg 1 p 1 kohaldamiseks.

Kostja kui töövõtja on eelduslikult oma kutsealal tegutsev professionaal, mistõttu pidi ta teadma, et osa töid on tegemata. Raskest hooletusest (

§ 645

lg 1 p 2) annab tunnistust see, kui tööl on oluline puudus, mille vältimist saaks ehitusalal tegutsevalt hoolikalt ettevõtjalt oodata. Olulise puudusena saab käsitada puudustega tööde suurt mahtu. Kui ehitustööd ei vasta lepingutingimustele, peab töövõtja üldjuhul olema sellest teadlik. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd, mis kostja korteris nr 4 tegi, olid puudustega, kas osa töid, mida hageja väidab olevat puudustega või tegemata, olid üldse sellised, mida tegi või pidi tegema kostja ning kas hageja võib olla omistanud kostjale selliseid puudustega töid, mis olid korteris tehtud enne seda, kui kostja hakkas seal töid tegema. 9

(21)2-15-6034 On tuvastatud, et kostja ei vastuta ainult ruumides 301 ja 304 parketi paigaldamise puuduste, ruumis 218 kapp-sahtli paigaldamise puuduste ja ruumides 216 ning 217 akende ja aknaraamide puuduliku puhastamise ning värvimise eest. Asjatundja H. Kase arvamusest nähtuvalt oli osa töid puudustega, osa töid aga lõpetamata. Ekslik on seisukoht, et tegemata töö ei saa olla lepingutingimustele mittevastav töö

§ 641lg 1 mõttes.

Ka tegemata töö on lepingutingimustele mittevastav töö. Parandamiskulud ei ole ebamõistlikud. Need võiksid olla ebamõistlikud, kui ületaksid mitmekordselt töö eest maksmisele kuulunud tasu ja töö väärtuse, kuid praegu see nii ei ole. Töö parandamine ei saa töövõtulepingu puhul üldjuhul põhjustada töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. Parandamiskulude mõistlikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada parandamise kulude suhet asja väärtusesse. Tegu on ajaloolise hoonega, seega on hageja jaoks oluline just täitmisnõue. Ekslik on kostja väide, et ta ei vastuta nende tööde puuduste eest, mis olid korteris tehtud enne seda, kui tema seal töid tegema hakkas.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja pole esile toonud, millised väidetavad puudused olid seotud eeltöödega. Samuti pole kostja väitnud, et kontrollis piisavalt kolmandate isikute eeltöid ja juhtis nende mittevastavusele hageja tähelepanu. Ekslik ja asjatundja arvamusega vastuolus on kostja väide, et puudused võisid tekkida ka tavapärasest ekspluateerimisest või kulumisest 2–3 kuu jooksul. Korteri nr 4 parandustööde maksumuseks leppisid hageja ja Maru kokku 26 302 eurot, millele lisandub käibemaks, seega tuli tööde eest tasuda 31 562 eurot 20 senti. Sellest tuleb maha arvata tööde maksumus, mille eest kostja ei vastuta, ning seega kulus puuduste kõrvaldamisele 26 302 – 100 – 1087 eurot 80 senti = 25 114 eurot 20 senti, koos käibemaksuga 30 137 eurot 4 senti. Kuna maakohtu otsus on 2550 euro väljamõistmise osas jõustunud, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 27 587 eurot 4 senti. Maakohus leidis õigesti, et kaotsiläinud asjade väärtus tuleb kostjalt välja mõista. Kostja rikkus korteri nr 5 töövõtulepingust tulenevat kõrvalkohustust tagada asjade säilimine ja vastutab selle eest. Rikkumine ei ole vabandatav. Kahju on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu ja see on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kahju tekkimine pidi olema kostjale ettenähtav ja kostja tegevuse ning kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kaotsiläinud kasutatud sanitaartehnika väärtuse vähenemist ei pidanud kohus arvesse võtma, sest kostja ei tõendanud, et hageja oleks saanud kaotsiläinud esemed asendada odavamatega. Kostja ei tõendanud, et hageja kahju on väiksem, kuna kasutatud asjade väärtus on oluliselt vähenenud. Hageja ei pidanud tõendama kaotsiläinud sanitaartehnika väärtust ega seda, et see oli töökorras. Lisaks on kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest asjaolusid arvestades vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Maakohus tuvastas õigesti, et korteri nr 5 kohta sõlmisid pooled kirjaliku töövõtulepingu, et kostja esitas lepingu alusel hagejale arved, millest hageja tasus 52 537 eurot 3 senti, ja et tasumata jäid kaks arvet kokku 5539 eurot 60 senti. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keeldus arvete tasumisest, heites kostjale ette puudusi töös, ega ka selle üle, et hageja on jätnud maksmata 12 888 eurot 72 senti. Hageja pidi kostja tehtud tööd üle vaatama hiljemalt siis, kui ta teatas 13. veebruaril 2015 kostjale, et ei võta töid puuduste tõttu vastu, või hiljemalt vahetult pärast seda, kui kostja 26. veebruaril 2015 objektilt lahkus. Maakohus tuvastas, et töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et tasumine toimub 10

(21)2-15-6034 peale üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel kolme päeva jooksul arve saamisest. Maakohus leidis, et kuna hageja tasus arveid
  1. juunist 2014 kuni
  2. jaanuarini 2015, siis aktsepteeris hageja aktid. Arvete tasumisest ei saa aga järeldada tööde vastuvõtmist ja kostja ei ole tõendanud, et tööd anti üle ja võeti vastu ositi. Ka korteris nr 5 tehtud tööde puhul oli hagejal

§ 645

lg 1 järgi õigus tugineda puudustele sõltumata sellest, kas ta teatas nendest töövõtjale õigel ajal. Samuti ei ole selle normi kohaldamine üllatuslik, sest pooled on saanud selle kohta seisukohti avaldada. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd, mis kostja tegi korteris nr 5, olid puudustega ja kas kostja üldse pidi teatud töid tegema. Kostja väited, et ta ei pidanudki osa töid tegema, on tõendamata. Kostja väited, et hageja jättis täitmata kohustuse tarnida materjalid ja hankida load ning joonised, on põhistamata, sest kostja ei ole toonud esile, millal hageja oma kohustused täitmata jättis. Kuna kostja ei ole oma väiteid põhistanud, ei ole alust ka tõendamiskoormust ümber pöörata. Kostja ei ole tõendanud, et tööd olid kvaliteetsed. Kostja esitatud tabel on tema seletus, mitte tõend. Kuna kostja ei võinud lepingut üles öelda ega lepingust taganeda, siis vastutab ta ka tegemata jäetud tööde eest. Katuslae renoveerimistöödega seotud nõude on hageja esitanud sisuliselt kahel alusel: esmalt korteris nr 5 tehtud tööde parandamise kulude nõudena

§ 646

lg 5 alusel ja teiseks kõrvalkohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena

§ 115lg 1 alusel.

Lisaks on hageja sama katuslae parandamiskulude hüvitamise nõude esitanud ka alternatiivse nõude koosseisus. Nimelt on hageja tuginenud esiteks asjaolule, et kostja lepinguline kohustus oli katuslae ehitamine ja teiseks sellele, et soojustustööde tegemisel oleks kostja igal juhul pidanud hagejale viivitamatult teatama, et katuslagi on pehkinud, mitte aga selle kinni katma. On tõendatud, et kostja pidi korteris nr 5 toestama katust ja panema katuseaknad. Kostja ei pidanud katust eemaldama, seda täiendavalt soojustama ega tagasi paigaldama. Hageja ei saa nõuda katuslaega seotud kulutusi nende tööde eest, mis ei olnud kostja lepinguline kohustus. Seega ei saa hageja nõude lahendamisel kohaldada

§ 646lg-t 5, nagu maakohus ekslikult leidis.

Katuslae renoveerimist puudutav nõue oli tulenevalt Maru hinnapakkumisest koos käibemaksuga 29 855 eurot 76 senti. Selles osas tuleb hageja parandamiskulude nõue jätta rahuldamata. Järgmiseks tuleb kontrollida, kas hageja võib sama nõude esitada kahju hüvitamise nõudena

§ 115lg 1 alusel.

Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja vastutus võis tuleneda sellest, et ta jättis katuseakende ja katuslae tööde käigus saadud informatsiooni hagejale edastamata. Lepingu järgi pidi töövõtja enne iga töö algust piisavalt kontrollima olemasolevate konstruktsioonide ja varem tehtud tööde vastavust projektile. Samuti pidi töövõtja teatama tellijale igast avastatud puudusest või takistusest. Lepingu p-s 10.2 on pooled leppinud kokku töövõtja kohustuses esitada kõik tööd, mis kattuvad järgnevate tööde või konstruktsioonidega (nn kaetud tööd), vastuvõtmiseks tellijale, teatades vähemalt üks tööpäev ette. Samuti tuli selle kohta koostada kaetud tööde akt. Ekspert on märkinud, et ehitusvaldkonna hea tava kohaselt peab töövõtja juhul, kui ta konstruktsioone avades märkab olulisi mittevastavusi, mis võivad kaasa tuua ehitise kahjustumise, teatama sellest tellijale. Seega pidi kostja katuslae puudusi märkama, ta pidi konstruktsioonide avamised akteerima ja aktid hagejale esitama. Kuna kostja jättis selle tegemata, on ta oma kohustusi rikkunud. Ta vastutab selle rikkumise eest, kuna kahjustused konstruktsioonides esinesid eeldatavalt töö juhusliku hävimise riisiko tellijale ülemineku ajal, kuigi mittevastavus ilmnes hiljem (

§ 642lg 1). 11

(21)2-15-6034 Maakohus tuvastas, et Maru hinnapakkumise järgi maksis katuslae renoveerimine 24 879 eurot 80 senti. See summa on hagejale tekkinud kahju.

§ 115lg 1 alusel on hüvitatav ka selline kahju, mida hageja ei ole veel kandnud.

Hüvitatavaks kulutuseks ei saa olla kogu katuslae lammutamise ja uue lae ehitamise kulu. Lisaks ei ole hageja väitnud, et kostja tööd akende paigaldamisel oleksid olnud puudusega. Maakohus on õigesti leidnud, et isegi kui kostja oleks hagejale katuse seisukorrast teatanud, ei oleks kostja pidanud vahetama katust tasuta, vaid hageja oleks pidanud tellima lisatööd. Kostja ei pea hüvitama hagejale uue katuse maksumust. Seega tuleb maakohtu otsus katuslae renoveerimiskulude kostjalt väljamõistmise osas osaliselt (10 350 euro 75 sendi väljamõistmise osas) tühistada. Tööde parandamise tellis hageja Marult, sõlmides töövõtulepingu, mille hinnapakkumise kohaselt oli tööde maksumus 59 389 eurot + käibemaks ehk 71 266 eurot 80 senti. Sellest summast moodustavad katuslae puudustega seotud tööd 9800 eurot. Hiljem lisandus katuslae parandamise kuludele Maru täiendava hinnapakkumise kohaselt 24 879 eurot 80 senti + käibemaks ehk kokku 29 855 eurot 76 senti. Seda summat ei pea kostja hagejale hüvitama. Lisaks tuleb esialgsest hinnapakkumisest lahutada katuslae renoveerimistöödega seotud 9800 eurot. Seega on hüvitatav summa ilma katuslae töödeta: 59 389 – 9800 = 44 789 + käibemaks = 53 746 eurot 80 senti. Kahjuhüvitise suurus on mõistlik. Kahjuhüvitis tuleb kostjalt korteri nr 5 parandamiskulude hüvitamiseks

§ 646lg 5 alusel välja mõista.

Hageja 89 362 euro 56 sendi suurusest nõudest jääb rahuldamata 35 615 eurot 76 senti. Kuna hageja nõue jääb korteris nr 5 tehtud tööde parandamise kulude osas 35 615 euro 76 sendi ulatuses rahuldamata, tuleb kontrollida ka sama korteri kohta esitatud alternatiivset nõuet. Esimese osana alternatiivsest nõudest palub hageja tagastada lepingu alusel enammakstud summa. Hageja tugines sellele, et kostja ei ole tegelikult teinud töid, mis olid 27 881 euro 15 sendi suuruses summas rahaliselt ette akteeritud. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja taganes 15. septembril 2015 lepingust. Töid ei võetud vastu ositi. See, et osa töid jäi tegemata, on tõendatud asjatundja arvamusega. Enammakstud summa tagastamise nõue tuleb

§ 189lg 1 alusel rahuldada.

Alternatiivse nõude teise osana palub hageja hüvitada korteri nr 5 katuslae tööde parandamiskulud. See nõue jääb rahuldamata, kuna selle ese ja alus on sama, mis katuslaega seotud puuduste kõrvaldamise ja kahju hüvitamise nõudel, ja selle nõude on kohus juba lahendanud. Kolmanda osana alternatiivsest nõudest on hageja esitanud korteri nr 5 kohta sõlmitud töövõtulepingust tuleneva 6500 euro suuruse leppetrahvi nõude. Kuna hageja nõudis leppetrahvi alles kaheksa kuud pärast rikkumist, on ta kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest ei teatanud rikkumist avastades kostjale, et kavatseb leppetrahvi nõuda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei vaidlusta ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas ringkonnakohus valesti

§ 188

lg-t 2, § 189 lg-t 1 ning § 646 lg-d 1 ja 5, kui mõistis kostjalt välja 53 746 eurot 80 senti korteris nr 5 tehtud tööde parandamiskulude hüvitisena. Hageja on mõlemad nõuded esitanud

§ 646lg 5 alusel, mis võimaldab nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel, kuid selle sätte kohaldamise eeldusena peab 12

(21)2-15-6034 tellijal olema täitmisnõue

§ 646lg 1 järgi.

Praegusel juhul ei ole hagejal kostja vastu täitmisnõuet, sest hageja taganes kohtumenetluse kestel 15. septembril 2015 korteri nr 5 kohta sõlmitud lepingust. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja võib vaatamata lepingust taganemisele esitada

§ 646lg-te 1 ja 5 alusel kostja vastu nõudeid.

Lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe

§ 189

lg 1 kohaselt tagasitäitmise võlasuhteks ja selle võlasuhte raames ei saa esitada täitmisnõuet ega kahju hüvitamise nõuet täitmise asemel. Ringkonnakohus on

§ 638

ning § 637 lg-d 3 ja 4 ebaõigesti kohaldades leidnud, et hageja ei ole korterites tehtud töid kostjalt vastu võtnud. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti

§ 643

ja § 644 lg-d 1–3, kui leidis, et hageja on töö ülevaatamise kohustuse ning teatamis- ja kirjeldamiskohustuse täitnud. Hageja on korteris nr 4 tehtud tööd vastu võtnud ja kaotanud õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Maakohus tuvastas õigesti, et pooled leppisid kokku, et tööd võetakse vastu ja nende eest tasutakse ositi. Selline tööde tegemise, üleandmise ja tasumise praktika toimis poolte suhtluses umbes aasta aega. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide esitamine tellijale tähendab, et töövõtja on teinud endast kõik oleneva, et töö üle anda. Sellel, et tellija akte ei allkirjasta, ei ole õiguslikku tähendust. Kui töövõtja esitab pärast akti saatmist tellijale arve, mille tellija tasub, on tellija arve tasumisega töö vastuvõtmist kinnitanud. Kuna hageja võttis iga kuu töid vastu, siis tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei ole töid viivitamatult üle vaadanud ega mõistliku aja jooksul teatamis- ja kirjeldamiskohustust täitnud. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et puudused töös tekkisid töövõtja raske hooletuse tõttu. Hageja väitis, et kostja oli raskelt hooletu, esimest korda alles apellatsioonkaebuses, mistõttu ei võinud ringkonnakohus seda arvestada. Lisaks ei ole ringkonnakohus viidanud tõenditele, mis rasket hooletust kinnitaksid. Seda asjaolu peab tõendama hageja ja hageja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Asjaolu, et väidetavad puudused on silmaga nähtavad, ei tõenda töövõtja rasket hooletust. Tegemata töö ei saa

§ 641lg 2 p-de 1 ja 2 järgi olla lepingutingimustele mittevastav töö.

Ringkonnakohus kohaldas viidatud sätteid valesti, jättes eristamata tööd, mida kostja tegi, ja tööd, mille ta tegemata jättis, ning pidades alusetult mõlemaid juhtumeid töö lepingutingimustele mittevastavuseks. Tegemata töö lepingutingimustele mittevastavuseks pidamine ning tegemata töö maksumuse kahjuhüvitisena kostjalt väljamõistmine on viinud hageja alusetu rikastumiseni. Kui kolmas isik teeb kallimalt töö, mille kostja tegemata jättis, saab kahju olla vaid hinnavahe. Niisugune kahju ei seostu aga kuidagi töö lepingutingimustele mittevastavusega. Lisaks ei ole hagejal kummagi korteri puhul

§ 646

lg-st 5 tulenevat nõuet põhjusel, et selle sätte eelduseks on, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole parandamist nõudnud. Ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud kahjuhüvitised on liiga suured. Korteri nr 4 väidetavad parandustööd on ca 53% töövõtu kogumaksumusest ja korteri nr 5 parandustööd ca 82% töövõtu maksumusest. Ringkonnakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ja

§ 132

lg-t 1 ning § 127 lg-d 1 ja 5 valesti kohaldades mõistnud kostjalt hageja kasuks välja kadunud asjade väärtuse 15 451 eurot 71 senti. Kostjal ei olnud asjade säilitamise kõrvalkohustust ei lepingu ega seaduse järgi. Ringkonnakohus ei ole analüüsinud, millised konkreetsed esemed pidi kostja säilitama. Esemete olemasolu korteris ei ole tõendatud. Lisaks kohaldasid kohtud valesti

§ 132lg-t 1, mis on viinud hageja rikastumiseni kostja arvel.

Kohtud on mõistnud hagejale välja uute asjade hinna, leides, et vara väärtus on tõendatud erinevate hinnapakkumistega. 13

(21)2-15-6034 Hageja esitas nõuded selliselt, et korteri nr 5 parandamiskulude hüvitamise nõude osalisel või täielikul rahuldamisel ei oleks alternatiivset nõuet (ettemakse tagastamise nõuet) tohtinud enam menetleda. Mõlemaid nõudeid rahuldades rikkus ringkonnakohus oluliselt TsMS § 370 lg-t 2 ja § 442 lg-t
  1. Lisaks on alternatiivnõude rahuldamine ka sisuliselt ebaõige, sest korteris nr 5 tehtud tööd võeti vastu ja nende eest tasuti ositi, mistõttu ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud.
  2. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 4 tööde parandamiskulud 27 587 eurot 4 senti, ja osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 tööde parandamiskulud 53 746 eurot 80 senti. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 kohta sõlmitud töövõtulepingu alusel kostjale tasutud ettemakse 27 881 eurot 15 senti, ning osas, millega ringkonnakohus jaotas ja mõistis välja menetluskulud. Tühistatud osas tuleb asi TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja korteri nr 4 tööde parandamiskulud 1425 eurot 36 senti, osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kaotsiläinud asjade väärtuse 15 451 eurot 71 senti, osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 tööde parandamiskulud 35 615 eurot 76 senti, osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 katuslae parandamise kulud 29 855 eurot, ja osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 kohta sõlmitud töövõtulepingust tulenev leppetrahv 6500 eurot. Otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2550 euro suuruse korteri nr 4 tööde parandamiskulude hüvitise. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  4. Kolleegium käsitleb esmalt kokkuvõtlikult hageja nõudeid, asja lahendamise seisukohast olulisi ja vaidlustamata asjaolusid ning vaidluse eset (I). Seejärel analüüsib kolleegium korteris nr 4 tehtud tööde parandamiskulude hüvitamise nõuet ja selle lahendamist (II), kaotsiläinud asjade väärtuse hüvitamise nõuet (III) ja korteriga nr 5 seotud nõudeid (IV). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused (V). I
  5. Hageja on esitanud kostja vastu kolm nõuet. Esiteks nõuab hageja nende kulutuste hüvitamist, mida ta pidi tegema seetõttu, et ehitustööd, mida kostja tegi korteris nr 4, olid ebakvaliteetsed. Teiseks nõuab hageja ehitustööde ajal kaotsi läinud asjade väärtuse hüvitamist. Kolmandaks on hageja esitanud korteris nr 5 tehtud ehitustöödest tulenevad nõuded ja palub esmalt hüvitada talle kulutused, mida ta pidi tegema seetõttu, et ka need ehitustööd, mida kostja tegi korteris nr 5, olid puudustega. Alternatiivselt eeltooduga palub hageja mõista kostjalt välja esiteks rahasumma, mille 14
(21)2-15-6034 hageja on maksnud kostjale ette nende tööde eest, mida kostja korteris nr 5 tegelikult ei teinud, teiseks korteri nr 5 katuslae parandamise kulud ja kolmandaks leppetrahvi lepingu nr 2 rikkumise eest.
  1. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud. Kassatsiooniastmes ei ole enam vaidluse all see osa ringkonnakohtu otsusest, millega ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata (vt otsuse p 7). Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust ulatuses, millega maakohus rahuldas hageja nõude hüvitada talle korteris nr 4 tehtud tööde parandamise kulutused 2550 eurot, siis on otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud ja ka see osa hageja nõudest ei ole kassatsiooniastmes enam vaidluse all.
  2. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste tuvastatud asjaolude üle: • pooled sõlmisid korteris nr 4 ehitustööde tegemiseks suulise töövõtulepingu; • kostja tegi korteris nr 4 töid ja esitas hagejale üleandmise-vastuvõtmise akte; • hageja ei allkirjastanud akte, kuid tasus perioodiliselt arveid, mida kostja talle esitas; • hageja on kostjale tasunud kõik korteri nr 4 ehitustööde eest esitatud arved, kokku 83 301 eurot 69 senti; • hageja ja kostja sõlmisid kirjaliku lepingu nr 2 ehitustööde tegemiseks korteris nr 5; • lepingu nr 2 järgsete tööde kogumaksumus oli 65 425 eurot 75 senti; • korteri nr 5 ehitustööde eest on hageja osa arveid jätnud maksmata ja tasunud 52 537 eurot 3 senti; • hageja on tasunud kostjale kokku 135 839 eurot; • kostja ei teinud korteris nr 5 kõiki kokkulepitud töid valmis; • kostja lahkus objektidelt
  3. veebruaril 2015; • hageja esitas kostjale kohtumenetluse ajal
  4. septembril 2015 avalduse, millega taganes lepingust nr
  6. Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled järgmiste asja lahendamise seisukohast oluliste asjaolude üle: • kas tööd tuli üle anda ositi või tervikuna; • kas hageja võttis tööd vastu; • kas hageja on puudusi tähtaegselt kirjeldanud ja neile mõistliku aja jooksul tuginenud; • kas kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu, või kas ta pidi puudustest teadma; • kas kostjal oli kohustus hageja asjad säilitada; • kas kostja vastutab hageja asjade kaotsimineku eest ja peab nende väärtuse hüvitama; • kas kaotsiläinud asjade väärtuse järgi arvutatavast kahjuhüvitisest tuleb tulenevalt asjaolust, et asjad ei olnud uued, kasu

§ 127lg 5 alusel maha arvata.

II 16. Hageja esimene nõue on nende kulutuste hüvitamise nõue, mida ta pidi tegema seetõttu, et ehitustööd, mida kostja tegi korteris nr 4, olid puudustega. Selle nõude aluseks on

§ 646

lg 5, mille kohaselt tellija võib juhul, kui ta on nõudnud õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

§ 646

lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt ühel ajal teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 15

(21)2-15-6034 Maakohus rahuldas selle nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2550 eurot. Maakohus oli seisukohal, et ülejäänud osas on hageja tulenevalt

§ 644

lg-st 3 kaotanud õiguse tugineda puudustele, sest ta ei ole kostjale neist mõistliku aja jooksul teatanud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt näitas asjaolu, et kostja esitas hagejale tehtud tööde eest pikema aja jooksul perioodiliselt arveid ja hageja tasus neid, et tööd anti üle ositi. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja tasus arved, mida kostja talle perioodiliselt esitas, pidi ta olema tööd hiljemalt arvete tasumise ajaks üle vaadanud. Ringkonnakohus leidis vastupidi maakohtule, et ei ole tõendatud, et töid oleks üle antud ja vastu võetud ositi.

  1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on maakohtuga võrreldes vastupidise järelduse tegemisel rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. 17.
  2. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, samuti § 653 ning § 654 lg-d 4 ja
  3. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt nt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.1;
  6. juuni
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p 20). TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Samasuguse põhjendamiskohustuse näeb ringkonnakohtu otsuse jaoks ette TsMS § 654 lg
  8. 17.
  9. TsMS § 654 lg 5 kohaselt peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha kõigi poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta (vt selle kohta nt Riigikohtu
  10. mai
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.2;
  12. aprilli
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-13, p 12). 17.
  14. TsMS § 653 kohaselt peab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata. Kui kohus võtab seisukoha selle kohta, kas poole väide on tõendatud või mitte, peab ta otsuses kirjeldama kõiki tõendeid, mis pool vastava väite kinnitamiseks on esitanud, ja näitama, miks üks või teine tõend seda asjaolu praegusel juhul kinnitab või ei kinnita (Riigikohtu
  15. mai
  16. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.3).
  17. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et pooled ei ole tuginenud kokkuleppele, et arve tasumisega loeti tööd vastuvõetuks (vt ringkonnakohtu otsuse p 90). Kostja on menetluses algusest peale tuginenud sellele, et poolte vahel oli kokkulepe ja praktika, et tööde üleandmine toimub ositi üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, ja et seda kinnitab asjaolu, et hageja tasus tehtud tööde eest ositi (vt nt kostja vastuse p 5; I kd, tl 175–176). Ringkonnakohus on otsuses märkinud, et kostja tõendid ei kinnita, et tööde üleandmine ja vastuvõtmine toimus ositi, kuid otsusest ei ole võimalik aru saada, miks ringkonnakohus hindas tõendeid maakohtuga võrreldes erinevalt. Üksnes üldsõnaline viide, et ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe või praktika tööde ositi ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta, ei ole maakohtu otsusega võrreldes 16

(21)2-15-6034 vastupidise lahendi tegemiseks piisav. Ringkonnakohus on otsuse p-s 90 leidnud, et tunnistaja ütlused on liiga üldsõnalised ja muud tõendid ei kinnita tööde ositi üleandmist, kuid ei selgita, miks ta leiab, et arvete tasumisest ei saa järeldada poolte kokkulepet või praktikat tööde ositi üleandmiseks ja vastuvõtmiseks, nagu leidis maakohus.

§ 29

lg 5 p 6 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada ka lepingupoolte praktikat. 19. Lisaks asus ringkonnakohus vaidlustatavas otsuses seisukohale, et see, millal tuli tööd üle vaadata, ei ole praegusel juhul oluline, kuna tellija võis

§ 645

lg 1 kohaselt tugineda puudustele sõltumata sellest, kas ta tööd õigel ajal üle vaatas või mitte. Ringkonnakohus märkis, et kostja oli majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kes teadis tööde puudustest, ja puudustega tööde maht oli suur. 20. Kuigi hageja tugines

§ 645

lg-le 1 alles apellatsioonkaebuses, leidis ringkonnakohus, et hageja on menetluse vältel ka varem viidanud asjaoludele, mis võimaldavad nimetatud norme kohaldada. Samuti asus ringkonnakohus seisukohale, et kostja sai apellatsioonkaebusele vastates oma seisukohta väljendada ja seega ei ole

§ 645lg 1 kohaldamine poolte jaoks üllatuslik.

Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

§ 645

lg-t 1 saab kohaldada ainult juhul, kui pooled on selle sätte kohaldamist taotlenud või tuginenud asjaoludele, mis annavad

§ 645lg 1 kohaldamiseks aluse.

Kolleegium jääb varasema seisukoha juurde, et uut asjaolu või väidet, mis asetab pooled uude protsessuaalsesse positsiooni, tuleb kohtul pooltega arutada ja anda võimalus esitada oma seisukoht (vt Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 16). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja apellatsioonkaebuses tuginenud

§ 645

lg-le 1 ja kostja on sellele ka oma vastuses vastanud, kuid ringkonnakohus ei ole

§ 645

kohaldumist kohtuistungi protokollist nähtuvalt (VI kd, tl 191–193) pooltega arutanud. Kohtuistungi protokolli kohaselt arutati istungil peamiselt selle üle, kas hageja on puudustele tähtaegselt tuginenud või mitte, ja sellest võis kostja pigem järeldada, et ringkonnakohus ei hakka

§ 645lg-t 1 kohaldama.

21. Kolleegium märgib, et

§ 645

lg 1 sisaldab kahte punkti.

§ 645

lg 1 p 1 kohaselt ei kaota tellija õigust tugineda puudustele juhul, kui töö lepingutingimustele mittevastavus tekkis töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Sama lõike teise punkti kohaselt säilib tellija õigus tugineda puudustele ka juhul, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. 21.1. Ringkonnakohtu otsusest jääb arusaamatuks, millise eelnimetatud sätte alusel ta on leidnud, et hageja ei ole kaotanud õigust tugineda puudustele. Ringkonnakohus viitab neile sätetele läbisegi, märkides esmalt, et enamik puudusi olid silmaga nähtavad ja seega pidi kostja teadma, et tööd on lõpetamata. Sellest järeldab ringkonnakohus, et esineb alus

§ 645lg 1 p 1 kohaldamiseks.

Seejärel aga leiab ringkonnakohus, et tegu on raske hooletusega, sest puudustega tööde maht oli suur ja seda saanuks hoolikas ettevõtja vältida. Leides, et töövõtja oli raskelt hooletu, viitab ringkonnakohus aga hoopis

§ 645

lg 1 p-le 2, mis näeb ette tellija õiguse tugineda puudusele, kui töövõtja puudusest teadis. 21.2. Kolleegium leiab, et sõltumata sellest, et kostja on ehitusettevõtja, pidanuks ringkonnakohus

§ 645lg 1 kohaldamiseks hindama töö puuduste olemust ja töövõtja käitumist.

Samuti tulnuks iga puuduse puhul eraldi hinnata, kas see on tekkinud kostja kui töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kas kostja pidanuks sellest puudusest teadma. Kolleegium märgib, et vähemalt üldjuhul saab arvestada majandus- ja kutsetegevuses tegutseva ettevõtja kõrgema hoolsusstandardiga (vt Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 18). 17

(21)2-15-6034 21.3. Ringkonnakohtu lahendist ei selgu, millised puudused olid tekkinud töövõtja raske hooletuse või tahtluse tõttu, samuti ei ole võimalik eristada, millisel juhul on ringkonnakohus leidnud, et kohaldada tuleb

§ 645lg 1 p 2.

Riigikohus on varem väljendanud seisukohta, et kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline ega ebaselge. Öeldu kehtib TsMS § 654 lg 1 teise lause järgi ka ringkonnakohtu otsuse kohta (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15;
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-14, p 19;
  5. veebruari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-188-12, p 14;
  7. jaanuari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-08, p 12). Ringkonnakohtu otsus praegu sellele nõudele ei vasta.
  9. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 4 tööde parandamiskulud 27 587 eurot 4 senti. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul see nõue eelnimetatud osas uuesti lahendada, arvestades Riigikohtu otsuse juhiseid. III
  10. Hageja teine nõue on ehitustööde käigus kaotsi läinud asjade väärtuse hüvitamise nõue. Maakohus rahuldas selle nõude täielikult ja ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse selles osas muutmata. Kolleegium järgib eelnimetatud nõude osas kooskõlas TsMS § 689 lg-s 5 sätestatuga ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid.
  11. Ekslik on kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et töövõtjal ei ole töövõtulepingu järgi hageja kui tellija asjade säilitamise kõrvalkohustust. Töövõtja on töövõtulepingu täitmisel mh kohustatud tagama tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist. Töövõtja sellise kohustuse olemasolu saab jaatada analoogia põhjal

§ 620

lg-ga 2, mis sätestab mh, et käsundisaaja peab ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kolleegium leiab, et kuna töövõtuleping on samamoodi teenuse osutamisele suunatud leping, on töövõtjal tellija vara suhtes samasugune kaitsekohustus.

  1. Kohtud on kaotsiläinud vara väärtusele vastava kahjuhüvitise väljamõistmise nõuet lahendades õigesti leidnud, et kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, et kahju tekkimine pidi olema kostjale ettenähtav ja et kostja tegevuse ning kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
  2. Ekslik on aga kassatsioonkaebuse väide, et kohtud kohaldasid valesti

§ 132

lg-t 1 ja see on viinud hageja rikastumiseni kostja arvel, kuna kohtud mõistsid hagejale erinevaid hinnapakkumisi aluseks võttes välja uute asjade hinna.

§ 132

lg 1 esimene lause sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Sama sätte teine lause näeb ette, et kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 127

lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtud leidsid õigesti, et kaotsiläinud kasutatud sanitaartehnika väärtuse vähenemist ei pidanud arvesse võtma. Kohtud on tõendeid hinnates leidnud, et ei ole tõendatud, et hageja oleks saanud kaotsiläinud esemed asendada odavamatega või et kasutatud asjade väärtus oleks olnud oluliselt 18

(21)2-15-6034 vähenenud. Kohtud ei ole tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Riigikohus kassatsioonimenetluses tõendeid ei hinda ega asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3–5).
  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kaotsiläinud asjade väärtuse 15 451 eurot 71 senti. IV
  2. Kolmandaks on hageja esitanud korteris nr 5 tehtud ehitustöödest tulenevad nõuded, kusjuures hageja on korteriga nr 5 seotud nõuded esitanud alternatiivselt. Esimese alternatiivina on hageja palunud hüvitada talle kulutused, mida ta pidi tegema seetõttu, et ka need ehitustööd, mida kostja tegi korteris nr 5, olid puudustega.
  3. Maakohus rahuldas selle nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 569 eurot 25 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on sellise nõude aluseks

§ 646

lg 5, mille järgi võib tellija juhul, kui ta on nõudnud õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas hagi samuti osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 53 746 eurot 80 senti. Muu hulgas asus ringkonnakohus seisukohale, et kostja vastutab hageja ees ka tegemata töödele vastava summa ulatuses (vt ringkonnakohtu otsuse p 187). Sama nõude jättis kohus 35 615 euro 76 sendi ulatuses rahuldamata. 30. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kas ta nõustub maakohtu otsuses hageja nõudele antud õigusliku kvalifikatsiooniga ja millise õigusnormi alusel ta kõnealust nõuet üldse lahendab. Ringkonnakohtu otsuse p-dest 171–177 võiks järeldada, et ringkonnakohus käsitab hageja nõuet sarnaselt maakohtuga (ja sarnaselt korteris nr 4 tehtud tööde parandamiseks tehtud kulutuste nõudega)

§ 646

lg-st 5 tuleneva kulutuste hüvitamise nõudena, sest viidatud osa ringkonnakohtu lahendist käsitleb mh seda, kas töid anti üle ositi või tuli tööd üle anda korraga ja kas tellija on teatanud töövõtjale puudustest õigel ajal. Samuti analüüsib ringkonnakohus seda, kas praegusel juhul võivad kohalduda

§ 645

lg 1 p-d 1 ja 2, mille kohaselt tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta töid üle ei vaadanud ja nende lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal ei teatanud, kui mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui töövõtja teadis või pidi teadma mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ega teatanud sellest tellijale. Seejärel leiab ringkonnakohus aga lahendi p-s 189, et eraldi tuleb hinnata korteri nr 5 katuslae renoveerimise tööde puudustega seotud nõuet, ja nendib, et selle nõude aluseks ei saa olla

§ 646

lg 5, vaid

§ 115lg 1 (vt ka ringkonnakohtu otsuse p 194).

Edasi käsitlebki ringkonnakohus kolleegiumi arusaamise kohaselt hageja nõuet

§ 115lg 1 alusel (vt otsuse p-d 195–212).

Otsuse p-s 216 nimetab ringkonnakohus aga nõude alusena uuesti

§ 646lg-t 5.

Seejuures ei ole ringkonnakohtu lahendist ka arusaadav, millise osa korteris nr 5 kokku lepitud töödest katuslae tööd moodustasid. Hagiavalduse terviktekstist (IV kd, tl 5–30) nähtuvalt on hageja korteris nr 5 tehtud puudustega töödena nimetanud lisaks katuslae töödele ka muid töid. 31. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ringkonnakohtu otsus ei vasta korteri nr 5 tööde parandamise nõude lahendamist puudutavas osas seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele, kuna on 19

(21)2-15-6034 vastuoluline ja jääb arusaamatuks, kuidas ringkonnakohus on lõpliku otsustuseni jõudnud. Vaidlustatud kohtulahendi põhjendused ei ole jälgitavad ega seostatavad asjas tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, mille esimese lause kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 parandamiskulud 53 746 eurot 80 senti. 32. Kolleegium märgib täiendavalt, et iseenesest on õige kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et

§ 646

lg 5 kohaldamise eeldusena peab tellijal olema

§ 646

lg-st 1 tulenev nõue, kuid kostja eksib, kui leiab, et praegusel juhul ei ole hagejal kostja vastu

§ 646

lg-st 5 tulenevat parandamiskulutuste hüvitamise nõuet, sest hageja taganes kohtumenetluse kestel 15. septembril 2015 korteri nr 5 kohta sõlmitud lepingust. Lepingust taganemise tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe

§ 189

lg 1 kohaselt küll tagasitäitmise võlasuhteks ja vabastab lepingupooled

§ 188

lg 2 esimese lause järgi nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid

§ 188

lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kuna hagejal oli taganemise ajal olemas parandamiskulutuste hüvitamise nõue

§ 646lg 5 järgi, saab ta seda maksma panna ka pärast lepingust taganemist.

  1. Alternatiivselt korteris nr 5 tehtud tööde parandamiseks kulunud summa nõudega on hageja palunud mõista kostjalt välja esiteks rahasumma, mille hageja on tasunud kostjale ettemaksena nende tööde eest, mida kostja tegelikult ei teinud, teiseks katuslae parandamise kulud ja kolmandaks leppetrahvi lepingu rikkumise eest. Kassatsiooniastmes on neist nõuetest vaidluse all vaid esimene ehk ettemakse tagastamise nõue.
  2. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ei saanud samal ajal rahuldada osaliselt nii hageja nõuet hüvitada talle puudustega tööde parandamiseks tehtud kulutused (vt käesoleva otsuse p-d 28–29) kui ka hageja nõuet tagastada talle ettemakse. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et rahuldades osaliselt nii kulutuste hüvitamise nõude kui ka tegemata tööde ettemakse tagastamise nõude, on ringkonnakohus jätnud arvestamata TsMS § 370 lg-ga
  3. Kuna ringkonnakohus pidas mh ka tegemata töid puudustega töödeks, siis on ringkonnakohus mõistnud tegemata töödele vastava hüvitise sisuliselt välja kaks korda: esmalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutustena ja teiseks tegemata tööde eest alusetult ette makstud summana. Kui kohus rahuldab esimese alternatiivse nõude osaliselt, siis ei tähenda see seda, et samal ajal saab osaliselt rahuldada ka teise alternatiivse nõude.
  4. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ka osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude mõista kostjalt välja korteri nr 5 kohta sõlmitud töövõtulepingu alusel kostjale tasutud ettemakse 27 881 eurot 15 senti. Asi tuleb nii korteri nr 5 parandamiskulude hüvitamise nõude rahuldatud osa kui ka ettemakse tagastamise nõude osas saata tagasi ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks. Uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hageja nõuded kvalifitseerida ja uuesti lahendada, arvestades mh alternatiivsete nõuete lahendamist reguleerivaid sätteid ja Riigikohtu otsuse juhiseid. 20

(21)2-15-6034
  1. Kolleegium juhib lisaks tähelepanu sellele, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on ebatäpne. Resolutsiooni p-s 1 on ringkonnakohus märkinud, et tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja 136 376 euro 67 sendi suuruse nõude osaliselt ehk kokku 127 216 euro 70 sendi ulatuses. Samas märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus on jõustunud 2550 euro kostjalt hageja kasuks väljamõistmist puudutavas osas ja jääb muutmata 15 451 euro 71 sendi väljamõistmist puudutavas osas. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saanud tühistada maakohtu otsust ja teha uut otsust hagi rahuldamise kohta 127 216 euro 70 sendi ulatuses, sest sellest summast 2550 euro väljamõistmist puudutavas ulatuses oli maakohtu otsus juba jõustunud. Seda on ringkonnakohus resolutsiooni p-s 1 küll ka märkinud, kuid sama summa (2550 eurot) on ta siiski ekslikult arvanud ka selle summa hulka, mille ta ise uue otsusega kostjalt välja mõistis. Ringkonnakohus on iseenesest andnud TsMS § 654 lg 22 alusel kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja tervikresolutsiooni kohaselt on kostjalt kokku välja mõistetud 127 216 eurot 70 senti (st 2550 euro suurune summa on õigesti kajastatud väljamõistetud summa hulgas). Kuid kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 654 lg 22 eesmärk on võimaldada ringkonnakohtul selgitada resolutsiooni terviktekstis täiendavalt, milles seisnes maakohtu lahendi muutmise sisu. Kui tervikresolutsioon on vastuolus otsuse muude osadega, siis on rikutud TsMS § 442 lg-t 5 (vt ka Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-14, p 18). V
  4. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. TsMS § 174 lg 6 järgi määrab ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ringkonnakohus.
  5. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Henn Jõks Ants Kull Malle Seppik 21
(21)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.