← Eesti

2-09-47532/21

Obsah (6)§ 429§ 150§ 168§ 138§ 144§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2010.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-09-47532 Tsiviilasi Xxxxhagi Korteriühistu Xx

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobub nõudest kostja vastu, seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada menetlus otsust tegemata Xxxxhagis Korteriühistu Xxxx vastu Korteriühistu Xxxx juhatuse otsuse tühistamiseks. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv summas 2 555 krooni, kuivõrd hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 5 110 krooni (19.09.2009 5 000 krooni ja 11.10.2009 110 krooni).

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks on iseenesest põhjendatud ja tuleb rahuldada ning hageja Xxxxpõhjendatud menetluskulud tuleb jätta kostja Korteriühistu Xxxx kanda. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu kokku summas 5 110 krooni. Kuivõrd hageja on palunud tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust, tuleb ülejäänud pool riigilõivust s.o. 2 555 krooni kostjalt välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid kokku summas 14 400 krooni.

§ 138

lg 1 alusel on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 14 400 krooni käesoleval juhul tõendatud ja põhjendatud. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et käesolevas tsiviilasjas on jurist Aleksei Smelov, õigusbüroo Companion OÜ osutanud hagejale õigusabi kokku 12,0 tunni ulatuses tunnihindega 1 200 krooni. Seega on õigusabikulu suuruseks kokku koos käibemaksuga 14 400 krooni. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja lepinguline esindaja hagejale õigusteenust alates 14.09.2009 kuni käesoleva ajani. Samas nähtub toimiku materjalidest, et kõik menetlusdokumendid on hageja esitanud kohtule enda nimel, menetlusdokumendid on hageja palunud saata enda isiklikule meiliaadressile (xxxx), menetlusdokumendid on kohtule saadetud hageja enda või tema nõustaja Xxxxmeiliaadressilt, kohtuistungil 10.06.2010.a. viibis koos hagejaga tema nõustaja Xxxx.

§ 175lg 2 järgi nõustaja kulusid ei hüvitata.

Kohtutoimikus olevast volikirjast (t/l 99) nähtub, et hageja väljastas Aleksei Smelovile volikirja enda esindamiseks tsiviilasjas 2-09-47532 01.novembril 2010.a. Asja materjalidest ei nähtu, et Aleksei Smelov oleks osutanud hagejale õigusabi enne 2

  1. novembrit 2010.a. Seega puudub alus kostjalt hageja kasuks õigusabi kulude väljamõistmiseks enne
  2. novembrit 2010.a. Menetluskulude nimekirja kohaselt on Aleksei Smelov alates
  3. november osutanud hagejale õigusabi 3 tunni ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks õigusabi kulude katteks välja mõista 3 600 krooni. Eelpooltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 6 155 krooni. Ann Meriluht Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.