Obsah (8)

§ 2681§ 657§ 405§ 436§ 654§ 367§ 163§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Merit Helm, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-101617 Tsiv

§ 2681alusel.

1. Kohus jättis põhjendamata, miks ta ei arvestanud kostja istungil antud seletuse kui tõendiga. Seletus tõendab kahju olemasolu, tekkimise asjaolusid, kahju mittehüvitamist, põhjuslikku seost ja kahju tasaarvestamist.
2. Põhjendamata on kohtu järeldused, et kahju suurus ei ole tõendatud (sh asjaolu, et kahju on hüvitatud remonttööde tegemisega ja et madratsikahju puudub) ja et kostja ei ole teinud tasaarvestuse avaldust. Kahju tekkimine on tõendatud 19.02.2012 aktiga kahju kohta, 01.10.2012 MK kinnitusega kahju kohta ja 21.09.2012 aktiga kahju kohta. Kahju tekkis kahe eraldi intsidendiga ja kahju koosseis fikseeriti. Nõude sisu on hüvitis lae remonttööde, vaiba ja madratsi eest. Kostja tõendas (mh aktidega), et kahjustada sai lagi. Väide, et kahjustused on ehitaja poolt kohaselt kõrvaldatud, on tõendamata. Samuti on tõendamata, et kostjale on makstud hüvitist. VI kinnitas, et ta ei andnud hagejale raha. Kostja põhjendas, et vaiba ja madratsi asendamine on vajalik, sest sellise kahjustuse korral ei ole neid võimalik taastada. Kostja tõendas ka sarnase põrandakatte ja vedrumadratsite hinnad. Kostja soovis neid asjaolusid tõendada ka vande all antud seletustega.
3. Tasaarvestuse tegemist tõendab kostja 20.09.2013 kiri, mille hageja sai isiklikult kätte. Lisaks esitas kostja korduvalt teabenõudeid seoses remondidokumentatsiooniga, mida hageja ei ole siiani esitanud. Tasaarvestuse tegemist tõendab lisaks see, et kostja pärast avalduse tegemist nõude ka tegelikult tasaarvestas. Kui kohus leiab, et tasaarvestust ei toimunud, esitab kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse, millega palub arvestada.
4. Põhjendatud ei ole väljamõistetud menetluskulude suurus. Arvestades vaidluse keerukust ja nõuet, on väljamõistetud kulud liiga suured. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 500 eurot ületavas osas ja viivise seisuga 27.03.2016 355,17 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 4 24. Maakohus menetles asja

§ 405

järgi lihtsustatud korras, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 25. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme sellega, kui jättis rahuldamata kostja taotluse tema vande all ülekuulamiseks. Taotlusi esitades ei toonud kostja välja, milliseid faktilisi asjaolusid ta soovib enda vande all antud seletusega tõendada (taotlused I kd lk 97, 110, II kd lk 130). Maakohus jättis sel põhjusel taotluse põhjendatult rahuldamata (II kd lk 134 pöördel). Kostja vande all ülekuulamiseks ei oleks olnud põhjust ka seetõttu, et

§ 405

lg 1 p 5 järgi on lubatavaks tõendiks muu hulgas menetlusosalise seletus, mis ei ole antud vande all. Kostja kuulati ära 02.02.2017 kohtuistungil (II kd lk 162163). 26.

§ 405

lg-s 1 sätestatu kohaselt peab ka selliselt menetletava asja puhul järgima üldisi menetluspõhimõtteid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selle vastu eksinud.

1. Kohus tegi asjas otsuse põhjendava osaga. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et otsuse põhjendused ei ole kooskõlas otsuse resolutsiooniga. Nimelt tuvastas maakohus otsuse põhjendava osa p-s 8 õigesti, et kostja on jätnud hagejale tasumata jaanuarist kuni septembrini 2013 osutatud teenuste ja majandamiskulude eest 650 eurot. Samas viitas kohus ebaõigesti üksnes arvetele nr-d 69, 37, 101, 133, 165, 197 ja
2. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja nõude tõendamiseks on esitatud ka 31.01.2013 arve nr
3. Samuti märkis maakohus otsuse põhjendavas osas, et hageja arvestatud viivis 20.03.2016 seisuga summas 455,65 eurot on põhjendatud. Tegelikult nõudis hageja sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 27.03.2016 summas 459,28 eurot ja kohus mõistis selle kostjalt hageja kasuks ka välja.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muu hulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu otsuseid nr 3-2-1-13-17, p 15; nr 3-2-1-188-12, p 14; nr 3-2-1-117-08, p 12). Samuti on otsuses täielikult käsitlemata kostja tasaarvestuse aluseks olnud vaipkatte (menetluses nimetatud ka põranda või vaiba) kahjustumisega seonduvad asjaolud. Põhinõude osas kohaldas maakohus ka ebaõigesti asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätteid ning jättis kostja tasaarvestuse aluseks oleva kahju hüvitamise nõude korrektselt kvalifitseerimata. Ringkonnakohtul on võimalik eeltoodud puudused kõrvaldada.

1. Kostja on KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liige ja tal tuleb korteriühistu ees täita korteriomandiga kaasnevaid kohustusi. Hageja arvetel nimetatud kulutused on käsitletavad majandamiskuludena KÜS § 151 lg 1 mõttes ja vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on jätnud tasumata jaanuarist kuni septembrini 2013 osutatud teenuste ja majandamiskulude eest 650 eurot. Tasumata on 31.01.2013 arve nr 5 summas 120,15 eurot, 28.02.2013 arve nr 37 summas 110,21 eurot, 31.03.2013 arve nr 69 summas 107,15 eurot, 30.04.2013 arve nr 101 summas 80,07 eurot, 31.05.2013 arve nr 133 summas 65,89 eurot, 30,06.2013 arve nr 165 summas 61,76 eurot, 31.07.2013 arve nr 197 summas 72,33 eurot ja osaliselt 31.08.2013 arve nr 229 summas 32,44 eurot. Viimane arve oli tegelikult summas 74,07 eurot, millest kostja tasus 20.09.2013 hagejale 41,63 eurot – kõik kokku 650 eurot (arved I kd lk 23-30, maksekorraldus kostja poolt 41,63 euro tasumise kohta II kd lk 47).
2. Kostja tugines asjaolule, et ta on hageja 650 euro suuruse nõude tasaarvestanud enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestavad pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena 5 tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seega tuli kohtul teha kindlaks, kas kostjal on hageja vastu 650 euro suurune kahju hüvitamise nõue, mida ta sai hageja nõudega tasaarvestada.
3. Tasaarvestuse õigus on tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga seisukohaga, et enne kohtumenetlust ei esitanud kostja hagejale sellist avaldust, mida saaks lugeda tasaarvestuse avalduseks VÕS § 198 tähenduses. Seadus ei kehtesta tasaarvestuse avaldusele küll vorminõudeid, kuid sellekohasest avaldusest peab nähtuma, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse. Tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue, millega tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (aktiivnõue) kui ka teise poole nõue, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (passiivnõue). Asja materjalist nähtub, et kostja on teatanud hagejale enne kohtumenetlust saadetud kirjades korduvalt tasaarvestuse soovist, kuid ühtegi sellist avaldust, millest nähtuks identifitseeritud passiivnõue, kostja hagejale esitanud ei ole. Seda möönis ringkonnakohtu istungil ka kostja lepinguline esindaja. Maakohtu otsusest võib järeldada, et kohus luges esitatuks kostja protsessuaalse tasaarvestuse avalduse (II kd lk 23, 24). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.
4. Kostja kahju hüvitamise nõue põhineb asjaolul, et 19.09.2012 toimus hageja tellitud renoveerimistööde käigus vihmavee läbijooks, mille tulemusel said kostjale kuuluvas korteris veekahjustusi lagi, põrand (nimetatud ka vaipkate või vaip) ja madrats. Kostjale tekkinud kahju seisneb madratsi maksumuses 300 eurot, põrandakatte vahetuse maksumuses 150 eurot ning lae pahteldamise ja värvimise maksumuses 200 eurot – kokku 650 eurot.
5. Kostja nõue on kvalifitseeritav lepinguliseks nõudeks KÜS § 2 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), sh ka korterelamu katuse korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. KÜS § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Kostja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-6-17 p 11).
6. Praegusel juhul heidab kostja hagejale ette seadusest tulenevate ülesannete rikkumist, kuna korteriühistu korraldatud remondi käigus said kahjustada kostja lagi, põrand ja madrats. Sellisel juhul on võimalik korteriühistu vastutus KÜS § 2 lg-st 1 ja VÕS § 115 lg-st 1 järgi, kui on täidetud ka VÕS § 115 lg-te 2 või 3 eeldused. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. Korteriühistul on KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (vt nt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-61-14, p 30). Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale tekkis kahju hageja tegevusetuse tõttu, kes ei teostanud nõuetekohast kontrolli remonditööde üle ja ei taganud katuse veepidavust ning hageja on vastutav tekkinud kahju eest. Hageja ei ole ka tuginenud kohustuse rikkumise vabandatavusele VÕS § 103 alusel. Pooltel on vaidlus üksnes kostjale tekkinud kahju suuruse üle, nagu märkis õigesti ka maakohus. 6
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et laele tekkinud kahju on hüvitatud lae remontimisega. Nimetatut tuleb lugeda rikkumise heastamiseks VÕS § 107 lg 1 tähenduses. Selline heastamine oli vastavalt asjaoludele mõistlik ja sellega ei põhjustatud kostjale põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi. Asja materjalist, sh tunnistajate ütlustest, kostja ja ehitaja e-kirjadest nähtub (vt nt e-kirjad I kd lk 57, 58, 79), et kostjale pakuti sellist heastamise võimalust ja kostja ei keeldunud heastamisest sellisel viisil. Kohtumenetluses esitatud väiteid, nagu oleks remont teostatud ebakvaliteetselt ja see on lõpetamata, kostja ei tõendanud. Maakohus on oma järeldust selles osas piisavas ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel neid põhjendusi ei korda.

Kostjal puudus alus lae remondi maksumuse 200 euro tasaarvestamiseks hageja nõudega.

1. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud ka oma väiteid, nagu ei oleks vaipkatet olnud võimalik kuivatada ja keemiliselt puhastada ning et ta viskas selle ära. Nõude tõendamatuse tõttu ei ole kostja õigustatud tegema tasaarvestust ka vaipkatte maksumuse 150 euro osas.
2. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, nagu oleks madratsi väljavahetamise vajadus tõendamata. Kostja seletus selle kohta, et madrats oli läbimärg ja haises, on kooskõlas asjas esitatud tõenditega – MK, OT ja IB kirjalikud seletused (I kd lk 52, 71, tõlked I kd lk 46, II kd lk 86, tõlge II kd lk 31-32), kostja seletus (II kd lk 163). Samuti on see fikseeritud 19.09.2012 aktis (II kd lk 108, tõlge II kd lk 133). Aktile on alla kirjutanud ka hageja juhatuse liikmed. Madratsi väljaviskamine on tõendatud Karso Ehitus OÜ juhataja SG 27.09.2012 vastusega kostja pretensioonile ja tema kui tunnistaja ütlustega (II kd lk 51, 105). See, et madratsi keemiline puhastamine oleks muutnud selle kasutuskõlblikuks, ei ole eluliselt usutav.
3. Samas leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole õigustatud tasaarvestama hageja nõuet madratsi maksumusega suuruses 300 eurot. Asja materjalist nähtub, et kostjal oli võimalik osta talle meelepärane uus madrats 150 euro eest ja ta oli nõus, et madratsi väärtus hüvitatakse talle eelmärgitud summas. See asjaolu on tõendatud kostja 09.01.2013 e-kirjaga (I kd lk 95, tõlge I kd lk 91) ja 21.01.2013 e-kirjaga (II kd lk 84, tõlge II kd lk 31). Seetõttu on kostja õigustatud tasaarvestama hageja nõude 150 euro suuruses.
4. Tasaarvestusega on hageja nõue seega lõppenud 150 euro ulatuses. Tasaarvestatuks tuleb VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugeda 31.01.2013 arve nr 5 alusel tasumisele kuulunud 120,15 eurot ja 28.02.2013 arve nr 37 alusel tasumisele kuulunud 110,21 eurost 29,85 eurot. Seega kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 500 euro ulatuses. Vastavalt sellele tuleb ümber arvestada ka sissenõutavaks muutunud viivis 27.03.2016 seisuga. Viivisevõla arvestuse tegemisel tuleb kohaldada KÜS § 7 lg-t 4, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist majandamiskulude maksmisega viivitamisel 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
5. Viivisevõla arvestus on järgmine: 28.02.2013 arve nr 37 – tasumata summa pärast osalist tasaarvestust 80,36 eurot, tasumise tähtaeg 30.03.2013, viivis perioodi 01.04.201327.03.2016 eest 61,43 eurot, 31.03.2013 arve nr 69 – tasumata summa 107,15 eurot, tasumise tähtaeg 30.04.2013, viivis perioodi 01.05.2013-27.03.2016 eest 79,66 eurot, 30.04.2013 arve nr 101 – tasumata summa 80,07 eurot, tasumise tähtaeg 30.05.2013, viivis perioodi 01.06.2013 -27.03.2016 eest 57,79 eurot, 31.05.2013 arve nr 133 – tasumata summa 65,89 eurot, tasumise tähtaeg 30.06.2013, viivis perioodi 01.07.2013-27.03.2016 eest 46,17 eurot, 30.06.2013 arve nr 165 – tasumata summa 61,76 eurot, tasumise tähtaeg 30.07.2013, viivis perioodi 01.08.2013-27.03.2016 eest 41,94 eurot, 31.07.2013 arve nr 197 – tasumata summa 72,33 eurot, tasumise tähtaeg 30.08.2013, viivis perioodi 01.09.2013- 7 27.03.2016 eest 47,54 eurot, 31.08.2013 arve nr 229 – sellest on tasumata 32,44 eurot (74,07 - tasutud 41,63 eurot), tasumise tähtaeg 30.09.2013, viivis perioodi 01.10.201327.03.2016 eest 20,64 eurot. Seega oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisevõlg 355,17 eurot.

§ 367

alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist alates 28.03.2016 määraga 0,07% päevas põhivõlalt 500 eurolt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud 40. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, jäävad kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud

§ 163

lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 77% ulatuses kostja MM ja 23% ulatuses hageja Korteriühistu Energia 9 kanda. 41. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Merit Helm Ele Liiv Ande Tänav 8