← Eesti

2-17-103135/7

Obsah (14)§ 142§ 187§ 178§ 367§ 407§ 444§ 436§ 438§ 468§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 29.augustil 2017, Võru kohtumaja Hagi ese Om

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

  1. Omega Laen AS esitas Tartu Maakohtusse hagi V. Z. vastu tulenevalt poolte vahel 03.12.2015 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 58163 rikkumisest, mille tingimustel andis hageja kostjale laenu 3000 eurot lepingu tagasimakse kohustusega 15.11.
  2. Seisuga 15.12.2016 oli kostja täielikult viivituses seitse üksteisele järgneva osamakse tagastamisega, mistõttu saatis hageja kostjale 06.01.2017 kirjaliku ülesütlemise avalduse, millega ütles lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 2702, 18 eurot; intressi 38% aastas ajavahemiku 15.06.2016 - 06.01.2017 eest 610, 68 eurot; sissenõutavaks muutunud viivist 0,022% päevas ajavahemiku 15.06.2016-17.02.2017 eest 74, 16 eurot; tarbijakrediidilepingu nr 58163 rikkumise tõttu leppetrahvi 300 eurot ja sissenõudmiskulu 12 eurot teatise saatmise eest vastavalt lepingu p 6.
  3. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades

§ 367

sätestatut välja mõista edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 seadusjärgse viivisemääraga alusel põhivõlalt 2702, 18 eurot alates 18.02.2017 kuni põhivõla tasumiseni. 2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kättetoimetatud 05.06.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2

(5)kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel lahendab kohus

§ 407lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407

lg 6 alusel rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Võlausaldaja on tegutsenud kostjaga teenust osutades oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis laenulepingu VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel kokku lepitud leppetrahv, mis on sätestatud tarbijakrediidilepingu punktis 7.2. ning mille kohaselt lepingu erakorralise ülesütlemise korral mõnel lepingu punktides 9.1.1–9.1.6 nimetatud alusel on tarbija kohustatud tasuma krediidiandja nõudel leppetrahvi 10% krediidisummalt. Hageja märgib hagis, et esitas 06.01.2017 kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu ülesse ja nõudis kostjalt kogu võla tagastamist koos kogunenud intressi ja viivisega ning esitanud leppetrahvinõude. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kostja nimetatud tähtajaks kohustust ei täitnud. Hageja leiab, et kostja rikub lepingujärgseid kohustusi ning hagejal on õigus nõuda leppetrahvi summas 300 eurot. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 3

(5)Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-05 p 17 leidnud, et leppetrahvi eesmärgiks on lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ning motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning, et leppetrahvi nõue oleks seotud tegelike kuludega. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Lähtudes laenusummast on kohustuse rikkumise (laenusumma ja kõrvalnõuete tasumata jätmise) eest ette nähtud kindlas suuruses (st 10% laenusummalt) leppetrahv 300 eurot ebamõistlikult suur ning arvestades, et leppetrahvi nõue ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahelises lepingus sisalduv leppetrahve ettenägev lepingutingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda kindlas summas leppetrahvi, on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 kolmanda lause kohaselt kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Seega leiab kohus, et leppetrahv 300 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud ja väljamõistmisele kostjalt ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 76 lg 1; 94 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 1132, 397 alusel hageja nõude osaliselt 3399,02 euro ulatuses; millest 2702, 18 eurot on põhivõlgnevus; intress 610, 68 eurot; seisuga 17.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 74,16 eurot ja sissenõudmiskulusid summas 12 eurot.

§ 367

alusel alates 18.02.2017 tasumata põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude, so 2702,18 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 74,16 eurot ei tohi ületada põhinõude 2702,18 euro suurust. Leppetrahvi 300 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 3916, 01 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 3616, 01 eurot, jätab kohus menetluskulud 92 % ulatuses kostja ning 8 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel, mis vastavalt hagihinnale on 325 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 400 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 325 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. 4

(5)Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 405 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 372, 60 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.