1-11-3881/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-3881 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor Melnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Igor Melnikov, isikukood karistust Viru Vanglas 37308112225, kannab RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Igor Melnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Melnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Igor Melnikov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega KrK § 101 p 1, § 141 lg 2 p 3, 41 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 alusel vangistusega 17 aasta 3 kuud 24 päeva. Viru Maakohtu 19.01.2015 määrusega vabastati Igor Melnikov talle 18.12.2000 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi mõistetud 6 kuu pikkuse vangistuse kandmisest, vähendati Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega KarS § 65 lg 2 järgi mõistetud liitkaristust 6 kuu võrra ja lõplikuks liitkaristuseks loeti 16 aasta 9 kuud 24 päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 03.02.2003 ja lõpp 27.11.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.04.
3. Kinnipidamisasutusest Igor Melnikovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on osalenud järgmistes tegevustes:
4. a töötas köögitöölisena;
5. a lõpetas elektriku kursused;
6. a töötas lukksepana;
7. a omandas aku- ja autotõstukijuhi eriala;
8. a osales riigikeele kursusel;
9. a läbis sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine;
10. a omandas keevitaja eriala;
11. a osales sotsiaalprogrammis Igapäevane Valik;
12. a osales Suitsetamisest loobumise nõustamisel;
13. a läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise Treening;
14. a osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening;
15. a osales Eluviisitreeningu jätkutegevuses;
16. a töötas hooldajana; alates 16.02.2015 on vormistatud metallitsehhi;
17. a omandas riigikeele A1 taseme. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda ema juurde aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga. Enne vangistust lõpetas xxx Keskkoolis 7 klassi. Väidetavalt omandas Viljandi Vanglas põhihariduse. Enne vangistust mitteametlikult puidutöölisena. Varasemalt on enda sõnul töötanud ametlikult firmades AS xxx ning OÜ xxx. Viljandi Vanglas töötas tisleri ning lukksepana. Vabanedes puudub kindel töökoht. Rahalised nõuded puuduvad. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde. Suhtleb ka erinevate sõprade ja tuttavatega, omab kriminaalseid kontakte. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 30%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset (kõrgohtlik ühiskonnale ja ohtlik kinnipeetavatele) ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava lähedasteks ema ja õde, kellega on head suhted. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga. Elamispinna eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris ema üksi. Vabanedes kinnipidamiskohast puudub Igor Melnikovil töökoht. Kinnipeetava emal ei ole tal võimalust kinnipeetavat toetada. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kuuel korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Käesolevat karistust kannab tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel ning röövimise eest. Karistusregistri andmetel viibis Igor Melnikov kriminaalhooldusel 29.12.2000 29.12.
18. Katseajal pani toime uue kuriteo Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 213-215 ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist põhjendusega, et isik on ühiskonnale ohtlik ja oht seisneb eeskätt tema vägivaldses käitumises teiste isikute suhtes. Ei saa jätta tähelepanuta, et isik on ka varasemalt olnud tingimisi karistatud ja on toime pannud uue kuriteo katseajal. Isik on korduvalt karistatud ja korduvalt vangistuses olnud, mis näitab, et tal on väljakujunenud käitumise stiil. Igor Melnikov selgitas kohtuistungil, et et ta on vanglas viivinud pikka aega ja tal ei ole lisada midagi. Taandamistaotlus. Isik on esitanud kohtuniku vastu taandamistaotluse tlk 210, mis oli kohtuistungil avaldatud. Süüdimõistetu jäi selle juurde, uusi asjaolusid ei lisanud. Kohus jättis taotluse rahuldamata 2 protokollilise määrusega, põhjendused on kohtuistungiprotokollis toodud. Isikule on selgitatud õigus viidata taas taandamisalsutele määruskaebuse resitamisel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Igor Melnikov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust lõpetas xxx Keskkoolis 7 klassi. Väidetavalt omandas Viljandi Vanglas põhihariduse. Enne vangistust mitteametlikult puidutöölisena. Varasemalt on enda sõnul töötanud ametlikult firmades AS xxx ning OÜ xxx. Viljandi Vanglas töötas tisleri ning lukksepana. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat kriminaalkaristust (kokku karistatud 6-l korral). Varasemalt karistati teda varguse eest, mis on toime pandud grupis ning karistati vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Väärteokaristused puuduvad. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud omakasu ajendil ning röövimise eest, mis on toime pandud relvaga ja näo varjamise teel. Kohtutoimikus (tl 18-21) olevast Viru Ringkonnakohtu otsusest (millega jäeti maakohtu otsus muutmata) nähtub, et Igor Melnikov (endine Tünni) tungis kahe vanemaealise isiku korterisse ja lõi mõlemat. Sealjuures tekitas süüdimõistetu ühele kannatanule kerged kehavigastused, teisele aga lõi korduvalt kööginoaga rinna ja kaela piirkonda, mille tagajärjel suri kannatanu kohapeal. Ühtlasi võttis südimõistetu korterist kaasa televiisori. Kohtuotsuse kohaselt pani süüdimõistetu raske isikuvastase kuriteo toime katseajal. Viimase vangistuse jooksul on osalenud järgmistes tegevustes:
19. a töötas köögitöölisena;
20. a lõpetas elektriku kursused;
21. a töötas lukksepana;
22. a omandas aku- ja autotõstukijuhi eriala;
23. a osales riigikeele kursusel;
24. a läbis sotsiaalprogrammi Viha Juhtimine;
25. a omandas keevitaja eriala;
26. a osales sotsiaalprogrammis Igapäevane Valik;
27. a osales Suitsetamisest loobumise nõustamisel;
28. a läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse Asendamise Treening;
29. a osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening;
30. a osales Eluviisitreeningu jätkutegevuses;
31. a töötas hooldajana; alates 16.02.2015 on vormistatud metallitsehhi;
32. a omandas riigikeele A1 taseme. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 3 Süüdimõistetul puudub isikut tõendav dokument, kuid mida kohus ei pea absoluutseks takistuseks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel, sest ennetähtaegsel vabastamisel on kinnipeetaval võimalik oma isikut tõendada ka vabanemisõiendiga. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga. Elamispinna eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elab korteris ema üksi. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja õde. Suhtleb ka erinevate sõprade ja tuttavatega, omab kriminaalseid kontakte. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht, lähedaste toetus, puuduvad täitmata nõuded ning ta on vangistuses hästi käitunud (distsiplinaarkaristuste puudumine ning kursustel, sotsiaalprogrammides osalemine ja tööhõives osalemine). Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole siiski õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Isik pani raske, isikuvastase, kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul ja tegemist oli sealjuures väga küünilise teoga. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles 27.11.2019, s.o pisut enam kui kahe aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks täiendavates sotsiaalprogrammides ja/või jätkata töötamist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. 4 Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, täitmata nõuete puudumine, lähedaste olemasolu ja hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Igor Melnikov pani uue kuriteo toime kehtiva katseaja jooksul ja tegemist ei ole olnud just vähetähtsa kuriteoga, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Samuti seab kohtu hinnangul kriminaalhooldusele allumise võimalikkuse kahtluse alla Lisaks on kinnipidamisasutuse hinnangul tegemist kõrgohtliku isikuga, kelle puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vähetähtis. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Igor Melnikovi temale Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5