Obsah (5)

§ 38§ 45§ 46§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1626 Haldusasi T.T.e kaebus Politsei- ja Piiri

§ 38

lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (

§ 45lg 2).

Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

1. Kaebaja märgib, et ta esitab tuvastamisnõude selleks, et ennetada järgmisel relvasoetusloa taotlemisel õigusvastase otsuse tegemist. Kaebaja tahteks on, et tema uus taotlus vaadatakse läbi kaalutlusõiguse alusel. Kohtu hinnangul soovib kaebaja esitada tuvastamisnõuet sisuliselt preventiivse huvi argumendil.
2. Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas reaalset ohtu, et PPA võiks kaebaja suhtes ka edaspidi väidetavalt õigusvastaselt käituda.
4. Kaebaja on esitanud üksnes väite, et tal on plaanis tulevikus esitada uus relvasoetusloa taotlus. Samas ei saa kohus olla kindel, kuidas kaebaja kavatseb tulevikus käituda. Elus võimalikku, kuid siiski hüpoteetilist olukorda ei saa pidada piisavaks, et jaatada reaalset ohtu. Eriti veel soodustava haldusakti võimalikul taotlemisel.
5. Kohtule ei ole teada, kuidas PPA kaebaja võimaliku uue taotluse lahendab. Relvaseaduse § 36 lg 1 sätestab 16 erinevat alust relvasoetusloa andmisest keeldumiseks. Kas kaebaja puhul on kõik need alused välistatud või mitte, seda kohus ei tea. PPA otsustus relvasoetusloa andmisel on individuaalne otsustus. Tuvastamisnõude menetlemine ei taga kaebajale relvasoetusloa taotluse rahuldamist. Kohus ei saa PPA eest taotlust rahuldada.
6. Kohus ei saa hüpoteetilise olukorra tarvis võimalikku põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada. Põhiseaduslikkuse järelevalve peab olema kaebaja taotletava eesmärgi jaoks vajalik. Kaebaja õiguste kaitseks ja tema taotletava eesmärgi saavutamiseks on tõhusam õiguskaitsevahend tühistamisnõue. PPA otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja 2 õigusi ega aita saavutada kaebaja taotletavat eesmärki, kuna see ei kaota PPA
7. juuni
8. a otsuse nr 4.2-1/41548-4 kehtivust ega kohusta PPA-d uuesti kaebaja taotlust lahendama. Kuigi kaebaja on PPA
9. juuni 2017 otsuse nr 4.2-1/41548-4 tühistamiseks kaebetähtaja minetanud, on tal endiselt õigus esitada PPA-le uus taotlus relvasoetusloa saamiseks. Uue taotluse lahendamisel hindab PPA kõiki asjaolusid. Kui PPA peaks kaebaja taotluse jätma RelvS § 36 lg 1 p 6 alusel rahuldamata, on kaebajal õigus esitada halduskohtule tühistamisnõue 30 päeva jooksul isikule haldusakti teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1).

Tühistamisnõude lahendamisel hindab kohus, kas PPA relvasoetusloa väljastamisest keeldumise alus on põhiseadusega kooskõlas.

1. Kohus märgib täiendavalt, et isikul ei ole põhiõigust sellele, et haldusorgan langetaks oma otsused kaalutlusõiguse alusel.
2. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus tuvastamiskaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3