lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1, 2 ja 3 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kohus ei võta hagist loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (
Kohus, olles tutvunud asja materjalidega, leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
Kohus peab menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses.
lõike 2 punkti 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Käesoleval juhul on hageja loobunud hagist, kuna kostja rahuldas hagis esitatud nõude täies ulatuses. Hageja palub kohtul tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 150 € (makstud 300 € 03. 06. 2017), mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus:
4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Käesolevas asjas on üks kostjatest I K tasunud teiselt kostjalt K. K välja mõistetud võlgnevuse, mistõttu ei pea kohus õiglaseks ja mõistlikuks menetluskulu jätmist tema kanda ja mõistab poole riigilõivust summas 150 eurot välja K K. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.