← Eesti

1-16-10163/26

Obsah (8)§ 306§ 180§ 66§ 189§ 175§ 179§ 126§ 310

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik (eesistuja) Rahvakohtunikud Kohtuistungi sekretär Prokurör Asja läbivaatamise kuupäev Kriminaalasi Süüd

§ 306

, § 309 lg 1, 3, § 311, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS:

  1. Süüdi tunnistada Edward Varik kuriteo toimepanemises KarS § 113 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
  2. Õigeks mõista Edward Varik süüdistuses kuriteo toimepanemises KarS § 120 lg 1 järgi.
  3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 5.08.2016 karistusaja hulka ning arvestada karistuse kandmise algust alates Edward Varik’u vahistamisest, s.o alates 5.08.
  5. Edward Varik’u suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine – jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni.
  6. VÕS § 1043 alusel rahuldada K S tsiviilhagi täielikult ja kannatanu T S (end. V.) osaliselt ning mõista Edward Varikult välja 9500 (üheksa tuhat viissada) eurot kannatanu T S (end. V.) kasuks ja 54,50 eurot (viiskümmend neli eurot ja 50 senti) kannatanu K S kasuks, mis tuleb kanda K S’e pangakontole SEB pangas (a/a xxx). 6.

§ 180

lg 1 alusel mõista Edward Varik’ult riigituludesse välja menetluskulud: 1175 eurot sundraha; 855 eurot DNA-ekspertiisi tasu ja 222 + 68 eurot kohtuarstliku ekspertiisi tasu; 99 eurot + 97,20 eurot kaitsjatasu; kannatanute sõidukulud 32 + 13,60 eurot. Kokku 2561,80 eurot (kaks tuhat viissada kuuskümmend üks euro ja 80 senti). 1

(13)
  1. Edward Varik’ul tasuda menetluskulud kokku 2561,80 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99917700018098 ning selgitus „Edward Varik 1-16-10163 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Asitõendid: - sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud verekahtlase määrdumisega nuga (asub kohtutoimiku juures) - L. Se püksid, särk, aluspüksid, kalossid, taburet, 8 DNA-proovi sündmuskohalt, proovid E.Varik küünte alt, K.Ki DNA-proov (hoiul Ida Prefektuuris) hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. CD-R plaat kõnega häirekeskusele – jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.04.
  3. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 9.05.2017 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUS Edward Varikut süüdistatakse selles, et tema, xxx kella xxx paiku, olles alkoholijoobes, viibides xxx asuva sauna eesruumis, tekitas tüli, mille käigus tapmise eesmärgil lõi oma äia L Sele kööginoaga kägisälgu piirkonda, tekitades talle vasakul pool kaela alaosa eespinna 2,5 cm pikkuse torke-lõikehaava unearteri ja rangluualuse veeni vigastusega, mis oli kannatanu jaoks eluohtlik selle vigastuse tekitamise momendil. Enne politsei sündmuskohale saabumist, puhastas E. Varik lapiga ära nuga, millega ta tekitas surmahaava, käepideme. Selle tegevusega soovis ta vältida oma seost toimepandud kuriteoga. Sündmuskohale saabunud kiirabiga toimetati kannatanu xxx, kus ta suri xxx. Vastavalt surnu ekspertiisiaktile nr 16E-IDS0023/220 L Se surma põhjuseks oli vasakusse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool kaela alaosa eespinnal, unearteri ja rangluualuse veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne vererind ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Kannatanul tuvastatud vigastuse ja surma vahel on otsene põhjuslik seos. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse laadi ja paiknemist, samuti külmrelva kasutamist tuleb Edward Variku tegevust käsitleda kui teise inimese tapmist. Sel moel pani Edward Varik toime teise inimese tapmise, s.o pani toime kuriteo, mis on ette nähtud KarS § 113 lg 1 järgi. Samuti tema, viibides xxx enne kella xxx, ähvardas T V.t tapmisega, lubades „tappa teda järgmisena, kui T. V. süüdistatavat majja sisse ei kirjuta“. T. V.tajus ähvardust reaalsena, kuna tema suhtes kasutas E. Varik varem füüsilist vägivalda. Seejärel peale T. V. tapmisega ähvardamist, E. Varik lõi oma äia, L Sele kööginoaga elutähtaste organite piirkonda, põhjustades 2
(13)kannatanule surma. Peale isaga juhtunut, T V.i nimetatud ähvardusest häirinud, temal tekis alus karta ähvarduse täideviimist ning ta reaalset tundis hirmu oma elule. Seega ähvardades teist isikut tapmisega, kui on alus karta ähvarduse täideviimist, pani Edward Varik toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad Prokuröri arvates on kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist nii Edward Variku poolt kannatanu L S’e tapmine kui ka kannatanu T S.’e (endine V.) tapmisega ähvardamine, mille eest tuleb teda karistada vastavalt 10 aasta ja 6-kuulise ning 6-kuulise vangistusega, mõistes liitkaristuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust. Menetluskulud jätta E. Varik’u kanda. Välja mõista kannatanute tsiviilhagid. Asitõendid hävitada, v.a CD-plaat, mis tuleb jätta toimiku juurde. Rahuldada tuleb mõlema kannatanu tsiviilhagid. Kaitsja leidis, et E. Varik’ut tuleb õigeks mõista süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi (T S’e ähvardamine). Kannatanu L. S’e suhtes toimepandud teo osas asus kaitsepool kahemõttelisele positsioonile, taotledes ühelt poolt E. Varik’u tegude kvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi, leides samal ajal, et kannatanu L. S kutsus oma õigusvastase käitumisega süüdistatavas esile tugeva hingelise erutuse seisusundi, mistõttu E. Varik ei saanud ennast valitseda ja lõi ühel korral kannatanut noaga. Samas ei taotlenud kaitsja E. Varik’u tegude kvalifitseerimist KarS § 115 või § 117 järgi. Palus mõista KarS § 118 lg 1 sanktsiooni miinimumäärale lähedane karistus. Põhjendatud on K Se tsiviilhagi summas 54,50 eurot. T S’e (end. V.) tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt 1000 euro ulatusees ja ülejäänud osas tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav E. Varik tunnistas ennast süüdi osaliselt. Selgitas, et tal ei olnud soovi ega tahtlust L. S’t tappa. Kannatanu L. S olevat teda esimesena käega vastu pead löönud ning süüdistatava ütluste järgi tahtis ta vaid lüüa kannatanut vastu, nimelt lüüa käega vastu rinda. Kuid kuna parajasti oli tal (E. Varik’
  1. ul)käes nuga, siis vastu süüdistatava tahtmist tabas nuga kannatanut kaela piirkonda. Tunnistab vaidlust mõlema kannatanuga pärandi jagamise pinnal, kuid eitab T S’e tapmisega või kehavigastuste tekitamisega ähvardamist. Võttis õigeks K S.’e tsiviilhagi summas 54,50 eurot, kuid vaidles vastu T S’e (end. Varik) tsiviilhagile summas 10000 eurot. KOHTU SEISUKOHT I. T S.’e tapmisega ähvardamine 1. Süüdistuse selles osas nõustub kohus kaitse seisukohaga ning leiab, et T. S’e tapmisega ähvardamise süüdistuses tuleb E. Varik õigeks mõista süüdistuse tõendamatuse tõttu. 2. Süüdistuse kohaselt xxx enne kella xxx ähvardas süüdistatav T. S’t tapmisega, lubades tappa teda järgmisena, kui ta (T. S) teda (E. V.’
  2. ut)majja sisse ei kirjuta. 3. Otsestest tõenditest on prokuratuur esitanud antud süüdistuses vaid kannatanu T. S’e ütlusi, mis kohtu hinnangul on (selle süüdistuses osas) ebajärjepidevad ning ei ole küllaldased süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. 4. Nii prokuröri küsimustele vastates ütles T. S, et kui ta sai E. Varik’u ema testamendist teada, ähvardas ta teda tappa, ütles, et „tapan su maha, oled järgmine“. Ei saanud aru, kes on esimene. Läks sauna vaatama. Seal oli kõik korras. Ütles tunnistaja K. Kile, et hoiaks silma peal. Kella seitsmeks pidi tööle minema ja läkski tööle (istungiprotoki lk 5, rida 1-5). Samas enne seda ei osanud T. S vastata, kas tol päeval oli tal juttu süüdistatavaga tema ema korteri pärandamise kohta (istungiprotoki lk 4, rida 18, 20). Samuti edasi prokuröri küsimustele vastates kinnitas T. 3
(13)S, et ei rääkinud tol õhtul oma isale (L. S’ele) E. Varik’u ähvardustest, kuna ei võtnud seda tõsiselt (istungiprotoki lk 5, rida 37). T. S’e ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka suhete iseloomu tema ja süüdistatava vahel, et samas asjas süüdistatakse E. Varik T. S’e isa tapmises ning materjalidest on näha, et nende suhted on ka enne seda olnud pingelised.
  1. Kannatanu ütlusi ähvarduste kohta ei kinnita ka tunnistaja K Ki ütlused. Viimane mainib, et tol õhtul oli konflikt süüdistatava, T. S ja L. S vahel E. Varik’u ema pärandi jagamise pinnal. Oli ka vastastikkust solvamist, kuid ähvardusi või ähvardustest E. Varik’u poolt T. S suhtes ei ole ta kuulnud (istungiprotoki lk 29).
  2. Süüdistatav E. Varik eitas oma ütlustes T. S’e ähvardamist. Selgitas, et sissekirjutus tal oli xxx aadressil, kannatanud keeldusid teda oma majja sisse kirjutamast, kuid rohkem sel teemal neil vaidlusi ei olnud. Küll aga oli neil (süüdistataval ja kannatanutel) vaidlusi tema (E. Varik’u) ema pärandi (korteri) jagamise pinnalt. Nimelt tol päeval näitas ta (E. Varik) kodus (xxx T. S’ele ema testamenti, mille järgi kuulus korter süüdistatavale. Tol hetkel olid nad majas kahekesi. Ja peale testamendi T. S.l’e näitamist läks süüdistatav sauna (istungiprotoki lk 36-37).
  3. Prokuröri esitatud vanemuurija Krist Figlovski 6.08.2016 õiend koos väljatrükiga MIS politsei infosüsteemist, et 14.03.2015 registreeriti T. S pöördumine sisuga „Joobes mees ähvardab ja terroriseerib naist ja isa, lubab maha lüüa, relvi ei ole“ (tl 67-69) ei ole kohtu arvates küllaldane tõend, et koostoimes T. S’e ütlustega tuvastada 5.08.2016 kannatanu tapmisega ähvardamist süüdistatava poolt. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid, sh ka kannatanu T. S’e ja K S’e ütlused, viitavad sellele, et süüdistataval oli perioode, kui ta on kuritarvitanud alkoholi. Samuti on tuvastatud süüdistatava poolt alkoholi tarvitamine 5.08.2016 (süüdistatav ise tunnistab seda oma ütlustes ja indikaatorvahendi kasutamise protok 6.08.2016-st kinnitab seda – tl 78) ning tuleb tõdeda, et nii tol õhtul kui ka varem süüdistatava, T. S’e ja L. S’e vahel on tekkinud konfliktolukordi, kuid pelgalt selle pinnalt ei saa järeldada, et ka tol hetkel on süüdistatav T. St tapmisega ähvardanud.
  4. Vastuseks vanemkomissar Krist Figlovksi 2.11.2016 päringule (tl 93), teatas SA IdaVirumaa kiirabi juhatuse liige A. P., et alates 1.01.2013 kuni 16.11.2016 pole E. Varik ega L S pöördunud kiirabi poole xxx abi saamiseks (tl 94-95). See tõend kinnitab, et kuigi varem süüdistatava ja kannatanute vahel on aset leidnud tülisid, siis nende käigus ei olnud kasutatud füüsilist jõudu või vähemalt pole selles keegi kannatada saanud ja abi saamiseks ei olnud varem kunagi kiirabi välja kutsunud.
  5. Kannatanu K S’e (T. S’e tütre) ütluste järgi 5.08.2016 helistas talle ema ja ütles, et E. Varik oli vehkinud uue testamendiga, et kõik on tehtud temale, küsis, kas T. S kirjutab teda sisse, ja kui T. S vastas eitavalt, olevat E. Varik ütelnud, et „oota seda päeva, küll ma su maha löön, sa oled järgmine“ (istungiprotoki lk 14, rida 13-14). Samas peab arvestama, et tegemist on teise isiku käest saadud infoga ning vastavalt

§ 66

lg-le 21 tunnistaja ütlus tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel ei ole üldreeglina tõendina lubatav, mistõttu K. S’e ütlused selles osas jätab kohus tõendikogumist välja.

  1. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus, et xxx enne kella xxx majas süüdistatav oleks kannatanut T.S’t tapmisega ähvardanud, mistõttu tuleb ta süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi õigeks mõista.
  2. Kohus märgib täiendavalt, et isegi siis, kui süüdistatava poolt nimetatud sõnade T. Se aadressil oleks tõendamist leidnud (mida kohus siiski ei tuvasta), puuduvad antud juhul veel sellised tunnused nagu ähvarduse veenvus ja reaalsena tajumine. Süüdlase karistamine ähvardamise eest võib kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu, tervist või vara ohustatuks (RKKKo 3-1-1-59-11, p 9.1, 3-1-1-7-07, p 13). Seda, et T. S ei 4

(13)pidanud tol hetkel oma elu ja tervist süüdistatava poolt ohustatuna kinnitavad nii tema ütlused kui ka käitumine. 5.08.2016 õhtul läks ta oma vahetusse tööle, pöördumata politseisse vms. Samuti mainib T. S oma ütlustes sõnaselgelt, et tol õhtul ei rääkinud ta isale midagi E. Varik’u ähvardustest, „kuna ei võtnud seda tõsiselt“ (istungiprotoki lk 5, rida 37). Samuti K. S vastates prokuröri küsimusele, kas ema (T. S’e) käitumine on peale ähvardamist muutunud, ütles, et esialgu ta (T. S) seda (ähvardamist) ei uskunud, ei võtnud seda tõsiselt, ei arvanud et ta (E. Varik) on selleks suuteline (istungiprotoki lk 15, rida 41-43). Ehk kui see väljaütlemine E. Varik’u poolt oleks ka aset leidnud (mida kohus siiski eelnevalt ei tuvastanud), tol hetkel ei võtnud T. S seda tõsiselt ega reaalsena. Uute asjaolude (L. S’e tapmise) välja ilmnemine ja neist kannatanu poolt teadasaamine ja uute asjaolude valguses samadele sõnadele uue hinnangu ja kaalu andmine (ja hilisem reaalsena võtmine) aga ei moodusta ähvardamise kuriteotunnuste koosseisu. Ähvardus peab olema reaalsena tajutud just selle vastuvõtmise hetkel, mida antud juhul ei esine. II. L S’e tapmine
  1. Süüdistuse selles osas nõustub kohus prokuröri seisukohaga ning leiab, et E. Varik’ule süüks arvatud tegu L. S’e suhtes on leidnud tõendamist ja on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi.
  2. Tapmine on suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille kosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tegu ja tagajärg peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Põhjuslik seos ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel.
  3. Antud asjas ei ole vaidlust selles ning kannatanu T S, süüdistatava E. Varik, tunnistaja K Ki ütluste alusel loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 5.08.2016 õhtusel ajal xxx asuva maja juures paikneva sauna eesruumis tarvitasid süüdistatav, kannatanu L S ja tunnistaja K Ki ühiselt alkoholi. T S. läks tööle, tema vahetus algas kella 19.00-st ning tol hetkel ei olnud L. S’el veel mingeid vigastusi. Edasi kinnitasid E. Varik ja K. Ki oma ütlustes, et ühel hetkel läks K. Ki mõneks minutiks saunast välja ja kui tuli tagasi oli L. S’el noahaav kaela juures. Kannatanut viidi kiirabiga xxx, kus ta suri saadud vigastustesse 10.08.
  4. Need asjaolud haakuvad ka järgnevate asjas uuritud dokumentaalsete tõenditega.
  5. Sündmuskoha 5.08.2016 vaatluseprotokist nähtuvalt xxx asuva eramaja juures paikneva sauna uurimisel tuvastati sauna välisukse ees põrandaplaatide pinnal punakaspruuni värvi plekid. Sellest vasakut kätt asub WC, mille ukse vastas on puuriit. Selle kõrval betoonplaatidel on musta-halli-sinise triibuline polosärk. Särgi ülemine parem osa ja esikülg, samuti parema varruka alumine osa on immutatud veresarnase vedelikuga. Sauna eesruumi sisenedes on paremat kätt nurgas seitse kirvest. Sauna eesruumis on pingid, laud, akna lla tugitool, pesumasin. Pesumasin ees seisab madal puidust pink, millele toetub ümmargune taburett. Pesumasina pealispinnal on musta värvi pidemega kööginuga. Noa käepideme pikkus on 11,5cm, noatera pikkus 11,5cm, tera laius 2cm. Noateral on veresarnased plekid. Sauna eesruumi põrandal leiliruumi läve ees on veresarnase vedeliku loigud. Sauna eesruumi uksest vasakut kätt akna all on tugitool. Seljatoel ja istmel on valget värvi laudlina. Laudlinal ja tugitooli istmel on veresarnased plekid. Tugitoolist vasakul, laua ja tugitooli vahel põrandal on kirves. Laual on toiduained (tl 6-30).
  6. Isiku 6.08.2016 läbivaatuse protoki kohaselt L S on läbivaatuse ajal teadvuseta, tehakse kunstlik kopsuventilatsioon, isiku kehal on sidemed rinna ja kaela piirkonnas (tl 31-33). Jõhvi politseijaoskonna uurija Deniss Kalamajev’i 6.08.2016 õiendi kohaselt ei ole L. S võimeline menetlustoimingutes osalema, tal on sügav noahaav kaela vasakul poolel ja verekaotus ca 5 liitri ulatuses. L. S opereeriti ja ta on kontaktivõimetu (tl 34). 5
(13)
  1. Võrdlusmaterjali võtmise 6.08.2016 määruse, ekspertsiisimaterjali võtmise protoki, DNAproovi võtmise vormi (tl 79, 80-81, 82, 83-84) ja 16.08.2016 ekspertiisimääruse (tl 35) alusel 24.10.2016 tehtud ekspertiisiakti nr 16E-GE0929 kohaselt E. Varik’ult ja noalt võetud DNAproovide alusel saadi DNA täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult, mis on kokkulangev L Se DNA-profiiliga (tl 37-43).
  2. Asitõendi 1.11.2016 vaatlusprotoki kohaselt on sündmuskohalt äravõetud nuga 23,5cm pikk, tera pikkus on 12,5cm, tera laius on 2cm. Noa tera on verega määrdunud (tl 45-46).
  3. 10.08.2016 ekspertiisimääruse (tl 47) alusel 5.10.2016 tehtud surnu ekspertiisiakti nr 16EIDS0023/220 kohaselt L S’e surma põhjuseks oli vasakusse rindkereõõnde tungiv torkelõikehaav vasakul pool kaela alaosa eespinnal, unearteri ja rangluualuse veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Kannatanu surm saabus 10.08.2016 kell 13.25 xxx intensiivravi osakonnas. Kannatanu surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati vasakusse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool kaela alaosa eespinnal, unearteri ja rangluualuse veeni vigastusega. Torke-lõikehaav vasakul pool kaela alaosas on tekitatud ekspertiisimääruses ja kahtlustatava ülekuulamise protokis näidatud ajal ja asjaoludel, s.o 5.08.2016 kella 21.30 paiku. Peale vasakusse rindkereõõnde tungiva torke-kõikehaava saamist kannatanu oli võimeline piiratud ulatuses iseseisvalt liikuma ja sooritama aktiivseid tegevusi. Kannatanu asend haava saamise ajal võis olla seisev, istuv või selili lamav. Vasakusse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav unearteri ja rangluualuse veeni vigastusega põhjustati kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Selle haava ja kannatanu surma vahel on otsene põhjuslik seos (tl 48-54).
  4. 15.11.2016 ekspertiisimääruse (tl 56) alusel 23.11.2016 tehtud surnu täiendekspertiisi akti nr 16E-IDT0007 kohaselt L. S’el esines vasakusse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool kaela alaosa eespinnal (orienteeruval kilpkõhre kõrgusel), unearteri ja rangluualise veeni vigastusega, haavakanali pikkusega u. 10cm, suunaga alla taha kergelt välisele (tl 57-59).
  5. 6.08.2016 kiirabikaart kinnitab, et 5.08.2016 kell 21.36 saabus teade abi vajavast isikust, kellel on noahaav kõri piirkonnas, nuga on eemaldatud, haav on surutud, isik on teadvusel. Isikud kohapeal on agressiivsed, suur koer on ees, ei pääse patsiendi juurde. Kutsunud isik on agressiivne, ähvardab kiirabi brigaadi. Kutsuti politsei. Patsient hospitaliseeriti xxx
  6. Asitõendi 16.09.2016 vaatlusprotok kajastab häirekeskusele hädaabinumbril 5.08.2016 kell 21.38 tehtud telefonikõne sisu, et xxx aadressile kutsutakse kiirabi, „võtsime matuste korral viina ja üks lõi teisele noaga kõrisse“ (tl 64-66).
  7. E. Varik’u läbivaatuse 6.08.2016 protokist ja tema kinnipidamise protokile lisatud fotodest on näha vasaku ja parema jalgade põlvede all verekahtlased määrdumised. Särgiku peal ja lühikeste pükste tagant poolt on samuti verekahtlased määrdumised (tl 74-75, 76-77).
  8. Seega E. Varik’u poolt kannatanu kaela piirkonda noaga löömine süüdistuses märgitud ajal ja kohas ei olnud vaidluse all. Pooled vaidlesid antud asjas selle üle, kas kannatanut noaga lüües tegutses E. Varik surma põhjustamise ehk tapmise või raske tervisekahjustuse tekitamise tahtlusega.
  9. Tapmise raske tervisekahjustuse tekitamisest piiritlemise kriteeriumid on välja toodud nii kehtivas kohtupraktikas kui ka erialakirjanduses. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos - suhtes. Tapmine on toime pandud 6
(13)kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Tahtluse voluntatiivne element määrab ära tapmise subjektiivse koosseisu n.ö alumise piiri. Kui toimepanija ei mööna kannatanu surma saabumist, vaid loodab seda vältida, on tegemist kergemeelsusega ja tegu kuulub subsumeerimisele KarS § 117 või 118 lg 1 p 7 järgi (KarS-i
  1. kommenteeritud väljaanne, lk 361-362). Seega eeldab tapmine tahtlust nii tapmisteo kui tagajärje (surm) suhtes. Kui surma suhtes tahtlus puudub ja esineb ainult ettevaatamatus tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 7 järgi. Seda ka juhul kui surma põhjustanud teo pani isik toime tahtlikult (ibd, lk 363, p 7).
  2. Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel tuleb esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Põhilise kriteeriumina on kohtupraktikas subjektiivse külje tuvastamisel nimetatud teo objektiivseid asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-142-05).
  3. Eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel tuleb vältimatult analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu. Isegi siis, kui on tuvastatud, et isik sai täiel määral aru enda teo ohtlikkusest, ei tähenda see automaatselt, et isik oleks arvestanud võimaliku raske tagajärje saabumisega ning sellega sisimas ka nõustunud. Ka väliselt eluohtliku teo toimepanemise korral on seega arvestatav argument, et tegelikkuses lootis teo toimepanija võimalikuna äratuntud tagajärge vältida. Lootus, et selline tagajärg – konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale, ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (RKKKo nr 3-1-1-128-06).
  4. Antud juhul annavad kohtus uuritud tõendid alust järeldada, et joobes olev süüdistatav lõi kannatanut kaela, st elutähtsa organi piirkonda ja tekitas vähemalt 11,5cm pikkusega ja 2cm laiusega noateraga noaga haavakanali pikkusega umbes 10cm. Kohtupraktika kohaselt lüües torke-lõike vahendiga elutähtsasse organisse, möönab isik mis tahes tagajärje, muuhulgas ka surma, saabumist.
  5. Kohus leiab, et nimetatud asjaolusid arvestades sai süüdistatav aru oma tegevuse ohtlikkusest, kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel, pidas võimalikuks ja möönis, et sellise teo tagajärjel võib saabuda L. S’e surm. Elukogemust ja toimepandud tegu silmas pidades polnud E. Varik’ul võimalik tõsimeelselt loota mingitele asjaoludele, mis oleks lubanud tal uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes, st ei saabu kannatanu surm.
  6. Riigikohtu praktika kohaselt subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne ja -järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine (RKKKo nr 3-1-1-79-15, p 8). Antud kriminaalasjas tuleb arvestada, et puuduvad tõendid selle kohta, et E. Varik osutas kannatanule abi ning lootis tagajärge vältida. Kiirabi kutsus välja tunnistaja K. Ki. S.t E. Varik ise kiirabi kutsunud ei ole. Samuti K. Ki ütluste järgi ütles ta L. S.’le, et hoiaks oma kätt haava peal, peale seda ütles E. Varik’ule, et kutsub välja kiirabi ja et E. Varik jälgiks, et kannatanu hoiaks oma kätt haava peal. Kannatanu hoidiski oma kätt kõri peal. Võib olla E. Varik aitas teda, täpsemalt ei osanud öelda. Samuti seletades hädaabinumbrile tehtud kõnes öeldu ütles K. Ki, et sõnad „nad aitavad seal üksteist“ tähendavadki seda, et kannatanu hoiab oma kätt haava peal ja E. Varik jälgib seda (istungiprotoki lk 31, rida 42, 44, 46-47, lk 33, rida 46-47). Samuti tunnistaja O. R.’a ütluste järgi ei näinud ta mingeid sidemeid 7
(13)kannatanu kaela juures. Õues oli noorem meesterahvas, kes kutsus kiirabi välja (K. Ki) ja vanem meesterahvas (E. Varik), kes istus saunas rahulikult ega rääkinud midagi (istungiprotoki lk 21, rida 27, 33, 34, 36, 39-40; lk 22, rida 5-6, lk 23 rida 8-9, 19-21). Samuti tunnistaja J. B.ütluste järgi andis kannatanule abi vaid K. Ki ja süüdistatav oli pigem ükskõikne toimunu suhtes, istus rahulikult, tundus tol hetkel ükskõiksena, tal ei olnud midagi et tema kõrval 1m kaugusel on meesterahvas, kes veritseb. Küsimustele seletas E. Varik vaid, et oli kähmlus ja „juhtus“ selline asi (istungiprotoki lk 24, rida 28, 43-45, lk 25, lk 26 rida 12, 17, 21, lk 27 rida 4-6).
  1. Kuna süüdistatava käitumisest ei nähtu selliseid asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et süüdistatav lootis surma mittesaabumisele, tegutses E. Varik L. S’ele kehavigastuse tekitamisel kaudse tahtlusega surma põhjustamisele. Seega on kohtuliku uurimise käigus leidnud tõendamist, et süüdistatav pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  2. Kaitsepool leidis, et süüdistatav ei löönud kannatanut noaga tahtlikult ega möönnud kannatanu surma saabumist, vaid tahtis lüüa kannatanut käega vastu rinda. Juhuse tõttu, et hetk enne seda kannatanult väidetavalt saadud käelöögi ajal hoidis süüdistatav oma käes nuga (lõikas endale midagi toidust), juhtus niimoodi, et lüües kannatanut käega vastu jäigi tema (süüdistatava) kätesse seesama kööginuga ja see nuga tabaski kannatanut kaela piirkonda (kuigi tegelikult olevat süüdistatav tahtnud lüüa kannatanut palja käega, mitte noaga). Seetõttu puudub süüdistatava teos tahtlus ja tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi. Kohus selle kaitse seisukohaga ei nõustu, sest uuritud tõendid kaitseversiooni ei kinnita.
  3. Nii, vastates kohtu küsimustele seletas süüdistatav, et kannatanut käega lüües oli tal meeles, et samas käes hoiab ta ka nuga, mis süüdistatava ütluste järgi oli suunatud temast (süüdistatavast) ettepoole. Kuidas lõi täpselt ei mäleta. Konkreetselt ei sihtinud. Lõi rindkere peale. Mäletab seda, et nuga oli tal käes ja käega löömise ajal oli tal ka meeles, et nuga on ikka veel tema käes (istungiprotoki lk 46; rida 11, 13, ,27, 29, 30, 31).
  4. Kohus ei tuvasta siin vastuolusid süüdistatava ütluste ja tekitatud kehavigastuse iseloomu vahel, kuna süüdistatava ütluste järgi tahtis ta lüüa kannatanut rindkeresse ja noalöök ongi tabanud kannatanut kaela alaossa (mida kinnitab ka E. Varik’u omakäeline joonis – tl 110, istungiprotoki lk 46, rida 3), mis külgneb rindkerega ja vastavalt surnu ekspertiisiaktile L S’e surma põhjuseks oligi vasakusse rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool kaela alaosa eespinnal, unearteri ja rangluualuse veeni vigastusega ja sellest tüsistusena tekkinud äge verekaotus.
  5. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.xxx õhtusel ajal, kella 21.30 paiku, viibides Kiviõlis, Lõuna 2 eramaja juures asuva sauna eesruumis, olles alkoholijoobes, tekkinud tüli käigus, lõi süüdistatav Edward Varik kannatanut L S’t kööginoaga kaela piirkonda, tekitades kannatanule vasakul pool kaela alaosa eespinna 2,5cm pikkuse ja eluohtliku torke-lõikehaava unearteri ja rangluualise veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis vasakpoolne vererind ja arenes välja äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel suri kannatanu L. S 10.08.xxx. Kannatanut noaga kaela alaossa löömisel tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega nii surmava teo, kannatanu surma kui nendevahelise põhjusliku seose suhtes. Seega sisalduvad E. Varik’u teos KarS § 113 lg 1 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused.
  6. SA Ahtme Haigla tõend nr 187 kinnitab, et E. Varik pole varem pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks (tl 98). Süüd või õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja keegi pooltest pole vastupidisele tuginenud. 8
(13)
  1. Kuna süüdistatav, tema kaitsja ega teised menetlusosalised ei tuginenud sellele, et süüdistatav on tegutsenud hädakaitse seisundis või et tegemist oleks provotseeritud tapmisega, ei hakka kohus seda eraldi hindama. KARISTUS
  2. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  3. Tapmise süüteokoosseisu sanktsioon näeb karistuseks ette 6 kuni 15-aastast vangistust. Sanktsiooni keskmine määr on seega 10 aastat ja 6 kuud.
  4. Prokuröri arvates ei esine antud asjas karistust kergendavaid asjaolusid ning raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemist eaka pereliikme suhtes. Kaitsja arvates tuleb kergendava asjaoluna arvesse võtta kuriteo toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul, kannatanule abi andmist vahetult pärast süüteo toimepanemist ja puhtsüdamliku kahetsust.
  5. Kohus nõustub prokuröriga selles, et karistust raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemist kõrges eas ja süüdlasega koos elava inimese suhtes (KarS § 58 p 3 ja 4). Kahtlemata on alust pidada 1934.a sündinud ja sündmuse ajal 81-aastast L St kõrges eas isikuks. Samuti nii kannatanute T S, K S ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et nad elasid kannatanuga koos xxx majas.
  6. Samuti nõustub kohus kaitsjaga, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta puhtsüdamliku kahetsust. Kohtuliku arutamise käigus on E. Varik sellist kahetsust avaldanud ja palunud vabandust kannatanute käest, mida tuleb karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Samas ei tuvastanud kohus eelnevalt, et süüdistatav oleks tegutsenud hingelise erutuse mõjul või andnud kannatanule abi vahetult pärast süüteo toimepanemist. Süüdistatava ja kannatanu vahel samal õhtul eelnevalt toimunud konfliktid (mis tõepoolest leidsid aset ja mida tunnistab oma ütlustes nii süüdistatav kui tunnistaja K. Ki) ei tähenda aga iseenesest seda, et süüdistatav oleks tegutsenud hingelise erutuse mõjul. Kohus seda eelnevalt ei tuvastanud ning süüdistatav ei ole maininud, et kannatanu löögist oleks tal tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ning seda ei saa tuletada faktist, et süüdistataval tekkis soov kannatanu löögile järgnevalt kannatanut vastu lüüa. Samuti ei leidnud kinnitust süüdistatava poolt kannatanule abi andmine sündmuskohal.
  7. Kohus ei nõustu kaitsepoolega selles, et kui kohale saabunud kiirabitöötajad saaksid kohe asuda kannatanule abi andmisele ei oleks verekaotus nii suur ja L. S võis ellu jääda, mis kaitsja arvates teeb E. Varik’u süüd väiksemaks. Tunnistajate O. R.ja J. B. ütlustest nähtuvalt ei saanud kiirabitöötajad abi andmisele asuda eelkõige selle tõttu, et õues oli ketistamata koer ning süüdistatav ei abistanud selles mõttes kiirabitöötajaid ega võtnud koera ketile. Tunnistaja K. Ki’le aga oli see koer võõras ning ta ei julgenud selle koeraga midagi ette võtta. See venimine kiirabitöötajatele tingimuste tagamiseks kannatanule abi andmiseks süüdistatava poolt ei vähenda tema süüd mingil määral. Samuti E. Varik’u muu käitumine peale kiirabi ja politsei saabumist ei tee tema süüd väiksemaks. O. R.a ütluste järgi ei näinud ta mingeid sidemeid kannatanu kaela juures. Õues oli noorem meesterahvas, kes kutsus kiirabi välja (K. Ki) ja vanem meesterahvas (E. Varik), kes istus saunas rahulikult ega rääkinud midagi (istungiprotoki lk 2021). Samuti tunnistaja J. B. ütlustest ei nähtunud E. Varik’u käitumisest sündmuskohal emotsionaalse ärrituse või hingelise erutuse tunnuseid, pigem ta oli ükskõikne toimunu suhtes ja seletas vaid, et „juhtus“. Samuti nähtub J. B. ütlustest, et sündmuskohal üritas E. Varik kuriteo 9
(13)toimepanemise riista ehk nuga oma särgiga või kaltsuga pühkida ja üritas nuga kuhugi ära peita, mis tal aga ei õnnestunud, kuna politseinikud märkasid tema tegevust (istungiprotoki lk 25, rida 3; lk 26, rida 6, 37, 39).
  1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et E. Varik’u süü on üle keskmist määra, aga jääb sellele lähedaseks.
  2. Varem on E. Varik kriminaalkorras ega väärtegude eest karistamata (tl 99, 100). xxx juhatuse liige J.T. iseloomustab E. Varik’ut positiivselt kui head ja korralikku töötajat (tl 108). Seega kohtu arvates tuleb E. Varik’ut karistada sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistusega, milleks on 10 aasta ja 6-kuu pikkune vangistus.
  3. E. Varik peeti kahtlustatavana kinni 6.08.2016 (tl 70-75). KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda vangistuse kandmise alguseks E. Varik’u kinnipidamist alates 6.08.
  4. Menetluskulud 47.

§ 306

lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 48. Toimiku materjalidest nähtub, et E. Varik’ule riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele L Nirgile (tl 85) makstud järgmised summad 99 eurot (tl 86), 97,20 eurot (tl 90). Kokku riigi õigusabi osutamisega seotud kulud moodustavad 196,20 eurot. 49.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

  1. Käesolevas asjas on ekspertiisikulud järgmised: - surnu ekspertiisi nr 16E-IDS0023/220 maksumus 222 eurot (tl 55); - surnu täiendekspertiisi akt nr 16E-IDT0007 maksumus 68 eurot (tl 60); - DNA ekspertiisi nr 16E-GE0929 maksumus 855 eurot (tl 44).
  2. Samuti on kannatanud T. S ja K. S esitanud kohtule taotluse sõidukulude hüvitamiseks (kohtutoimiku lk 45-47, 50-52) ning kohtu 13.03.2017 määrustega hüvitati kannatanute sõidukulud summas 32 eurot ja 13,60 eurot (kohtutoimiku lk 48, 53). 52.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt

§ 179

lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2017.a kehtestatud kuupalga alamäär on 470 eurot * 2,5 = 1175. 53.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele E. Varik’ult. Kohus ei tuvasta alust E. Varik’u menetluskulude kandmisest vabastamiseks.

§ 180lg 3 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, 10

(13)et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 54.

§ 126

lg 1 p 3 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

  1. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: Ida prefektuuris hoiul olevad taburett (tl 103), L. S’e riided (püksid, aluspüksid, kalossid) (tl 104), särk, DNAproovid sündmuskohalt, proovid E. Varik küünte alt, K Ki DNA-proov (tl 105), DNA-proov (tl 106) ja nuga, mis on kohtutoimiku juures – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend
  2. Kohus leiab, et tõkend vahistamine tuleb jätta E. Varik’u puhul muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel ja vangistuse kandmisele asumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi 57.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

  1. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu T S summas 10000 eurot seoses moraalse kahjuga (kohtutoimiku lk 8).
  2. Samuti on tsiviilhagi esitanud kannatanu K S seoses kannatanu L. Se matusekuludega. Esialgu esitas haginõude summas 502,50 eurot (tl 1-2, 5) ja peale Sotsiaalkindlustusameti poolt matusekulude osalist hüvitamist summas 448 eurot (tl 3) vähendas K. S haginõuet 54,50 euroni (kohtutoimiku lk 9).
  3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas 11

(13)või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad.
  1. Süüdistatav E. Varik tunnistas kohtuliku arutamise käiguse alguses mõlemad tsiviilhagid, kuid hiljem selgitas, et ei saanud küsimusest õigesti aru ning tegelikult tunnistab täielikult vaid K S’e tsiviilhagi. T. S’e tsiviilhagi tunnistab osaliselt summas 1000 eurot.
  2. Kohtu arvates on kannatanu K S tsiviilhagi põhjendatud ning kohus rahuldab selle täies ulatuses summas 54,50 eurot süüdistatava õigeksvõtu alusel.
  3. Samas kohtu arvates põhjendatud on ka T S’e tsiviilhagi osas, milles ta nõuab tema isa tapmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisest.
  4. VÕS § 134 lg-te 2 ja 3 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
  5. Kohtu arvates esinevad antud juhul sellised erandlikud asjaolud, mis õigustavad kannatanule mittevaralise kahju hüvitise maksmist seoses L. S’e tapmisega. Kohtu arvates avalduvad need erandlikud asjaolud selles, et kannatanule lähedane inimene – isa tapeti kannatanu elukohas, kus ta elab praeguse ajani ning süüdistatava tahtliku kuriteo tulemusena kannatanu tervis ja elukvaliteet on muutunud oluliselt halvemaks. T S’e tsiviilhagi põhjendatust (L. S’e tapmisega tekitatud kahju osas) kinnitavad eelkõige tema enda ütlused, et süüdistatava poolt toimepandud tapmise tagajärjel kaotas ta endale eriti lähedast inimest, s.o isa ning kannatanu jaoks on see eriliselt ränk läbielamus, mille tagajärjel on halvemaks muutunud nii tema elukvaaliteet kui ka tervis ja enesetunne. Peale juhtunut ei saanud ta normaalselt magada, oli probleeme närvisüsteemiga, mistõttu ta oli sunnitud pöörduma nii perearsti kui erialaarstide poole. Kirjutati välja ravimeid, mida ta võtab ka tänase päevani. Viimast kinnitab ka dokumentaalne tõend, s.o perearst L. L.1.03.2017 arstitõend nr 1678, mille kohaselt oli T S ravil ja töövõimetuslehel 17.08.2016 kuni 30.09.2016 (tl 107). Kannatanu ütluste järgi on raskendatud ka tema praegune majapidamine, kuna ta ei saa enam oma saunas käia, negatiivsed emotsioonid ja mälestused isa suhtes toimepandud kuriteost tulevad kohe meelde. Juhtunust oli ta sügavas šokis, millest ei ole taastunud ka tänase päevani. Kannatanu negatiivsete läbielamiste sügavust ja raskust kinnitab ka asjaolu, et juhtunust ja süüdistatavast distantseerumiseks lahutas ta abielu süüdistatavaga ja võttis tagasi oma neiupõlvenime (istungiprotoki lk 8, 10).
  6. T. S’e ütlusi kinnitavad ka tema tütre kannatanu K S’e ütlused, et juhtunust oli T. S ärevil, kartis kõike, perearst kirjutas välja rahustid ja unerohud. Ohvriabi teenuse kaudu sai minna psühholoogi vastuvõtule, aga kuni tänaseni ei ole T. S sellest traumast välja tulnud (istungiprotoki lk 16, rida 14, 28-29, 30-31).
  7. Kohtu arvates on eeltoodud asjaolud erandlikud VÕS § 134 lg 3 mõistes ning annavad alust T. S’e kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmiseks seoses L. S’e tapmisega.
  8. T. S on esitatud tsiviilhagis nõudnud moraalse (mittevaralise) kahju hüvitamist kogusummas 10000 eurot teda tapmisega ähvardamise ja isa tapmise eest, eristamata, millist osa sellest summast iga nõue moodustab. Kuna süüdistus tapmisega ähvardamises ei leidnud kohtuliku arutamise käigus kinnitust ning kohus mõistab süüdistatavat KarS § 120 järgi õigeks, selles osas 12
(13)tuleb T. S’e tsiviilhagi jätta rahuldamata hagi aluse puudumise tõttu. L. Se tapmisega tekitatud mittevaralise kahju osas on aga kohus eelnevalt leidnud, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ebaselgeks jääb aga millist osa kahjunõude kogusummast (10000 eurot) see nõue moodustab.
  1. TsMS § 233 lg 1 kohaselt kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus peab T. S’e hagi põhjendatuks ja rahuldab hagi osas, milles kannatanu palub hüvitist tema isa tapmisega tekitatud moraalse (mittevaralise) kahju hüvitamiseks, mille mõistlikuks ja õiglaseks suuruseks kohus oma siseveendumuse kohaselt ja kõiki asjaolusid arvestades peab 9500 eurot. See summa tuleb süüdistatava käest kannatanu kasuks välja mõista.
  2. Kohtuliku uurimise lõpus soovis kannatanu T S täiendada oma tsiviilhagi varaliste nõuetega (saamata jäänud töötasu, ravikulud), kuid ei osanud põhjendada, miks seda ei saanud varem esitada, mistõttu jättis kohus selle hagi muutmise avalduse vastu võtmata TsMS § 329 lg 1 ja § 376 lg 1 alusel.
  3. Seega tuginedes VÕS § 127 lg 1, § 129 lg 1, 2, § 134 lg 2 ja 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1, rahuldab kohus kannatanu K Soosare hagi täies ulatuses summas 54,50 eurot ning T S’e hagi osaliselt summas 9500 eurot, millised summad tuleb mõista süüdistatavalt E. Varik’ult ning vastavalt hagiavaldusele kanda K S’e pangakontole nr xxx /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik (eesistuja) /allkirjastatud digitaalselt/ Anne Viimsalu Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Renna Tammik Rahvakohtunik 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.