KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-442 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla 23.01.2017 käs

) § 155 lg 5, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on A.N.i (kaebaja) kaebus Tallinna Vangla (vastustaja) 23.01.2017 käskkirja nr 5-2/66, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus, ja 16.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/29-2 tühistamiseks.
2. Kohus otsustas 04.04.2017 määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 03.11.2017 kl 16.
4. Vastustaja teatas 21.09.2017 kohtule, et tühistamiskaebuse menetlemine ei ole enam õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu võimalik, kuna kaebaja vabanes vanglast 15.06.2017 karistuse ärakandmise tõttu. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamisnõudelt haldusakti tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja põhjendatud huvi korral. Samuti märkis vastustaja, et kaebaja on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse ära kandnud. 3-17-442
5. Kohus andis 26.09.2017 määrusega kaebajale võimaluse muuta kaebuse nõuet ja taotleda vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist, kuna pärast vanglast vabanemist ei saa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivusel kaebaja õiguste piiramisele olla enam sellist kaalu, et kaebaja võiks jätkuvalt nõuda haldusakti tühistamist. Kohus määras nõude muutmise tähtpäevaks 09.10.
6. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 151

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest. Tallinna Ringkonnakohus on 02.04.2015 määruses haldusasjas nr 3-1453175 selgitanud järgmist: „

§ 121

lg 2 p 3 ja § 151 lg 2 p 2 kehtestavad põhimõtte, et kaebajale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ei pea kohus pärast dokumendi korduvalt kaebaja näidatud aadressil saatmise tegema veel kõikvõimalikke täiendavaid jõupingutusi (nt kohtutäituri abil kättetoimetamine, avalik kättetoimetamine jne), vaid kaebaja peab ise hoolitsema selle eest, et ta oleks kohtule kättesaadav.“ (p 5).

1. Kaebuses on kaebaja aadressiks märgitud Tallinna Vangla asukoht. Rahvastikuregistri kohaselt on kaebaja aadress xxxxxxx. Halduskohtu menetlusposti aadressile 15.06.2017 saadetud e-kirjas teatas kaebaja, et e-posti aadress, millelt ta kohtule kirjutab (s.o xxxxxxxxxxx), on tema „kontakt e-mail“ ning et ülejäänud kontaktid saadab ta kohtule esmaspäeval (s.o 19.06.2017). Vaatamata sellele ei ole kaebaja halduskohut ülejäänud kontaktandmetest teavitanud.
2. Kohus saatis 26.09.2017 kohtunõuet sisaldava määruse kaebaja teatatud e-posti aadressile, paludes kirja ja selle manuste kättesaamise kohta viivitamatult saata kohtule kinnitus. Samuti avalikustas kohus 26.09.2017 määruse avalikus e-toimikus (AET). Kuna kaebaja kohtule nõutud kinnitust ei saatnud, saatis kohus menetlusdokumendi 29.09.2017 uuesti kaebaja osundatud e-posti aadressil xxxxxxxxxxx ja hoiatas kaebajat, et kohus võib kohtumääruse kättetoimetamise korduva ebaõnnestumise korral jätta kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja ei ole kohtule kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist ega vaadanud määrust AET-s ja seega ei ole kohtul õnnestunud 26.09.2017 määrust kaebajale kätte toimetada (

§ 72lg 4, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 1 p 1 ja lg-d 3 ning 5).

Kohus märgib, et kuna kaebaja vabanes vanglast 15.06.2017, ei ole kohus püüdnud menetlusdokumente kätte toimetada Tallinna Vangla aadressil. Arvestades, et kaebajal puudub Järvamaal Albu vallas konkreetne aadress, ei ole kaebajale posti teel võimalik dokumente saata ka Albu valda.

§ 151

lg 2 p 2 põhimõttest tulenevalt ei ole nõutav, et kohus püüaks menetlusdokumente kätte toimetada ka aadressidel, mille puhul on kättetoimetamise võimatus juba eelnevalt selge. 8. Dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist, sest kaebuses esitatud tühistamisnõue on kaebaja vanglast vabanemise tõttu muutunud perspektiivituks. Kohus andis 26.09.2017 määrusega kaebajale võimaluse muuta nõuet, kuid kaebaja ei ole kohtu edastatud määrust vastu võtnud. Menetlusdokumentide vastu võtmata jätmine ja kohtu teavitamata jätmine oma kontaktandmete muutumisest näitab kaebaja huvi puudust tema kaebuse menetlemise vastu. Huvi puudumine näitab aga, et kaebaja ei pea kaebusega kaitstavat huvi oluliseks ja selle võimalikku riivet intensiivseks. Kohus ei pea menetlema kaebust, mille menetlemise vastu kaebaja ise huvi üles ei näita. Seetõttu tuleb kaebus

§ 151lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. 9. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg tuleb tühistada. 2

§ 43

lg 2 ja § 155 lg 6 järgi ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. 11. Kohus andis 23.02.2017 määrusega kaebajale menetlusabi ja vabastas ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Nimetatud menetluskulu tuleb jätta riigi kanda (

§ 118lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3