Valeri Sedov´it süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 11.12.2016 kell 00:40 Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkootiline joove kanepist, amfetamiinist ja metamfetamiinist). Sellise käitumisega rikkus Valeri Sedov liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Valeri Sedov pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o.
Samuti süüdistakse Valeri Sedov´it selles, et tema olles 07.07.2016.a. Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud
alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5-ks kuuks, mis jõustus 23.07.2016 ning mis pöörati täitmisele 26.07.2016.a., juhtis teadlikult 11.12.2016. kella 00:40 ajal Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga xxxx, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Seega Valeri Sedov, hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime
Valeri Sedov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Teenib autoremondimehaanikuna 500 eurot kuus. Käib narkoravil. Oli stressirohke töönädal, siis see aitas too hetk. Oli vaja ehitusmatertjalid koju viia, seetõttu istus autorooli. Ei mõelnud see hetk. Viimased 3 kuud ei ole tarvitanud. Manustas amfetamiini nasaalsel teel. Maksab varasemaid menetluskulusid graafiku järgi. Kokku ca 2000 euro ringis võlgnevusi. Kohus uuris järgmiseid tõendeid: -Tunnistaja xxxx ütlused (lk 10-11); - Kahtlustatava Valeri Sedov ütlused (lk 24-25; 28-31); -Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 1-2); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (lk 12-13); - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos lisadega (lk 14-17); - Harju Maakohtu 07.07.2016.a otsus (lk 20-21); -Harju Maakohtu 10.01.2014.a otsus (lk 22-23); - Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus (lk 32-33); - Maanteeameti vastus nõudekirjale (lk 36-37); -Õiendid (lk 38-39); - Kriminaalhooldaja iseloomustus Valeri Sedov´i kohta (lk 43-44). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Valeri Sedovi süü 11.12.2016.a mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega.
Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis Süüdistatava Valeri Sedov eeluurimisel antud ütluste kohaselt, mida isik kohtus kinnitas, juhtis ta 11.12.2016 mootorsõidukit VW Polo registreerimismärgiga xxxx. Oli teadlik Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusest ning, et teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks. 11.12.2016 alustas peale 00.00 sõitu Mäealuse 3a juurest ja tahtis sõita koju Põllu tänavale. 10.12.2016 oli tarvitanud amfetamiini. Peeti politseipatrulli poolt kinni. Viidi Wismari haiglasse uriini proovi võtma. Tunnistaja Toomas Korenev ütluste kohaselt teostades 11.12.2016 liiklusjärelvalvet koos Marilin Vaarikuga peatas Ehitajate teel kell 00:40 VW Polo, mis liikus Suusa tn suunas. Juhil esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Isiku silmad olid märjad ja läikivad ning punetasid. Pupill oli ahenenud ja peaaegu ei reageerinud valgusele. Autost väljudes ta tuigerdas, oli väga uimane. Reageeris kiirtestile AMP ja MET. Juhiks oli Valeri Sedov, kes tunnistas kanepi tarvitamist. Andmebaasist kontrollides selgus, et isikul on juhtimisõigus äravõetud kohtuotsusega. Toimetasid isiku Wismari haiglasse joobetuvastamiseks. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Valeri Sedov peeti kinni 11.12.2016 kell 00:40 ajal Tallinnas Ehitajate teel Suusa ja Üliõpilaste tee vahelisel lõigul VW Polo registreerimismärgiga 068AJB roolis. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja Toomas Korenev ja süüdistatava Valeri Sedov kokkulangevate ütlustega leidnud tõendamist, et Valeri Sedov juhtis 11.12.2016.a kell 00:40 Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga xxxx. Valeri Sedovile
järgi inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka vaidlust asjaolus, et Valeri Sedov juhtis 11.12.2016 kell 00:40 Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga xxxx olles narkootilise aine joobeseisundis. Antud fakt on tuvastatud Valeri Sedovi enda poolt eeluurimisel antud ütlustega, 2 mille kohaselt tunnistas, et 10.12.2016 oli tarvitanud amfetamiini. Samuti nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et Valeri Sedovil olid silmnähtavad narkojoobe tunnused: isiku tasakaal oli häiritud ja kõnnak kergelt taaruv, värises, suu kuiv ja häiritud koordinatsioon, isik oli passiivne, pupill oli ahenenud ja peaaegu ei reageerinud valgusele, sidekestad punetasid olid märjad ja läikivad ning AMP ja MET testi tulemused olid positiivsed. Vallasasja läbivaatus protokolli kohaselt leiti sõiduautost juhi istme kõrvalt minigrippkott heleda pulbriga ainega, käigukangi juurest kanepipurustaja, mille sees roheline taimne puru, juhi istme tagant metallist toru, mis meenutas piipu ja mille sees rohelise taimse puru jäägid. Joobeseisundi uuringuakti nr 2511T kohaselt tuvastati isiku uriinis amfetamiini, metamfetamiini, tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti. 20.12.2016 arstliku kohtutoksikoloogia hinnangu kohaselt esines Valeri Sedovil 11.12.2016 kella 02:10 ajal s.o peale aset leidnud mootorsõiduki juhtimist narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Asjaolu, et Valeri Sedov juhtis mootorsõidukit olles sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis (narkootiline joove) kinnitab joobeseisundi uuringuakti nr 2511T ja 20.12.2016 arstliku kohtutoksikoloogia hinnang, mille kohaselt oli Valeri Sedovilt võetud uriiniproov positiivne amfetamiini, metamfetamiini, tetrahüdrokannabinooli suhtes ja, et Valeri Sedovil esines 11.12.2016 kella 02:10 ajal s.o peale aset leidnud mootorsõiduki juhtimist narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Samuti kinnitab narkootilise aine joovet indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nii süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega kui ka 11.12.2016.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, joobeseisundi uuringuakti nr 2511T ja 20.12.2016 arstliku kohtutoksikoloogia hinnanguga on tõendamist leidnud Valeri Sedovi poolt 11.12.2016.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Valeri Sedov rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
Valeri Sedovi objektiivsest käitumisest – tarvitas 10.12.2016.a narkootilist ainet amfetamiin, istus seejärel 11.12.2016 s.o peale südaööd rooli, olles oma sõnade kohaselt teadlik narkootilise joove esinemisest (oli eelnevalt 10.12.2016 amfetamiini tarvitanud) – nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Valeri Sedov oli teadlik, et ta juhib sõidukit olles narkojoobes, mis on keelatud. Valeri Sedov on ka ise enda ütlustes tunnistanud, et oli teadlik, et ta oli tarvitanud amfetamiini, kuid tal oli vaja ehitusmaterjalidega ja asjadega koju minna. Seega oli Valeri Sedov teadlik temal esinevast joobeseisundist (narkojoove), ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ja soovis seda. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et Valeri Sedov pani kuriteo toime kavatsetult. Valeri Sedovi tegevus tuleb kvalifitseerida
Samuti on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud Valeri Sedovi süü 26.07.2016 täitmisele pööratud 07.07.2016 kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidumises 11.12.2016. 3 Süüdistatav V.Sedov tunnistas, et juhtis 11.12.2016 mootorsõidukit VW Polo registreerimismärgiga xxxx. Oli teadlik Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusest ning, et teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks. V.Sedovi poolt sõiduauto juhtimise fakti kinnitab ka 11.12.2016 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et V.Sedov peeti kinni VW Polo registreerimismärgiga xxxx roolis ja 11.12.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Samuti kinnitavad V.Sedovi poolt mootorsõiduki juhtimisefakti ka tunnistaja T.Korenevi ütlused. Eeltoodust tulenevalt on tunnistaja Toomas Korenev ja süüdistatava Valeri Sedov kokkulangevate ütlustega leidnud tõendamist, et Valeri Sedov juhtis 11.12.2016.a kell 00:40 Tallinnas Ehitajate teel mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga xxxx. Valeri Sedovile
järgi inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes hoiab teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 07.07.2016 kohtuotsusega nr 1-16-5688 võeti V.Sedovilt
V.Sedov viibis kohtuotsuse kuulutamisel ja seega oli ta täiesti teadlik temale lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest. Kohtuotsuse oli märgitud, et V.Sedov oli kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama juhiloa maanteeametile ning seega oli V.Sedov teadlik, et tal puudub õigus juhtida sõidukit. V.Sedov on ka ise kinnitanud, et oli teadlik Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusest ning, et teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 5-ks kuuks. Kohtuotsus koos lisakaristusega jõustus 23.07.
järgi kui täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvale hoidumine. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Valeri Sedov on süüvõimeline ning
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuna V.Sedov on 11.12.2016 pannud ühe teoga toime teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis tuleb talle mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) 4 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-126-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Valeri Sedovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Valeri Sedovi on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh korduvalt liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on karistatud nii vangistusega, millest teda tingimisi vabastati kui ka on asendatud vangistus narkomaanide sõltuvusraviga. (lk 18-23). Samuti ei oma vähem tähtsust asjaolu, et Valeri Sedovi on väärteokorras karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest (lk 18-19). Seega teadis Valeri Sedov, et kuriteo toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad s.o vabadust piiravad tagajärjed. Viimati karistati Valeri Sedovi Harju Maakohtu 07.07.2016.a kohtuotsusega
järgi ning lõplikuks karistuseks mõisteti liitkaristusena vangistus 2 aastat, mis asendati narkomaanide sõltuvusraviga 2 aastat (lk 20-21). Kõigest viie kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest pani Valeri Sedov toime uue samalaadse liiklusalase kuriteo. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et Valeri Sedovi on varem eelnevalt nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud, kuid süüdistatav ei ole varasematest karistusest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Samuti on V.Sedovi karistatud korduvalt NPALS § 151 lg 1 järgi, mis kinnitab, et isik tarvitab sageli narkootilisi aineid. Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodi pani süüdistatav toime ajal, mil tal eelmise kohtuotsusega, s.o 07.07.2016 oli ära võetud juhtimisõigus 5-ks kuuks, kuid hoolimata sellest juhtis ta mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud narkootikume, mistõttu seadis ta oma sellise tegevusega ohtu paljude isikute elu ja tervise. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja enda ütlustest lähtuvalt pani ta kõik kuriteod toime kavatsetult. Mootorsõiduki joobes juhtimise ja kohtuotsusega määratud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise eest karistuse määramisel tuleb silmas pidada, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Tarvitades eelnevalt narkootilist ainet amfetamiin on Valeri Sedov end ise viinud seisundisse, milline on juhile keelatud ja vaatamata sellele pidas vajalikuks sõidukit juhtida. Süüd suurendab ka asjaolu, et Valeri Sedov juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli kohtuotsusega lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Oma sellise tegevusega seadis Valeri Sedov ohtu paljude isikute elu ja tervise. Kohtu hinnangul on positiivne, et Valeri Sedov kinnitab, et on enda narkootikumide tarvitamise probleemist aru saanud ja soovib sellega tegeleda, kuid kahjuks on nimetatud arusaamine tulnud peale järjekordse kuriteo sooritamist ning antud teo eest tuleb vastutada. V.Sedovile anti 07.07.2016 kohtuotsusega juba teist korda võimalus mitte sattuda vanglasse ning tal asendati vangistus narkomaanide sõltuvusraviga, kuid ta ei kasutanud talle antud võimalust ja jätkas narkootikumide tarvitamist ja sooritas uued kuriteod. Kriminaalhooldusametniku A.Niine antud iseloomustuse kohaselt alustas V.Sedov narkomaanide raviga 2016 oktoobris. 24.10.2016, 28.11.2016 ja 13.03.2017 testid olid positiivse tulemusega amfetamiini suhtes. V.Sedovile on tehtud kirjalikud hoiatused lisakohustuse - mitte tarvitada narkootikume - rikkumise kohta. Kriminaalhooldusametnik on kohtunud V.Sedoviga 12 korral ja 4-l korral on V.Sedov jätnud varem kokku lepitud aegadel registreerimistele ilmumata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole Valeri Sedov vabaduses suuteline hoiduma narkootikumide tarvitamisest, vaatamata sellele, 5 et ta on ravi ja rehabilitatsiooni plaanis ettenähtud aegadel käinud psühholoogi nõustamisel. Arvestades eeltoodut, V.Sedovi suhtumist kriminaalhooldusnõuete täitmisse ja et ta on jätkanud narkootikumide tarvitamist, ei ole tema puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta sõiduki joobes juhtimise toime kavatsetult. Arvestades, et V.Sedovi sissetulek on 500 eurot kuus ja tal on tasumata võlgnevusi riigi ees umbes 2000 euro ulatuses ning asjaolu, et Valeri Sedov on vaatamata ravile jätkanud narkootikumide tarvitamist ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Valeri Sedovi edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Valeri Sedovi puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb karistada sanktsiooni keskmäärast lühema vangistusega 1 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaheksa kuud vangistust.
lg 10 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas II astme kuriteo toimepanemise eest 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 219 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Süüdi tunnistada Valeri Sedov
järgi
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks kaheksa kuud vangistust.
65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.07.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 11.12.2016-12.12.2016 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulub 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Valeri Sedovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 219 eurot riigituludesse. Kohustada Valeri Sedovi tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Valeri Sedov, kriminaalasi 1-17-4755, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 7 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 19.06. 2017 Kohtunik Liina Pohlak 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.