← Eesti

4-17-384/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2017 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-17-384 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Sü

§ 2101

lg 2 alusel saatis Tartu kohtumaja asja alluvusel lahendamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Põlvas, kuhu asi saabus 14.09.2017. Taotluse kohaselt ei ole Marek Vaher ei ole tähtajaks s.0 22.07.2017 üldkasuliku töö tunde teinud. 28.06.2017 tuli Marek Vaher Tartu esindusse, kus talle tutvustati allkirja vastu õiguseid ja kohustusi ning koostati ja anti kätte ajakava. Ajakava kohaselt oli ta kohustatud üldkasulikku tööd tegema samal päeval, s.o 28.06.2017 SA-s Tartu Kiirabi H. N. juhendamisel. Marek Vaher üldkasuliku töö tunde tegema ei läinud. 11.07.2017 Põlva esinduses vastuvõtul käies jäi Marek Vaheril kriminaalhooldusametnikuga kokkulepe, et Marek Vaher 17.07.2017 tuleb Tartu esindusse ja teeb tunnid ära. Nimetatud kuupäeval Marek Vaher vastuvõtule ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik palub otsustada süüdlasele mõistetud aresti karistuse ärakandmata osas täitmisele pööramise, kuna Marek Vaher hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Süüdlane Marek Vaher ei vaidle erakorralises ettekandes toodud asjaoludele vastu. 2

(3)Kohus leiab, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna avaldus Marek Vaheri üldkasuliku töö kohaldamise tühistamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 2101

lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

§ 2101

lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.

§ 2103

lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. KarS § 69 lg-s 6 on sätestatud, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Süüdlase õigustest ja kohustustest üldkasuliku töö tegemisel (tl 4-5) nähtuvalt on Marek Vaher 28.06.2017 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on tutvustatud üldkasuliku töö korraldamise nõudeid. Avaldusele lisatud üldkasuliku töö ajakavast (tl 3) nähtuvalt Marek Vaher oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd 28.06.2017 ajavahemikul 10.00-16.30 6 tundi. Tööandjaks on SA Tartu Kiirabi, juhendajaks H. N. . Marek Vaher on kriminaalhooldusametnikule 11.07.2017 antud seletuses (tl 6) põhjendanud üldkasuliku töö tundide tegemata jätmist 28.06.2017 asjaoluga, et tal oli kõhugripp. Kriminaalhooldusametnike e-kirjavahetusest (tl 7) nähtub, et Margus Vaherit on teavitatud kohustusest ilmuda Tartu esindusse 17.07.2017. Marek Vaheri kohtuistungil antud ütluste kohaselt 28.06.2017 üldkasuliku töö tunde ta tegema minna ei saanud oma tervisliku seisundi tõttu. Samas ei osanud ta konkretiseerida, milline põhjus antud juhul oli, kas kõhugripp või ärevushäire. Arsti juurde ta ei pöördunud. Marek Vaher kinnitas kohtuistungil ka, et oli teadlik kohustusest ilmuda mingil päeval Tartu esindusse, kuid sinna ei läinud. Mitteilmumise põhjust ta ei mäeta. Haigestumine võib olla karistuse kandmist takistavaks mõjuvaks põhjuseks. Marek Vaher pole aga oma haigestumist 28.06.2017 tõendanud. Süüdlase väide haigestumisest on paljasõnaline, sest vastavasisulist arstitõendit pole Marek Vaher esitanud kriminaalhooldusametnikule ega kohtule. Marek Vaheri väites enda ootamatust haigestumisest 28.06.2017 äratab kahtlust ka asjaolu, et samal päeval s.o 28.06.2017 pole ta ajakava koostamisel sellise takistuse olemasolu avaldanud. Süüdlane pole osanud kohtus isegi enam konkretiseerida, milline konkreetne terviserike 28.06.2017 karistuse kandmist 3

(3)takistas. Kohus leiab, et pole tõendatud, et Marek Vaheril 28.06.2017 üldkasuliku töö tegemisele ilmumist takistas mõjuv põhjus ( haigestumine). Kriminaalhooldusosakond andis Marek Vaherile uue võimaluse üldkasuliku töö tunde teha, kutsudes ta 17.07.2017 Tartu esindusesse, kuid Marek Vaher sinna ei ilmunud. Ka sel korral mitteilmumist Marek Vaher mõjuvalt põhjendanud ei ole. Seega on üldkasuliku töö ajakava, kriminaalhooldusametnike e-kirjavahetuse ning Marek Vaheri enda ütlustega tõendatud, et ta jättis mõjuva põhjuseta kohtu määratud tähtajaks üldkasuliku töö tunnid tegemata. Seega on Marek Vaher hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kuna süüdlane Marek Vaher on üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidnud, tuleb üldkasuliku töö kohaldamine tühistada ja pöörata tasumata rahatrahvi kandmata osa asemel täitmisele arest. Süüdlase varasema käitumise valguses ei pea kohus võimalikuks veelkordselt pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Marek Vaherile mõistetud rahatrahv 55 trahviühikut s.o 220 eurot on Tartu Maakohtu 22.02.2017 määrusega asendatud 6 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 6 teisest lausest tulenevalt aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistuseks kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Süüdlane ei ole temale määratud 6-st üldkasuliku töö tunnist ära teinud mitte ühtegi tundi. Seega on Marek Vaheril kandmata 6 päeva aresti.

§ 2101lg 2 ja Kar

S § 69 lg 6 alusel tuleb Marek Vaheri üldkasuliku töö kohaldamine tühistada ja pöörata tasumata rahatrahvi ärakandmata osa asemel täitmisele 6 päeva aresti. Asjas on menetluskuluks süüdlase sundtoomise kulu 24,70 eurot, mis tuleb süüdlaselt

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel riigituludesse välja mõista. Käesoleva menetluse käik osutab asjaolule, et Marek Vaher on hoidunud kõrvale ka kohtumenetlusest, mistõttu kohtu arvates on sundtoomine toimunud põhjendatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.