← Eesti

2-15-6034/61

Obsah (26)§ 885§ 113§ 646§ 644§ 188§ 189§ 159§ 115§ 103§ 127§ 104§ 132§ 645§ 638§ 635§ 8§ 9§ 111§ 657§ 637§ 636§ 643§ 34§ 30§ 116§ 641

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 885

kohaselt ei vastuta tasuta hoidmise puhul hoidja asja kaotsimineku, hävimise, kahjustumise või asja mitteõigeaegse tagastamise eest. Seega isegi kui oleks tõendatud mingite asjade kostjale üleandmine (mida pole tõendatud), ei vastuta kostja mistahes asjade kadumise eest. Hageja ei ole tõendanud väidetavalt kadunud asjade seisukorda ning harilikku väärtust. Lisask on hageja esindaja SH ise oma 06.05.2015 e-kirjas HM-le väitnud, et korterist 4 on kadunud vara 20 000 euro ulatuses Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingud on kostja poolt alates 26.02.2015 üles öeldud. See, et kostja on nõudnud tasumata arvete tasumist, ei tähenda, et leping poleks üles öeldud või kohustuste täitmisest poleks keeldutud. Hageja poolt rikuti lepingulisi kohustusi tööde eest väljastatud arvete tasumata jätmisega, kuigi hageja arvete aluseks olevad tööd vastu võttis. Ülesütlemine vabastas kostja lepingu edasisest täitmisest. Osa tööst jäi seetõttu objektidel tegemata. Isegi kui kohus leiab, et kostja pole töövõtulepinguid üles öelnud, on kostja põhjendatult keeldunud oma lepinguliste kohustuste täitmisest, mistõttu osa töödest jäi tegemata. Tegemata töö ei saa olla lepingutingimustele mittevastav ning tegemata töö parandamisega seotud kahju hüvitamist ei saa nõuda. Hageja pole objektidele vastavalt kokkulepitule toonud vajalikke viimistlusmaterjale ega esitanud kostjale projekte ega jooniseid. Enne tööde teostamise lõpetamist ja objektilt lahkumist jõudis kostja teostada Lai tn 37-5 korteris ca 70-80% töödest, Lai tn 37-4 korteris ca 95% töödest. Kuna väga paljud tööd jäid enne töövõtulepingu ülesütlemist tegemata hageja poolt töövõtulepingu rikkumise tõttu, ei vastuta kostja selliste tegemata jäänud tööde eest. Valdav osa töödest oli Lai tn 37-4 korteris tehtud 05.11.2014 seisuga. Asjatundja 08.04.2015 arvamus ei ole usaldusväärne ega vasta tegelikkusele, sest 28.01.2015 toimunud meilivahetusest nähtuvad hageja poolt nõutavad vaegtööd ning nende teostamise tähtajad - ülejäänud tööd olid selleks ajaks juba tehtud. Lai tn 37-5 korteris katuslae ehitamine ei kuulunud kostja poolt teostatavate tööde hulka. Hageja ega tema poolt palgatud asjatundja ei erista enne kostjat objektil tehtud töid, kostja poolt tehtud töid ja kostja poolt tegemata töid ning ei ole lähtunud kostja hinnapakkumisest ega ehitusprojektidest. Väidetavaid puudusi on seetõttu hinnatud suvaliselt. Osa töid, mille osas asjatundja leiab, et kostja on jätnud tegemata, ei kuulunud töövõtu koosseisu kummagi töövõtulepingu alusel. Näiteks ei olnud kostja kohustuseks paigaldada pistikuid, lüliteid ja valgusteid, nagu asjatundja on põhjendamatult leidnud. Hageja väited korterites esinevate puuduste kohta on sisutud. Hageja asjatundja täiendavas arvamuses leitakse, et katuslae soojustuse paigaldamisel on rikutud mingeid kohustusi, kuid katuslae konstruktsioonide tööd ei kajastu hinnapakkumises ega olnud kostja ehitustööde nimekirjas. Asjatundja pole oma arvamuste koostamisel lähtunud ehitusprojektidest, kuigi töö on lepingutingimustele mittevastav siis, kui tehtud töö ei vasta ehitusprojektile. Kostja poolt Lai tn 37 korterites 4 ja 5 teostatud töödel pole puudusi, tööd on hageja poolt pretensioone esitamata vastu võetud. Poolte vahel oli kokkulepe ja praktika, et tööde üleandmine toimub ositi üleandmis-vastuvõtmisaktide alusel ning tasumine toimus samuti ositi. Tööd on lepingutingimustele vastavad, vähemalt keskmise kvaliteediga ning sobilikud nende tavapärasel eesmärgil. Kuivõrd Lai tn 37-4 korteris tehtud ehitustööd on tehtud suulise 5

(57)töövõtulepingu alusel, peavad korteris tehtud ehitustööd vastama keskmisele kvaliteedile ja see on tõendatud, arvestades hageja poolt tööde pretensioonideta vastuvõtmist. Lai tn 37-5 korteris tehtud ehitustööd on vastavuses lepingus kokkulepituga. Hageja pole täitnud tööde ülevaatamiskohustust, teatamiskohustust ning puuduste kirjeldamise kohustust, mistõttu on hageja minetanud mistahes õiguse tugineda kostja poolt tehtud tööde osas töö lepingutingimustele mittevastavusele. Majandustegevuses on töö viivitamatu ülevaatamise kohustuse täitmise tähtajaks ca 1 nädal alates töö vastuvõtmisest. Pärast viivitamatu ülevaatamiskohustuse täitmise tähtaega hakkab kulgema teatamis- ja kirjeldamiskohustuse täitmise mõistlik tähtaeg, milleks kostja peab 2 nädalat. Pretensioone kostja hagejalt tähtaegselt ei saanud. Hageja on Lai tn 37-5 korteri osas väidetavate puuduste kõrvaldamise nõude esitanud alles 05.04.2015 ning Lai tn 37-4 korteri osas alles 09.04.2015, jättes seejuures oma nõudekirjades kirjeldamiskohustuse täitmata. Kõige hiljem tehtud tööde osas on teatamiskohustust üritatud täita ca 2,5 kuud pärast tööde vastuvõtmist ja arvete väljastamist, mis on põhjendamatult pikk teatamiskohustuse täitmise tähtaeg majandustegevuses. Hagejal kahju hüvitamise nõuded puuduvad, kuna kostja on lepingutest taganenud, lisaks on hageja ise taganenud menetluse käigus 15.09.
  1. Kahjuna ei saa käsitleda kostja poolt tegemata tööde maksumust ega kolmandate isikute poolt tehtud tööde maksumust. Hageja nõuab puuduste kõrvaldamise hüvitamist summas, mis ületab töö hinda, mistõttu parandamiskulud on ilmselgelt ebamõistlikud. Alternatiivne nõue enamsaadu tagastamiseks on põhjendamatu. Hageja on tasunud tehtud ja vastuvõetud tööde eest. Samuti ei ole põhjendatud kahju hüvitamise nõue, sest nõutavate parandamiskulude aluseks tehtud tööd ei olnud töövõtulepingu esemeks ja tööd olid tehtud enne kostja objektile saabumist. Ka alternatiivset leppetrahvinõuet kostja ei tunnista, sest hageja on lepingust taganenud, kuid pärast taganemist ei saa leppetrahvi nõuda, kostja ei ole ka kohustusi rikkunud. Hageja on minetanud leppetrahvi nõude, sest nõue on esitatud 9 kuud pärast nõude aluseks olevatest asjadest teadasaamist. Hageja või Maru THM OÜ ei ole korterites parandustöid teinud ja Maru THM OÜ arved on fiktiivsed. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on peatanud korterites toimuvad ebaseaduslikud ehitustööd ehitusloa ja projektdokumentatsiooni puudumise tõttu. Maakohtu lahend
  2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 29 570,96 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 78% ulatuses hageja ja 22% ulatuses kostja kanda, mõistes tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 6088,08 eurot ning viivise

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

  1. Maakohtu lahendi kohaselt on hageja esitanud oma nõuded seoses Lai tn 37-4 objektiga, Lai tn 37-5 objektiga ning vara kadumisega. I
  2. Hageja nõuab kostjalt Lai tn 37-4 tehtud tööde parandamiskulude hüvitamist summas 31 562,40 eurot.
  3. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja töövõtjana on teinud hageja tellimusel Lai tn 37-4 korteris remonditöid. Samuti puudub vaidlus, et kostja on esitanud hagejale hagis märgitud 6

(57)arved koos aktidega. Kokku on arveid esitatud summas 83 302,15 eurot, mis on hageja poolt kostjale tasutud.
  1. Maakohus tuvastas poolte vahel suulise töövõtulepingu sõlmimise, sest pooled kirjaliku lepingu projekti ei allkirjastanud.
  2. Hageja soovib hüvitist teise töövõtja poolt kostja tehtud tööde parandamise eest (

§ 646lg 1, 5 ja 6).

Lai tn 37-4 objektil on pärast kostjat teinud töid hageja tellimusel Maru THM OÜ, mida kinnitavad 01.06.2015 hinnapakkumine HP0850-01, töövõtuleping, Maru THM OÜ poolt esitatud arved ja aktid ning nende alusel tasutud summad. Tööd on lepingu kohaselt tellitud puuduste kõrvaldamisena. Kostja väited, et neid töid pole tehtud ja Maru THM OÜ arved on fiktiivsed, on paljasõnalised. Kostja on tuginenud sellele, et ehitustööd on ebaseaduslikud ning on Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt peatatud, kuid see ei tähenda, et Maru THM OÜ ei ole töid teinud. Võimaliku ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärgede eest vastutab hageja, kuid see ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendust. Maru THM OÜ poolt tööde teostamise eest küsitud tasu ei ole ebamõistlikult suur, nagu arvab kostja, vaid hind vastab turuhinnale – sarnase hinnapakkumise tegi hagejale ka teine äriühing Kuther Service OÜ. 12. Hageja on eelnevalt nõudnud kostjalt tööde parandamist, kuid töövõtja on selle tegemata jätnud. Hageja on teatanud kostjale puudustest töös 13.02.2016 ja 26.02.2015 ning edastanud kostjale puuduste kõrvaldamise nõude 09.04.2015. Kostja on puudusi kommenteerinud 28.01.2015, kuid on puuduste kõrvaldamisest keeldunud. 13. Kostja tugineb sellele, et hageja on tööd pretensioone esitamata ositi vastu võtnud, mittevastavusest ei ole teatatud mõistliku aja jooksul ning mittevastavust ei ole piisavalt kirjeldatud (

§ 644lg 1, 2 ja 3; § 643).

Kostja väited on põhjendatud osaliselt. Hagejal oli viivitamatu tööde ülevaatamise kohustus. Puuduvad tõendid selle kohta, kas ja millal hageja tööd üle vaatas ja pidi seega avastatavatest puudustest teada saama. Kohtule on küll esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kuid need ei ole tellija poolt allkirjastatud ning need ei kajasta, millised tööd tellija vastu võtab ja milliste tööde eest konkreetse akti alusel arve esitatakse. Samas on tellija arved tasunud, millest võib järeldada, et tellija oli või pidi olema tööd ülevaadanud hiljemalt kostja poolt esitatud arvete tasumise ajaks. Hageja on puuduste väljatoomisel tuginenud HK hinnangule tööde kohta. Peaaegu kõik need puudused oleks olnud avastatavad nõuetekohasel ülevaatusel. Puudusteks on näiteks praod, kõverused, tegemata tööd (täitmata vuugid, värvimata osad, lõpetamata kapp, paigaldamata liistud, lingid, valgustid, pistikukatted), ebaühtlane nõuetele mittevastav viimistlus, värvierinevused jne. HK on välja toonud ka selle, et osades ruumides ei ole teada, kas ja millise ainega on töödeldud seina pandud voodrilauad. Viimatinimetatu on ainus asi, mida saaks pidada varjatud puuduseks, kuid see ei ole kahjulikke tagajärgi tekitanud. Kuna pole ka kindel, kas lauad on või ei ole töödeldud, ei saa seda kindlalt puuduseks pidada. Ülejäänud puudused pidid olema nõuetekohasel ülevaatusel avastatavad ja seega pidi tellija teadma puudustest arvete tasumise ajaks. Nimetatud objekti eest tasuti arveid perioodil 04.03.201405.01.2015. Põhjendatud on kostja seisukoht, et mõistlik aeg puudustest teatamiseks on kaks nädalat alates ülevaatamisest. Antud juhul on tegu tavapäraste remondi- ja viimistlustöödega ning tööde eest tasumine toimus ositi, seega ei olnud ülevaatamine ja pretensioonide esitamine eriti mahukas ülesanne. Kuivõrd mõistlik aeg ei ole seaduses täpselt kindlaks määratud aeg, siis on viidatud hinnang – 2 nädalat – pigem raamistik tähtajale kui täpselt paika pandud ajavahemik, s.o lubatud on mõnepäevased kõikumised. 7

(57)Hageja on esitanud pretensiooni õigeaegselt viimase arve tasumise aja järgi. Viimane arve on tasutud 05.01.2015 ja 28.01.2015 on kostja kommenteerinud töös esinevaid puudusi. Hageja pretensiooni esitamise tähtaeg pole teada, kuid mõistlik on eeldada, et kostja vastuse koostamine võttis samuti vähemalt nädal aega. Kuivõrd hageja pretensioon ja kostja vastus sellele mahuvad 3 nädala sisse, pretensioon eelnes vastusele, tuleb pretensiooni esitamist pidada õigeaegseks. Seega on viimase arve (nr 141200960) alusel tehtud tööde eest esitatud pretensioon õigeaegselt; varasemate arvete alusel tasutud tööde eest pretensioonide esitamise õiguse on hageja minetanud, kuna need on esitatud hilinenult. Aktides puudub info, milline töö viimase arve alusel tehti. Kuna töövõtja tegematajätmiste tõttu ei ole teada, milliste tööde eest hagejale arve esitati, tuleb tõlgendada olukorda hageja kasuks ning asuda seisukohale, et 2015. a jaanuaris esitatud pretensioon hõlmab kõiki viimase arvega tasustatud töid. Pretensioon on esitatud piisavalt täpselt

§ 644lg 2 mõttes.

  1. Arve nr 141200960 on esitatud summas 2877,24 eurot. 28.01.2015 kirjas on pretensioonidena märgitud mh „Pesumasina äravoolamistoru on umbes“, „Külmkappi ühendamine veevõrku“, „Ülemise korruse kööki veetorud nõudepesumasinale“ ja „Trepivalgustite ümbruse viimistlemine“ – nimetatud pretensioonid ega midagi analoogset ei kajastu Maru THM OÜ hinnapakkumise tehtavate tööde loetelus, seega võib eeldada, et need puudused on kõrvaldatud eelnevalt. Lai tn 37-4 objekti puhul ei ole hinnapakkumises kajastatud ka pretensioone sanitaartööde ega põrandaküttega seoses, mille tegemata jätmist on hageja ette heitnud. Üks pretensioon e-kirjas on „Keskmise korruse elektripistikud ei tööta“ – hinnapakkumises on ruumis 302 (s.o keskmisel korrusel) kirje „Elektritööd“ ja hind 150 eurot. Nimetatud summa kuulub hüvitamisele. Erinevaid pretensioone on esitatud uste ja uste liistude viimistlusega seonduvalt. Hinnapakkumises on uste viimistluse ja paigalduse kirje olemas ning tööde hind kokku on 1920 eurot, s.o praktiliselt sama hind samade tööde eest, mis kostja hinnapakkumises. Hinnapakkumises märgitud hinda võib pidada õiglaseks, kuivõrd ustel viimistlusvigade parandamine on sisuliselt töö uuesti tegemine ja seega on põhjendatud ka samasugune hind viimistluse ja paigalduse eest. 28.01.2015 kirjas on ette heidetud ka akendega seonduvalt, et akna raamid on vaja puhastada ning aknalauad on halvasti viimistletud. Hinnapakkumises on aknaraamide puhastuse ja viimistluse hinnaks märgitud 480 eurot ja ka seda hinda tuleb pidada põhjendatuks. Seega on tehtud õigeaegse pretensiooni alusel Lai tn 37-4 objektil parandustöid kolmanda isiku poolt summas 2550 eurot ja see summa on mõistlik, põhjendatud ja vastab turuhinnale.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt Lai tn 37-4 parandamiskulude nõudes välja mõista 2550 eurot tööde parandamise hüvitamiseks. Varasemate arvete osas on hageja kaotanud õiguse tugineda tööde lepingutingimustele mittevastavusele seoses puudustest hilinenult teatamisega. II
  3. Lai tn 37-5 objektiga seotud nõuded.
  4. Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 01122014, mille esemeks on objekti Lai tn 37-5 ehitustööd. Lepingu lisaks on hinnapakkumine nr
  5. Samuti puudub vaidlus, et kostja on esitanud hagejale arved koos aktidega kokku summas 52 537,03 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Tasumata on arved nr 150100968 ja 150200970, kokku summas 5539,60 eurot, hageja on nende tasumisest keeldunud puuduste kõrvaldamiseni. Lepingus kokkulepitud tasust on kostjale maksmata 12 888,72 eurot. 8

(57)18. Hageja soovib esmase nõudena hüvitist kostja tehtud tööde teise töövõtja poolt parandamise eest summas 89 362,56 eurot (

§ 646lg 5).

  1. Nimetatud objektil on analoogselt Lai tn 37-4 objektiga töid teinud pärast kostjat Maru THM OÜ, mida kinnitavad 01.06.2015 hinnapakkumine HP0851-01 ja täiendav hinnapakkumine HP0851-02, töövõtuleping, Maru THM OÜ-le arved ja aktid ning nende alusel tasutud summad. Tööd on lepingu kohaselt tellitud puuduste kõrvaldamisena. Seega on Maru THM OÜ teinud Lai tn 37-4 objektil parandustöid. Tööde teostamise eest küsitud tasu vastab turuhinnale, kuivõrd sarnase hinnapakkumise tegi hagejale ka teine äriühing Kuther Service OÜ.
  2. Hageja on teatanud kostjale puudustest töös 13.02.2016 ja 26.02.2015 ning esitanud kostjale puuduste kõrvaldamise nõude 05.04.
  3. Kostja on puudusi kommenteerinud 28.01.2015, kuid on puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Seega on hageja nõudnud tööde parandamist, kostja ei ole seda teinud. 21.

§ 644

lg 3 reguleerib seda, millal ei või tellija tugineda töö lepingutingimusele mittevastavusele – kui tellija ei teata tingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda puudusi piisavalt täpselt. Töövõtulepingu punktist 7.4 nähtub, et „tasumine toimub peale Tellija poolt „Teostatud tööde akti“ või „Alltöövõtu tööde üleandmisevastuvõtmise akti“ aktsepteerimist Töövõtja esitatud arve alusel 3 (kolme) päeva jooksul arve saamisest arvatest. Tasumise päevaks loetakse makse sooritamise päev.“ Antud objekti puhul on tasutud arveid perioodil 19.06.2014-30.01.2015 ja tasumata on 26.02.2015 ja 03.02.2015 kuupäeva kandvad arved. Tasutud arvete puhul saab eeldada, et tellija on akte aktsepteerinud. Lepingu punkt 11.1 sätestab, et „Tööde üleandmise vormistamiseks esitab Töövõtja Tellijale „Teostatud tööde akti“ koos kaasneva dokumentatsiooniga. Tellija on kohustatud Tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 3 tööpäeva jooksul.“ 28.01.2015 e-kirjas on kostja pretensioone kommenteerinud, hilisemad pretensioonid on esitatud hilinenult. Seega on hageja esitanud pretensiooni õigeaegselt kolme arve tasumise aja järgi. Arved on tasutud 08.01.2015, 21.01.2015 ja 28.01.2015, kokku summas 8309,40 eurot. Ei ole teada, millal hageja pretensiooni esitas, kuid mõistlikult võib eeldada, et kostja vastas hageja pretensioonidele kahe nädala jooksul nende teadasaamisest. Seega on viidatud arvete alusel esitatud tööde eest esitatud pretensioon õigeaegselt; ülejäänud arvete alusel tasustatud tööde eest pretensioonide esitamise õiguse on hageja minetanud, kuna need on esitatud hilinenult. Aktides puudub info, millised tööd milliste arvete alusel tehti, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et 2015. a jaanuaris esitatud pretensioon hõlmab kõiki nimetatud kolme arvega tasustatud töid. Pretensioon on esitatud piisavalt täpselt

§ 644lg 2 mõttes.

22. 28.01.2015 kirjas on osaliselt märgitud pretensioonid, mida Maru THM OÜ objektide hinnapakkumised ei kajasta, seega võib eeldada, et need puudused on eelnevalt kõrvaldatud. Üks pretensioon on, et „Mõlemas WC`s ei tööta põranda soojendus“ – Maru THM OÜ hinnapakkumises on mõlema korruse vannitoa juures tööks märgitud põrandakütte paigaldamine, mille hind kokku on 418,50 eurot ja sellist kulu võib pidada sellise töö eest põhjendatuks. Erinevaid pretensioone on esitatud sanitaartehniliste töödega seonduvalt (puuduolev segisti, paigaldamata kraanikauss jne) ja hinnapakkumises on kirje nimega „Sanitaartehnika paigaldus“ olemas - tööde hind kokku on 400 eurot. Hinnapakkumises märgitud hind on õiglane, see ei ületa märkimisväärselt ka sama töö hinda kostja hinnapakkumises. Järgnev pretensioon on „Ülemise korruse vannitoa klaas silikooniga kinnitada“. Klaasseina paigaldamise hinnaks on märgitud hinnapakkumises 100 eurot (s.o 9

(57)poole vähem kui kostja enda hind). 28.01.2015 kirjas on erinevaid pretensioone esitatud uste ja uste liistude viimistlusega seonduvalt. Hinnapakkumises on uste paigalduse hinnaks kokku 300 eurot. Eelnevast tulenevalt on tehtud õigeaegse pretensiooni alusel Lai tn 37-5 objektil parandustöid summas 1218,50 eurot ja see summa on mõistlik ja põhjendatud.
  1. Tasumata arvete suhtes puudub vajadus analüüsida pretensioonide esitamisega seonduvat, kuna nende tööde eest pole makstud ja seega ei saa ka arvetes kajastatud summasid nõuda hüvitisena.
  2. Kuna pretensiooni esitamine on seotud avastatavate puuduste puhul tööde ülevaatamise ajaga ning varjatud puuduste puhul puudusest teadasaamise ajaga, tuleb kontrollida järgnevalt ka seda, milliseid puudusi kostja tööle ette heidetakse ning kas on alust mõista välja hüvitis tööde eest, mille puhul pretensioonide esitamise aeg on möödunud. Töödes esinevad puudused on välja toodud tuginedes HK hinnangule nr 015-034E ja täiendavatele selgitustele nr 015-034E. Enamus esialgses hinnangus väljatoodud puudustest (paigaldamata asjad, lõpetamata/tegemata tööd, ebakorrektne viimistlus) oleks olnud avastatavad nõuetekohasel ülevaatusel. Osaliselt ei olnud tööde mahtu võimalik hinnata veevärgi, kanalisatsiooni, küttesüsteemi ja ventilatsioonisüsteemi tööde osas, kuna puudus dokumentatsioon. Kuigi neid võiks pidada varjatud puudusteks, puudub info, kas ja kuidas need tööd on teostatud ning hageja pole ka tuginenud sellele, et nendes küsimustes oleks reaalsed puudused/kahjulikud tagajärjed avaldunud. Eraldi on poolte vahel vaidluse all katuslaele aurutõkke paigaldamata jätmine ning ebakorrektselt paigaldatud soojustus (käsitletud HK hinnangu punktis 5.7.1), mis HK hinnangu järgi põhjustab niiskuse kondenseerumist ja hallituse teket, kahjustab elanike tervist ja viib pikemas perspektiivis konstruktsiooni varisemiseni. 09.06.2015 teatas Maru THM OÜ hagejale, et katus on pikemat aega kahjustunud vee läbijooksude tõttu, sarikad on läbi märgunud ja on kahtlus, et hoones on hallitus/vamm. Kostja väitel ei kuulunud katuslae ehitamine kostja poolt teostatavate tööde hulka ja ta ei avanud konstruktsioone piisavalt, et näha pehkinud konstruktsioone. Töövõtulepingu nr 01122014 dokumendiks on mh ka hinnapakkumine nr 16062014, mille kohaselt oli üheks tööks „katuse toestamine“. Samas grupis tööga „katuse toestamine“ on ka näiteks kirjed „soojustus 200mm“, „aurutõkkepaber“, „müürilatt 150x150mm“, „talad“. Muu tööna on hinnapakkumises ka „Katuse aknad“. Hinnapakkumise alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja tööde raames pidi avatama katuslagi ja tööd hõlmasid ka soojustuse ning katuslaele aurutõkke paigaldamist. Kuna seda on tehtud ebakvaliteetselt ning tegu on varjatud puudusega, mida kostja poolt ei kõrvaldatud, tuleb kostjal hüvitada puuduse kõrvaldamisega seonduvad kulud, mida tegi Maru THM OÜ. Maru THM OÜ esitas eraldi hinnapakkumise katuslae renoveerimiseks summas 24 879,80 eurot (lisandub käibemaks). Seda summat ei pea siiski kostja hüvitama täies ulatuses. Nimelt on Maru THM OÜ hinnapakkumises märgitud tööd oluliselt ulatuslikumad kui need olid kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingus. Kostja ei pea hüvitama hagejale töid, mida kostja ise ei pidanud lepingu järgi tegema – kui kostja oleks teavitanud hagejat katuse seisukorrast, siis ei oleks kostja pidanud vahetama katust tasuta, vaid see oleks lahendatud lisatööde tellimise kaudu. Maru THM OÜ hinnapakkumise nr HP0851-02 alusel saab hinnata, millised tööd on sellised, mis on käsitletavad puuduste kõrvaldamisena või selleks vajalike töödena ehk sisuliselt, et mida oleks kostja pidanud tegema, kui ta oleks ise puudused kõrvaldanud. Põhjendatud töödeks tuleb pidada kipsplaatlae lammutamist (hind 1155 eurot), olemasoleva villa eemaldamist (hind 288,75 eurot), karkassi ja kahekordse kipsi paigaldust (hind 3696 eurot), kivivilla paigaldust koos villaga (hind 3234 eurot), aurutõkkekile paigaldust (hind 10
(57)1617 eurot). Lisaks on põhjendatud teatud transpordikulu. Maru THM OÜ hinnapakkumises on kirjena kokku pandud transport, utiliseerimine, tellingud ja selle hind kokku oli 4830 eurot. Kuna kostja poolt tehtud tööde jaoks tellinguid vaja ei olnud, tuleb transpordi kulu hindamisel lähtuda kostja hinnapakkumisest ning pidada mõistlikuks kuluks transpordile 360 eurot. Maru THM OÜ hinnad tööde osas on mõistlikud ja vastavad turuhinnale. Põhjendatud kuluks katuslaega seotud puuduste kõrvaldamiseks on 10 350,75 eurot.
  1. Kostja on tuginenud menetluses ka sellele, et tööd jäid osaliselt tegemata seetõttu, et kostja ütles lepingud (nii Lai tn 37-5 kui Lai tn 37-4 objektiga seotud lepingud) üles 26.02.
  2. See väide on täielikult tõendamata. Kostja pole seejuures isegi selgitanud, mil viisil ülesütlemine toimus. Ülesütlemisavalduse võib teha ka suuliselt, kuid antud juhul ei ole see tõendatud. Mis puutub kostja seisukohta, et tal oli õigus osade tööde tegemisest keeldumiseks hageja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, siis selles osas puudub vajadus olukorda täpsemalt analüüsida, kuna nõue jääb nagunii rahuldamata.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kolmanda isiku poolt Lai tn 37-5 objektil paranduste tegemise kulutuste hüvitamiseks rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks kulutuste hüvitiseks välja 11 569,25 eurot. III
  4. Alternatiivselt on hageja esitanud alusetult kostjale üleantud summa 27 881,15 euro tagastamise, parandamiskulude hüvitamise summas 29 855,76 eurot ja leppetrahvi summas 6500 eurot nõude.
  5. Alusetult tagastamise nõude esitamisel tugineb hageja sellele, et kostja ei ole rahaliselt ette akteeritud töid 27 881,15 euro eest teostanud ning hageja on lepingust taganenud. Kostja peab nõuet põhjendamatuks, sest tööd on vastu võetud. Vaidlust ei ole, et hageja taganes lepingust 15.09.
  6. Tulenevalt

§ 188

lg 2 ja

§ 189lg 1 ei ole hageja nõue põhjendatud.

Taganemine ei lõpeta poolte kohustusi tagasiulatuvalt. Lepingus ei ole kokku lepitud, et hageja tasub töö eest ette, vaid vastupidi – hageja pidi tasuma tehtud tööde alusel ning hageja on tööde eest ka tasunud. Eelnevalt on kohus asunud seisukohale, et hageja on tööd ositi vastu võtnud. Seega on pooled oma kohustused täitnud lepingu järgi ning taganemisega ei saa neid tagasiulatuvalt muuta.

§ 189

lg 1 annab küll võimaluse taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, kuid eeldab ka seda, et endale saadu tagastatakse teisele poolele. Olukorras, kus kohustused saab lugeda vastastikku täidetuks, ei oleks see otstarbekas. Seega tuleb jätta alusetult kostjale üleantud summa tagastamise nõue rahuldamata.

  1. Parandamiskulude nõue on esitatud seoses objekti katuslae avamise ja puuduste kõrvaldamisega. Paranduskulude hüvitamise osas on seisukoht võetud esmase nõude juures, see hõlmas ka katuslaega seonduvat küsimust. Seega jääb alternatiivnõue parandamiskulude hüvitamiseks rahuldamata.
  2. Kolmas alternatiivnõue on leppetrahvinõue summas 6500 eurot. Kostja hinnangul ei saa hageja nõuda leppetrahvi, kuna ta on lepingust taganenud, lisaks on nõue esitatud 9 kuud pärast nõude aluseks olnud asjaoludest teadasaamist. Leppetrahvinõude esitas hageja kostjale esimest korda taganemise avalduses.

§ 159

lg-st 2 nähtuvalt on leppetrahvi nõudmise eelduseks selle nõude esitamisest eelnev teatamine. Hageja ei ole avaldanud, et hageja oleks leppetrahvi nõudmisest kostjat hoiatanud enne 15.09.2015 avaldust, mistõttu ei saa nimetatud avalduse alusel lugeda leppetrahvi nõuet esitatuks. Kui lugeda 15.09.2015 avaldus

§ 15911

(57)lg 2 nimetatud teateks, siis on hageja kaotanud taganemise tõttu leppetrahvi nõudmise õiguse. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust, kuid antud juhul ei ole leppetrahv muutunud sissenõutavaks enne lepingu lõppemist. Kuivõrd leppetrahv ei muutunud sissenõutavaks enne lepingust taganemist ning leppetrahvi ei ole kokku lepitud taganemisel tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks, jääb leppetrahvinõue rahuldamata.
  1. Eeltoodust tulenevalt jäävad rahuldamata Lai 37-5 objektiga seotud alternatiivsed nõuded. IV
  2. Kadunud vara väärtuse 15 451,71 euro hüvitamise nõue.
  3. Puudub vaidlus, et hageja on palunud kostjalt kadunud asjade kohta infot ning esitanud kostjale 20.02.2015 vara tagastamise nõude, vara tagastatud ei ole ning kostja ei ole teavitanud juhtumist kindlustust.
  4. Hageja hinnangul kohustus kostja lepingu ja ETÜ 2012 kohaselt vastutama korterites oleva vara eest, kuid objektilt kadus hageja vara väärtuses 15 451,71 eurot. Vara, mis oli eemaldatud Lai 37-4 korterist ning hoitud Lai 37-5 korteris, kadus Lai 37 maja valveta vahekoridorist. Kostja väitel ei ole kostjale vara üle antud, kostjal polnud ka kohustust vara valvata, poolte vahel ei ole lepingut vara hoidmiseks ning vara väärtus on tõendamata. Töövõtulepingu nr 01122014 järgi vastutas töövõtja tellija poolt temale üle antud vara säilimise eest, kuid selle lepingu esemeks oli viimistlustööde teostamine Lai tn 37-5 korteris, mis tööde alustamisel oli tühi. Lai 37-4 objekti puhul ei ole teadaolevalt sellises kohustuses kokku lepitud. Hageja on nõude esitamisel viidanud ETÜ (Ehituse töövõtulepingute üldtingimused) 2012 punktile 4.5.6, mis sätestab: „Töövõtja on kohustatud teostama kõik vajalikud toimingud selleks, et tagada ehitusplatsile ladustatud töövõtja, tellija, alltöövõtjate ja kaastöövõtjate vara kaitse, sh kohustub töövõtja vajadusel sõlmima asjakohased lepingud ehitusplatsi ja sellel asuva vara valvamiseks.“ Hageja nõude alusena võib kõne alla tulla

§ 115

lg 1, mis sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 35. Kostja on pooltevahelisi kokkuleppeid rikkunud. Lai tn 37-4 objekti hinnapakkumisest nähtub, et lammutustööde raames pidi kostja teatud asjad säilitama. Kostja ei ole vaidlustanud, et vastavalt kokkuleppele tuli säilitatavad asjad paigaldada Lai tn 37-5 korterisse. Etteheide, et hageja pole vara kostjale üle andnud aktiga, ei ole asjakohane, kuna vara oli tööde alustamisel Lai tn 37-4 objekti osa, varaga seonduvaid toiminguid on käsitletud hinnapakkumises ning kostjale olid tema kohustused sellega seoses teada. Lisaks oli kostja vastutus vara säilimise eest reguleeritud Lai tn 37-5 objekti lepingus ning vara oli vahepeal ka nimetatud korteris. Kostja väide seoses vara üleandmisega on küsitav ka üldisemalt, mitte vaid käesoleva vaidluse kontekstis – kuivõrd on mõeldav vara üleandmine näiteks korteris, mida kasutatakse elukohana ning kus on elanike isiklikud asjad, kodumasinad, väärtesemed ja kas vara üleandmata jätmine vabastab töövõtja igasugusest vastutusest vara kadumisel, kui lepingus ei ole varaga seonduvat käsitletud. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vara oli kostja vastutusel ning vara kadumisega on kostja poolt kokkuleppeid rikutud. 12

(57)36. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et rikkumine oleks vabandatav (

§ 103lg 1).

Kuivõrd vara on kadunud, siis on tekkinud varaline kahju. Vara säilitamise kohustuse eesmärgiks on tagada vara säilimine, seega on kahju hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

37. Vara, mida pidi hoitama Lai tn 37-5 objektil, tõsteti vahekoridori. Lai 37-5 objektil pidi kindlustuslepingu kohaselt olema valvur. Olenemata sellest, kas valvur oli või ei olnud, pidanuks valvur valvama kindlustuskohta (Lai tn 37-5) ning vargus vahekoridorist oleks võinud jääda märkamata ka valvurile. Seega on kahju tekitatud raske hooletusega (

§ 104lg 4).

38. On olemas ka põhjuslik seos vara kadumise ja kostja poolt vara säilimise tagamiseks meetmete mitterakendamisel (

§ 127lg 4).

Kuigi ei saa täielikult välistada võimalust, et vara oleks kadunud ka siis, kui seda oleks hoitud valvega kohas, on sellisel juhul vara kadumise tõenäosus oluliselt väiksem. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vara oleks kadunud ka juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud. 39. Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõik eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kadunud varaks on sanitaartehnika (segistid, WC-potid, valamud, peeglid jne) ja Saku Lätte veemasin ning kolm pudelit. Hageja on tõendanud vara väärtust erinevate hinnapakkumistega. Hageja fotodelt ei nähtu, et vara oleks oluliselt halvemas seisukorras kui uus asi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vara koosseis oli teistsugune või selle väärtus oli väiksem. Hageja poolt nõutav hüvitis on põhjendatud, hagi tuleb nimetatud nõude osas rahuldada (

§ 132lg 1).

V

  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 29 570,96 eurot (Lai tn 37-4 tööde parandamiskulude hüvitiseks 2550 eurot, Lai tn 37-5 tööde parandamiskulude hüvitiseks 11 569,25 eurot ja kadunud vara väärtuse hüvitiseks 15 451,71 eurot). Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid on jäetud arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. VI
  2. TsMS § 163 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud 78% ulatuses hageja ja 22% ulatuses kostja kanda.
  3. Tasaarvestuse tagajärjel tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks 6088,08 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada; muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus rahuldas hagi Lai 37-4 parandamiskulude väljamõistmiseks 2550 euro suuruses summas ja Lai 37-5 parandamiskulude väljamõistmiseks 1218,50 euro suuruses summas, ning osas, milles maakohus rahuldas katuslae ehituse- ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude summas 10 350,75 eurot; alternatiivselt maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda. I 13

(57)
  1. Lai 37-4 parandamiskulude hüvitamise nõue
  2. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust puudusest teatamise tähtaja ning tööde vastuvõtmise hindamisel; hindas valesti tõendeid

§ 644

kohaldamise eelduste kontrollimisel ning leides, et hageja nõudeõigus kostja vastu on

§ 644lg 3 alusel lõppenud; rikkus oluliselt Ts

MS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet ja jättis kohaldamata

§ 645lg 1 p 1 ja p 2.

46. Vaidluse lahendamiseks pidi maakohus tuvastama keskset tähendust omavad asjaolud, s.o mida kostja pidi hinnapakkumise alusel tegema ja mida ta tegelikkuses tegi, lepingutingimustele mittevastavuse, s.t kas tehtud tööd vastasid üldtunnustatud ehitusnõuetele, kas puudused olid olemas hagejale töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal, ning seejärel kostja vastutusega seonduva (sh asjaolud, mis võivad töövõtja vastutuse välistada, s.o tellija ei teata tööl esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist (

§ 644

), millest kehtestab omakorda erandi

§ 645lg 1).

Maakohus jättis kõik nimetatud asjaolud tuvastamata, keskendudes vaid küsimusele, kas hageja on kostjat puudustest mõistliku aja jooksul

§ 644lg 3 alusel teavitanud.

  1. Maakohus on jätnud ehitustööde lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamata, s.t jätnud hinnangu andmata käesolevas menetluses olulisemale küsimusele, s.o HK 09.04.2015 ekspertiisiaktis toodud puudustele ja kohtuekspert MS järeldustele. Seejuures on maakohus lugenud HK ekspertiisikatis toodud puuduste kõrvaldamise kulu mõistlikuks, mille eelduseks peaks olema lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamine).
  2. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et: 28.01.2015 kommenteeris kostja jooksvate vaegtööde (värviparandustööd, elektritööd, liistude paigaldus, aknalaudade viimistlus) nimekirja (kostja vastuse lisa 6); pärast 28.01.2015 kirjavahetust kostja lahkus objektilt; kostja 28.01.2015 kirjeldatud puudusi ei kõrvaldanud ega lõpetanud ehitustöid, s.t tegemata jäid värviparandustööd, elektritööd, liistude paigaldus, ehitusjärgne koristus, mis on detailselt kirjeldatud 09.04.
  3. parandamisnõudes ja HK 08.04.2015 ekspertiisis; hageja ei ole allkirjastanud kostja poolt 09.02.2015 saadetud akti nr 26122014 ning on 13.02.2015 teatanud kostjale, et ta keeldub tööde vastuvõtmisest kuni ekspertiisi valmimiseni ning puuduste kõrvaldamiseni kostja poolt; 26.02.2015 teatas kostja, et „hetkel on arvete maksetähtaeg üle 2 nädala ületatud teie poolt, millest tulenevalt on arusaadavalt tööd peatatud ja igasugune tööde jätkamine ei ole võimalik enne kui võlgnevus on tasutud Oravapoisid OÜ ees“.
  4. Maakohus on ekslikult tuvastanud, et hageja on küll teatanud kostjale puudustest töös 13.02.2016 ja 26.02.2015 ning edastanud kostjale puuduste kõrvaldamise nõude koos eksperthinnanguga 09.04.2015, kuid minetanud parandamisnõude esitamise õiguse 2 nädala möödudes viimase arve (05.01.2015) tasumisest. Maakohtu otsuse kohaselt kaotas hageja õiguskaitsevahendi ehk töö parandamise nõude juba enne kõnealuse töö tegemist/tegema pidamist kostja poolt. Nimelt on maakohus leidnud, et hageja pidi tööd üle vaatama ja teavitama kostjat puudustest 2 nädala jooksul viimase arve tasumisest ja kuna ta seda ei teinud, siis on ta parandamisnõude ja parandamiskulude hüvitamise nõude minetanud. Kohus on tuvastanud, et viimane arve tasuti hageja poolt 05.01.2015, seega pidi maakohtu hinnangul hageja teavitama kostjat hiljemalt 19.01.2015, maakohtu möönduste kohaselt oli veel mõistlik aeg teavitada puudustest 28.01.
  5. Kostja ei olnud selleks ajaks veel tööle asunudki. Kostja vastuse lisas nr 6 teatab kostja, et ta asub värvitöid tegema pärast 28.01.
  6. Seega ei saanud hageja värvitöid (mis on valdav osa HK 14

(57)09.04.2015 ekspertiisist ja parandamisnõudest) üle vaadata viimase arve tasumise ajaks (05.01.2015) või kahe-kolme nädala möödudes, isegi mitte 28.01.
  1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja vastuse lisas nr 4 teatab kostja 26.02.2015, et ta ei kavatse ehitustöid jätkata ehk objekti lõpetada enne, kui on teise objekti arved tasutud. Seega sai hageja teada, et töid ei tehta, mida üle vaadata ja mille parandamist nõuda 26.02.
  3. Maakohus on vääralt kohaldanud töö vastuvõtmist reguleerivaid norme. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ole lepingujärgset tööd valmis teinud ega seda ka hagejale vastuvõtmiseks esitanud. Kostja on lihtsalt lahkunud objektilt jättes tööd lõpetamata. Kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. 51. Maakohus on sidunud

644 tuleneva teavitamiskohustuse ja puudustest teadasaamise tähtaja hageja poolt arvete tasumisega. Puudustest teadasaamise mõistlik aeg ei hakka jooksma mitte arvete tasumisest, vaid puudustest teadasaamisest ning puudustest teadasaamine ei pea olema selgunud arve tasumise ajaks. Kostja ei ole töid hagejale vastuvõtmiseks esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja sai teada, et kostja ei kavatse teise objekti maksmata arvete pärast ehitustöid jätkata 26.02.2015. Pärast 26.02.2015, mil kostja teatas, et ta ei kavatsegi töid edasi teha, tekkis hagejal

646 lg 1 järgne lepingu täitmise nõue, mille ta 09.04.2015 koos HK ekspertiisiga kostjale esitas. Kostja keeldus oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest ning küsis täiendavat tasu. Kuna kostja lepingu täitmise nõuet

§ 646

lg 1 alusel ei täitnud, tekkis kostjal

§ 646lg 5 tulenev parandamiskulude hüvitamise nõue.

Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga (Riigikohtu lahend 3-2-180-08, p 22). Maakohus on leidnud, et hageja võttis tööd ositi vastu arveid tasudes. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644

lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu lahend 3-2-1-80-08, p 29).

  1. Maakohus on analüüsinud vaid hageja käitumist ning teinud hagejale etteheiteid ülevaatamiskohustuse ning teavitamiskohustuse täitmata jätmisel, kuid jätnud igasuguse analüüsita kostja töö kvaliteedi, tegemata tööde ulatuse ning töövõtja käitumise ehk objektilt lahkumise teise objekti arvete tõttu. Maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet, kuna on jätnud igasuguse analüüsi ja hinnanguta hageja väited, kostja esitatud tõendid, kostja väited, kostja projektijuhi ÜP tunnistajana antud ütlused selle kohta, et kostja teadis puudustest ning ta teatas korduvalt, et ta ei kavatsegi töid lõpetada/puudusi kõrvaldada enne, kui hageja ei ole teise töövõtusuhte alusel arveid tasunud. Kostja kinnitas kõikides menetlusdokumentides, et tal jäid tegemata värviparandustööd, elektritööd, liistude paigaldamine, ehitusjärgne koristus, needsamad tööd, mille osas on maakohtu hinnangul hageja minetanud parandamiskulude hüvitamise nõude hilinenud teavitamise tõttu.
  2. Maakohus rikkus menetlusnorme ka sellega, et jättis kohaldamata

§ 645

lg 1 p 1 ja p 2, vaatamata asjaolule, et kostja ise kõikides menetlusdokumentides kinnitas, et tegemata jäid värvitööd, elektritööd, liistude paigaldus, ehitusjärgne koristus (need on needsamad tööd, mida hageja 09.04.2015 parandamisnõudes on kostjalt taotlenud, kuid detailsema kirjeldusastmega). Kostja hinnangul jäid tal tööd tegemata, kuna ta ütles 26.02.2015 teise 15

(57)objekti maksmata arvete pärast töövõtulepingu üles, kuid maakohus on ise leidnud, et kostjal ei olnud mingit alust lepingut üles öelda. Riigikohus on leidnud, et kui tellijale on teadlikult esitatud vastuvõtmiseks mittenõuetekohane asi, siis on ka tellija õigused laiemad ning sellisel juhul on töövõtjal tellija ees kõrgendatud vastutus. Riigikohus on märkinud, et

§ 645

lg 1 kohaldamiseks ei ole vajalik analüüsida tellija käitumist ega seda, mis põhjustel tellija puudustest õigel ajal ei teavitanud, vaid hoopis töö puuduste olemust ja töövõtja käitumist (3-2-1-112-16). Maakohus on jätnud töö puudustele ja töövõtja käitumisele igasuguse hinnangu andmata. Hageja tellis ehitustehnilise ekspertiisi, mis pidi valmima 07.03.2015, kuid valmis 08.04.2015. Silmas pidades, et kohtulik ekspertiis kestis kaks kuud, ei saa ette heita ehitusekspert HK-le ette liigset viivitust. Kohtupraktika ei eelda, et tellija peaks ülevaatusel kasutama ekspertide abi, võtma tarvitusele erakorralisi meetmeid puuduste leidmiseks või puudusi eraldi välja otsima. Tellijal on õigus eeldada, et tema lepingupartneriks olev töövõtja on töö teostanud nõuetekohaselt ning on vastuvõtmiseks esitanud nõuetekohase töö. Hageja tellis ehitustehnilise ekspertiisi seetõttu, et kvaliteedi üle oli alanud vaidlus 28.01.2015 kirjavahetuses ning hageja soovis kirjeldada lepingule mittevastavust piisavalt täpselt

§ 644lg 2 tähenduses.

54. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et kostja ei olnud seotud hinnapakkumisele lisatud töövõtulepingu tingimustega. 10.03.2014 e-kirjaga saatis kostja hagejale hinnapakkumise ja töövõtulepingu Lai tänav 37-4 renoveerimiseks. Kostja aktsepteeris pakkumuse ja töövõtulepingus sätestatud tingimused, s.h ehitustööde mahu, tööde teostamise kvaliteedinõuded ja tööde teostamise hinna, kostja poolt esitatud arvete tasumisega kogusummas 83 301,69 eurot. Hageja ja kostja vahel on

§ 635lg 1 kohane töövõtuleping, mis on sõlmitud vastavalt Ts

ÜS tehingute ja tahteavalduste kohta käivatele reeglitele (§§ 67 – 75) ning

§ 8ja 9 kohaselt.

II Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõue 55. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust puudusest teatamise tähtaja hindamisel; hindas valesti tõendeid

§ 644

kohaldamise eelduste kontrollimisel ning leides, et hageja nõudeõigus kostja vastu on

§ 644lg 3 alusel lõppenud; rikkus oluliselt Ts

MS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet ning jättis kohaldamata

§ 645lg1 p1 ja p 2.

56. Maakohus on Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõude lahendamisel tuginenud tõendile (28.01.2015 poolte kirjavahetus lai 37-4 puuduste osas, kostja vastuse lisa 6), mis käsitleb puudusi teisel objektil (Lai 37-4). Lai 37-5 ei olnud sellises valmidusastmes, et rääkida põrandaküttest või sanitaartehnika paigaldusest. Asjaolu, et nimetatud tõend käis teise objekti ja teise töövõtusuhte kohta, võib seletada ka kohtu segadust „28.01.2015 kirjas on osaliselt märgitud pretensioonid, mida objektide hinnapakkumised ei kajasta“. Maru hinnapakkumised Lai 37-5 parandamiseks ei saagi kajastada Lai 37-4 puudusi. Maakohtu poolt loetletud puudused „mõlemas WC`s ei tööta põranda soojendus“; „sanitaartehnika paigaldus“; „klaasseina paigaldus“, „uste paigaldus“ käivad teise objekti ja teise töövõtusuhte kohta ning seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi väljamõistetud 1218,50 euro osas muuta või saata asi tagasi uuesti tervikuna maakohtule. 16

(57)
  1. Maakohus lahendas ekslikult hageja katuslae ehitus-ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude summas 29 855,76 eurot, mis oli esitatud hagejal alternatiinõudena Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõudele, parandamiskulude hüvitamise nõudena. Tegemist oli eraldiseisva nõudega eraldiseisval materiaalõiguslikul alusel. Maakohus oleks pidanud esmalt tuvastama kostja vastutuse aluse katuslae ehituse ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude rahuldamisel. Kostja vastutus katuslagede kahju hüvitamise nõude puhul tulenes pooltevahelise lepingu rikkumisest: s.o töövõtulepingu punktide 5.1.7, 5.1.16 ja 10.
  2. rikkumisest, mitte parandamisnõude täitmata jätmisest. Seega ei ole maakohus kahju hüvitamise koosseisulisi tunnuseid nõuetekohaselt tuvastanud ega eristanud kostja vastutuse alust.
  3. Vaidluse lahendamiseks Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõudes pidi maakohus tuvastama vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavad asjaolud, s.o mida kostja pidi töövõtulepingu alusel tegema ja mida ta tegelikkuses tegi, lepingutingimustele mittevastavuse, s.t kas tehtud tööd vastasid üldtunnustatud ehitusnõuetele, kas puudused olid olemas hagejale töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul, ning seejärel kostja vastutusega seonduva (s.h asjaolud, mis võivad töövõtja vastutuse välistada, s.o tellija ei teata tööl esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast selle avastamist (

§ 644

), millest kehtestab omakorda erandi

§ 645lg 1).

Maakohus jättis kõik nimetatud asjaolud tuvastamata, keskendudes vaid küsimusele, kas hageja on kostjat puudustest mõistliku aja jooksul

§ 644lg 3 alusel teavitanud.

59. Maakohus on leidnud, et hageja võttis tööd ositi vastu arveid tasudes. Riigikohus on leidnud lahendi 3-2-1-80-08 p 29, et ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644

lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist, st see aeg ei ole seotud aktide esitamise ega tööde vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemisega. Maakohus on vääralt kohaldanud töö vastuvõtmist reguleerivaid norme.

§ 638

kohaselt tuleb töö vastuvõetuks lugemiseks tuvastada, et kostja on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud hagejale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja ei ole lepingujärgset tööd valmis teinud ega seda ka hagejale vastuvõtmiseks esitanud. Kostja on lihtsalt lahkunud objektilt jättes tööd lõpetamata. Kuna töövõtja peab

§ 638

teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. 60. Maakohus on ekslikult sidunud

644 tuleneva teavitamiskohustuse tähtaja kulgemise hageja poolt arvete tasumisega; maakohus on leidnud, et hageja võttis tööd ositi vastu. Puudustest teadasaamise tähtaeg ei hakka jooksma arvete tasumisest, vaid puudustest teadasaamisest ning puudustest teadasaamine ei pea olema selgunud arvete tasumise ajaks. Samuti ei ole hageja töid ositi vastu võtnud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja sai teada, et kostja ei kavatse ehitustöid jätkata kahe tasumata arve pärast 26.02.

  1. Maakohus on leidnud, et hageja pidi tööd üle vaatama ja teavitama kostjat puudustest 2 nädala jooksul viimase arve tasumisest ja kuna ta seda ei teinud, siis on ta parandamisnõude ja parandamiskulude hüvitamise nõude minetanud. Kuid hageja ei saanud vaadata üle töid, mida kostja ei olnud veel teinud/asunud tegema. Kohus on tuvastanud, et viimased arved tasuti hageja poolt 08.01.2015, 21.01.2015 ja 28.01.
  2. Seega pidi maakohtu hinnangul hageja teavitama kostjat puudustest töös nimetatud arvete tasumise järgselt. Sellised järeldused ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Teavitada ei saa puudustest tööde osas, mida tehtud ei 17

(57)ole. HK ja kohtuekspert MS ekspertiiside kohaselt oli enamus lepingujärgseid töid Lai 37-5 puhul tegemata. Hageja oli töövõtulepingu järgsetest maksetest sooritanud (80%), kuid ekspertiisist nähtuvalt oli kostja töid teostanud ca 20% ja needki tööd puudustega.
  1. Maakohus on tuvastanud, et antud objekti eest on tasutud arveid perioodil 19.06.201430.01.2015, tasutud arvete puhul saab maakohtu hinnangul eeldada, et tellija on akte aktsepteerinud. Selline maakohtu järeldus on ebaõige ja ei arvesta asjas kogutud tõendeid. Selliseid akte hagejale esitatud ei ole. Esiteks pooltevahelise lepingu p 7.3 kohaselt „tasumine toimub maksegraafiku alusel mis on lisatud lepingu Lisas 2“. Hageja palus lepingu sõlmimisel 01.12.2015 kostjalt töödegraafikut, kuid kostja esindaja ÜP vastas, et „ma alustasin juba töödega, ma ei oska sellises situatsioonis töödegraafikut teha. Mina arvan, et seda pole vaja teha. Saab ka ilma teha. Pigem sõltub see maksegraafikust. Mina näen, et töödegraafik pidurdab tööd“ (lisa nr 18). Sellest tuleneb selgelt, et maksegraafik ja töödegraafik ei olnud poolte vahel omavahel seotud. Seega ei saa järeldada, et kui hageja arved tasus, siis olid ka vastavad tööd kostja poolt tehtud ning hageja poolt üle vaadatud. Teiseks, pooltevahelise lepingu järgi (lepingu p 5.1.12) kohustus kostja andma tellijale üle kolmes eksemplaris täitedokumentatsiooni (tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid, kaetud tööde aktid) vastavalt ehitamise dokumenteerimise nõuetele, mis on kinnitatud majandusja kommunikatsiooniministri vastavasisulise õigusaktiga, vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ülevaatuse komisjoni töö algust. Kostja ei ole hagejale mingeid tööde üleandmise – vastuvõtmise akte esitanud. Kostja on esitanud hagejale tööde rahalised aktid. Poolte vahel kehtinud Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (edaspidi ETÜ) 2012 punkti 10.1.1 kohaselt töid mõõdetakse ja hinnatakse tööde edenemise hindamiseks ja selle põhjal töövõtjale tasutava summa võimalikult õiglaseks määramiseks. Punkti 10.1.2 kohaselt juhul, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, esitab tellija töövõtjale iga kuu viimaseks kuupäevaks teostatud tööde rahalise akti. Kostja on esitanud tellijale arveid ja teostatud tööde rahalisi akte 52 537,03 euro eest, kuid tegelikkuses ei ole kostja rahaliselt ette akteerituid töid 27 881,15 euro eest teostanud (arvutuskäik lisa nr 19). Tööde mitteteostamine on tõendatud HK 05.04.2015 ekspertiisiga (punkt 5.6) ja kohtu poolt määratud S ekspertiisi järeldustega (punkt 2.2.1).
  2. Maakohus on tuvastanud, et hageja küll teatas 13.02.2015 ja 26.02.2015 kostjale, et ta keeldub saadetud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisest kuni ekspertiisi valmimiseni ning puuduste kõrvaldamiseni kostja poolt ning et hageja on kostjale 05.04.2015 edastanud puuduste kõrvaldamise nõude koos ekspertiisiga, siis on maakohtu hinnangul hageja ikkagi minetanud puudustele tuginemise õiguse. Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga (Riigikohtu lahend 3-2-180-08, p 22). Pärast 26.02.2015, mil kostja teatas, et ta ei kavatsegi töid edasi teha, tekkis hagejal

646 lg 1 järgne lepingu täitmise nõue, mille ta 05.04.2015 koos HK ekspertiisiga kostjale esitas. Kostja keeldus oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest ning küsis täiendavat tasu. Kuna kostja lepingu täitmise nõue

§ 646

lg 1 alusel ei täitnud tekkis kostjal

§ 646lg 5 tulenev parandamiskulude hüvitamise nõue.

63. Maakohus on analüüsinud vaid hageja käitumist ning teinud hagejale etteheiteid ülevaatamiskohustuse ning teavitamiskohustuse täitmata jätmisel, kuid jätnud igasuguse analüüsita kostja töö kvaliteedi, tegemata tööde ulatuse ning töövõtja käitumise ehk objektilt lahkumise teise objekti arvete tõttu. 18

(57)Maakohus jättis hinnangu andmata asjaoludele, et HK ja kohtuekspert MS ekspertiiside kohaselt oli enamus lepingujärgseid töid Lai 37-5 puhul tegemata; mõlemad eksperdid on tuvastanud, et kuivõrd viimistlustööd korteris 5 (hoovimajas) on lõpetamata või on teostatud osakamatult, mis toob kaasa nende uuesti tegemise, siis viimistlustööde osas, ei saa arvestada puuduste parandamisega, vaid viimistlustööde uuesti teostamisega. Hageja oli töövõtulepingu järgsetest maksetest sooritanud (80%), kuid ekspertiisist nähtuvalt oli kostja töid teostanud ca 20% ja needki tööd puudustega; Ja kui hageja lepingu punktile 6.2.3 ja 7.5 tuginedes keeldus uute arvete summas 5539,60 tasumisest, lahkus kostja jäädavalt. 09.04.2015 kohtumisel hageja ja kostja vahel, teatas kostja, et tal puudub igasugune huvi „selle raha“ eest objekti Lai 37-5 lõpuni teha. 64. Maakohus on rikkunud menetlusõigust (TsMS § 438 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8) ka sellega, et jättis õigusaktina kohaldamata

§ 645

lg 1 p 2 ja seda vaatamata asjaolule, et tellija põhjendamatult keeldus oma lepinguliste kohustuste täitmisest (Riigikohtu lahend 3-2-1-11216, p 18). III 65. Alternatiivnõue lai tn 37-5 lepingu alusel üleantud, enammakstud ja Oravapoisid OÜ poolt ette akteeritud 27 881,15 euro tagastamiseks Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust tasunõude sissenõutavaks muutumise ning tööde üleandmise-vastuvõtmise küsimuses; hindas valesti tõendeid tööde üleandmise-vastuvõtmise ja tasunõude sissenõutavaks muutumise osas; rikkus oluliselt TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendamise nõuet. Maakohtu põhjendused tööde vastuvõetuks lugemisel ei ole piisavad ja selle aluseks olevad asjaolud tuleb uuesti tuvastada. Asjaolude tuvastamisel rikkus maakohus menetlusnorme. Hageja on nõudnud 27 881,15 tagastamist kuna HK ja MS ekspertiisiga on tõendatud, et kostja ei ole hageja poolt makstud (52 537,03 eurot) mahus tööd teinud. S hinnangul on tehtud tööd 25 287 eur +km eest. Seega ülejäänud osa (52 537,03 -30 344,4 = 22 192,63 eurot) kuulus hagejale tagastamisele pärast hagejapoolset taganemist töövõtulepingust. Et lahendada hageja nõuet, tuli kohtul minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti. Maakohus ei ole ekspertiisides sisalduvaid järeldusi arvestanud. Maakohus on tuvastanud, et antud objekti eest on tasutud arveid perioodil 19.06.201430.01.2015, tasutud arvete puhul saab maakohtu hinnangul eeldada, et tellija on akte aktsepteerinud. Selline maakohtu järeldus on ebaõige ja ei arvesta asjas kogutud tõendeid. Esiteks pooltevahelise lepingu p 7.3 kohaselt „tasumine toimub maksegraafiku alusel mis on lisatud lepingu Lisas 2“. Hageja palus lepingu sõlmimisel 01.12.2015 kostjalt töödegraafikut, kuid kostja esindaja ÜP vastas, et „ma alustasin juba töödega, ma ei oska sellises situatsioonis töödegraafikut teha. Mina arvan, et seda pole vaja teha. Saab ka ilma teha. Pigem sõltub see maksegraafikust. Mina näen, et töödegraafik pidurdab tööd“ (lisa nr 18). Seega ei olnud maksegraafik ja töödegraafik omavahel seotud. Seega ei saa järeldada, et kui hageja arved tasus, siis olid ka vastavad tööd kostja poolt tehtud ning hageja poolt üle vaadanud. Teiseks, pooltevahelise lepingu järgi (lepingu p 5.1.12) kohustus kostja andma tellijale üle kolmes eksemplaris täitedokumentatsiooni (tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid, kaetud tööde aktid) vastavalt ehitamise dokumenteerimise nõuetele, mis on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri vastavasisulise õigusaktiga, vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ülevaatuse komisjoni töö algust. Kostja ei ole hagejale tööde üleandmise –vastuvõtmise akte 19

(57)esitanud. Kostja on esitanud hagejale tööde rahalised aktid. Poolte vahel kehtinud Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (edaspidi ETÜ) 2012 punkti 10.1.1 kohaselt töid mõõdetakse ja hinnatakse tööde edenemise hindamiseks ja selle põhjal töövõtjale tasutava summa võimalikult õiglaseks määramiseks. Punkti 10.1.2 kohaselt juhul, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, esitab tellija töövõtjale iga kuu viimaseks kuupäevaks teostatud tööde rahalise akti. Kostja on esitanud tellijale arveid ja teostatud tööde rahalisi akte 52 537,03 euro eest, kuid tegelikkuses ei ole kostja rahaliselt ette akteerituid töid 27 881,15 euro eest teostanud (arvutuskäik lisa nr 19). Tööde mitteteostamine on tõendatud HK 05.04.2015 ekspertiisiga (punkt 5.6) ja kohtu poolt määratud S ekspertiisi järeldustega (punkt 2.2.1).
  1. Alternatiivnõue Lai 37-5 katuslae ehituse, soojustustööde, katuseakende paigalduse parandamiskulude hüvitamiseks summas 29 855,76 eurot. Maakohus lahendas hageja katuslae ehitus-ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude summas 29 855,76 eurot, mis oli esitatud hagejal alternatiinõudena Lai 37-5 parandamiskulude hüvitamise nõudele, parandamiskulude hüvitamise nõudena. Maakohus oleks pidanud esmalt tuvastama kostja vastutuse aluse katuslae ehituse ja soojustustööde kahju hüvitamise nõude rahuldamisel. Kostja vastutus katuslagede kahju hüvitamise nõude puhul tulenes pooltevahelise lepingu rikkumisest, s.o töövõtulepingu punktide 5.1.7, 5.1.16 ja 10.
  2. rikkumisest, mitte parandamisnõude täitmata jätmisest. Seega ei ole maakohus kahju hüvitamise koosseisulisi tunnuseid nõuetekohaselt tuvastanud ega eristanud õigesti kostja vastutuse alust. Kostja vastutus katuslagedega seonduva kahju hüvitamise nõudes tulenes poolte vahel kehtinud ETÜ 2012 (töövõtuleping punkt 3) punktist 9.3.7, mis sätestas, et kui kaetud tööde üleandmisel töövõtja rikub lepingus või õigusaktides sätestatut ja tellijal ei ole võimalik nõuetekohaselt kaetud töid kontrollida, on tellijal õigus nõuda kaetud tööde avamist. Töövõtja kannab kõik kaetud tööde avamise ning puuduste olemasolul ka tööde parandamisega kaasnevad kulud. Maakohus on rikkunud menetlusõigust ka tõendite ebaõigel hindamisel. Maakohus on küll õigesti järeldanud, et kostja vastutab kahjude eest, mis hagejal on tekkinud seoses katuslae ehituse- ja soojustustööde tegemisega, kuid on ebaõigesti hinnanud Maru THM OÜ hinnapakkumist nr HP0851-
  3. Hinnapakkumises on toodud hinnad ilma käibemaksuta. Seega kipsplaatide lammutusele (1155 eurot), olemasoleva villa eemaldusele (288,75 eurot), karkassi ja kahekordse kipsi paigaldusele (3696 eurot) kivivilla paigaldusele (3234 eurot) ja aurutõkkekile paigaldusele (1617 eurot) transpordile lisandub 20 % käibemaksu kulu, kokku summas 2070,15 eurot. Seega maakohus, lugedes nimetatud kulud põhjendatuks, oleks pidanud kahju välja mõistma summas 10 350,75 eurot + km ehk kokku 12 420,9 eurot. Lisaks on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta ei pidanud põhjendatuks ning ei arvestanud kahjuhüvitise hulka katuse lammutamise, katuse ehituse, katuse puitosade baracoliga töötlemise, sarikate täiendava kinnitamise, katuseharja sõlme ehituse, vedelmembraanitööde ja transpordi kulusid. Nimetatud tööd tegi/tellis hageja seetõttu, et kostja rikkus oma lepingulisi kohutusi (töövõtulepingu punktides 4; 5.1.7; 5.1.12; 5.1.16; 5.1.22; 10.2).
  4. Alternatiivnõue leppetrahvi nõue summas 6500 eurot. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust (

§ 159

lg 2) ning hindas valesti tõendeid

§ 159lg 2 kohaldamise eelduste kontrollimisel. 20

(57)Maakohus on ekslikult käsitlenud hageja leppetrahvinõuet. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja leppetrahvinõue tuli jätta täielikult rahuldamata, kuna hageja oli lepingu ühepoolselt lõpetanud ja nõudis leppetrahvi alles pärast lepingu lõpetamist. Maakohtu seisukoht, et kui lugeda 15.09.2015 avaldus

§ 159

lg 2 nimetatud teateks, siis on hageja kaotanud taganemise tõttu leppetrahvi nõudmise õiguse, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus on lahendi 3-2-1-58-15 p-s 16 leidnud: „Asjaolu, et hageja teatas kostjale leppetrahvinõudest pärast lepingu ühepoolset lõpetamist, ei tähenda iseenesest seda, et hageja oleks esitanud leppetrahvinõude mõistliku aja möödumise järel. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukohale, et kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolel ei saa tekkida ootust, et ta ei pea lepingus kokkulepitud leppetrahvi maksma, ainuüksi seetõttu, et teine pool ei teatanud enne lepingu täitmist, et kavatseb leppetrahvi nõuda. Sellest tulenevalt ei saa lepingut rikkunud pool eeldada ka seda, et teine lepingupool kaotab õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta ei teata sellest lepingut rikkunud poolele enne, kui ta lõpetab ühepoolselt lepingu“. Kostja apellatsioonkaebus

  1. Kosja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis hageja kasuks välja 27 020,96 eurot ning menetluskulude jaotuse osas, tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata 27 020,96 euro ulatuses, millest 1218,50 eurot moodustab Lai 37-5, Tallinn korteriomandi parandamiskulude hüvitise nõue; 10 350,75 eurot Lai 37-5, Tallinn korteriomandi katuslae parandamiskulude hüvitamise nõue ning 15 451,71 eurot kadunud vara väärtuse hüvitise nõue; maakohtu menetluskulud jätta 98,13% ulatuses vastustaja kanda ning 1,87% ulatuses apellandi kanda ning mõista vastustajalt apellandi kasuks välja apellandi poolt maakohtus kantud menetluskulud summas 9537,56 eurot. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta vastustaja kanda.
  2. Maakohtu otsus on osaliselt põhjendamatu ning maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusnorme.
  3. Maakohus on materiaalõigusnormide (

§ 188

lg 2, § 189 lg 1, § 646 lg 1 ja 5) ebaõige rakendamise tulemusena nõudnud kostjalt välja 1218,50 eurot Lai 37-5 parandamiskulude hüvitisena ning 10 350,75 eurot Lai 37-5 katuslae parandamiskulude hüvitisena. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on 15.09.2015 Lai 37-5 töövõtulepingust taganenud, mille tulemusena on tekkinud tagasitäitmise võlasuhe (Riigikohtu lahend 3-2-1-29-06, p 27).

§ 188

lg 2 alusel puuduvad hagejal

§ 646lg 5 kohased kahju hüvitamise nõuded.

Hageja on mõlemad nõuded esitanud

§ 646lg 5 alusel.

Tähelepanuväärne on

§ 646pealkiri „Lepingu täitmise nõue õiguskaitsevahendina“.

Järelikult reguleerib

§ 646

lg 5 täitmise asemel kahju hüvitamise nõuete esitamist ning

§ 646

lg 5 rakendamise eelduseks on tellijal

§ 646lg 1 kohase täitmisnõude olemasolu töövõtja vastu.

Käesoleval juhtumil puudub hagejal täitmisnõue, kuna vaidlust ei ole asjaolus, et hageja esitas kohtumenetluses 15.09.2015 apellandile Lai tn 37-5 töövõtulepingust taganemise avalduse. Riigikohus leidnud, et samal ajal ei saa töövõtulepingust taganeda ega nõuda lepingu täitmist või täitmise asemel parandamiskulude hüvitamist (Riigikohtu lahend 3-2-1-126-13, p 13). Seega oleks kohus pidanud vastustaja Lai 37-5 korteriga seonduvad parandamiskulude hüvitamise nõuded jätma täies ulatuses rahuldamata. 71. Maakohus on tõendeid vääralt hinnates nõudnud põhjendamatult kostjalt välja 10 350,75 eurot Lai 37-5 katuslae parandamiskulude hüvitisena. Kohus on leidnud, et kostja väitel ei kuulunud katuslae ehitamine kostja poolt teostatavate tööde hulka ja ta ei avanud konstruktsioone piisavalt, et näha pehkinud konstruktsioone. Töövõtulepingu nr 01122014 21

(57)dokumendiks on mh ka hinnapakkumine nr 16062014, mille kohaselt oli üheks tööks „katuse toestamine“. Samas grupis tööga „katuse toestamine“ on ka näiteks kirjed „soojustus 200mm“, „aurutõkkepaber“, „müürilatt 150x150mm“, „talad“. Muu tööna on hinnapakkumises ka „Katuse aknad“. Hinnapakkumise alusel on kohus seisukohal, et kostja tööde raames pidi avatama katuslagi ja tööd hõlmasid ka soojustuse ning katuslaele aurutõkke paigaldamist. Kuna seda on tehtud ebakvaliteetselt ning tegu on varjatud puudusega, mida kostja poolt ei kõrvaldatud, tuleb kostjal hüvitada puuduse kõrvaldamisega seonduvad kulud, mida tegi Maru THM OÜ. Kohtu seisukohad ei põhine töövõtulepingul ega teistel asjas kogutud tõenditel ning kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg
  1. Kohtu järeldused põhinevad poolte vahelise 01.12.2014 töövõtulepingu 01122014 lisaks oleval hinnapakkumisel, kus on kajastatud vahelae renoveerimisega seonduvad tööd. Lisaks on töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises muude töödena välja toodud katuse aknad (töövõtulepingu lk 13). Kohus on otsuse tegemisel ajanud segamini Lai 37-5 korteri kahe korruse vahelise vahelae korteri teisel korrusel oleva katuslaega. Lai 37-5 korteri ruumid on läbi kahe korruse, mida eraldab kahe korruse vahel olev vahelagi. Töövõtulepingu koosseisu kuulusidki hinnapakkumise alusel kahe korruse vahelise vahelae renoveerimisega seonduvad tööd, mitte aga teise korruse ruumide laes oleva katuslae renoveerimistööd. Asjaolu, et apellant pidi töövõtulepingu alusel vahetama korteri teisel korrusel katuse aknad, ei tähenda seda, et apellant oleks pidanud katuslage renoveerima. Apellandi ülesanne oli katuslagede värvimine ja katuseakna vahetus. Katuslaed olid ehitanud varasemalt objektil töötanud ettevõtjad. Ekspert MS on 26.04.2016 eksperdiarvamuses vastanud vastuseks kohtu küsimustele, et ekspert rõhutab, et kuna algselt ei olnud teada ja tellitud katuse eemaldamine, täiendav soojustamine ja tagasi paigaldamine, millised tööd ei sisaldu ka OÜ Oravapoisid pakkumises ja lepingus, siis viidatud tööde all ei saa mõista OÜ Oravapoisid poolt tehtud tööde parandamist või ümbertegemist. Viidatud tööde (kõik Maru THM OÜ pakkumuses 18.06.2015 HP0851-02 sisalduvaid töid summas 29 855,76eur) tuleb mõista tavapäraste vana hoone rekonstrueerimise käigus ilmnevate vajalike lisatöödena. Asjaolu kohta, et Lai 37-5 katuslae renoveerimine oli töövõtulepingus kokkuleppimata lisatöö, andis 06.09.2016 kohtuistungil ütlusi ka ekspert MS. Kohus ei ole vaidlustatavas otsuses motiveerinud, miks kohus on jätnud nii eksperdiarvamuse kui ka eksperdi ütlused kui tõendid täielikult hindamata ja arvestamata olukorras, kus küsimuse – kas hinnapakkumises märgitud vahelae renoveerimistööd on katuslae renoveerimistööd – hindamine eeldab muu hulgas mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist.
  2. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades (

§ 132

lg 1, § 127 lg 1 ja 5) mõistnud kostjalt välja 15 451,71 eurot kadunud vara väärtuse hüvitisena. Riigikohtu senise praktika kohaselt ei kohaldata Ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2012) sätteid automaatselt, vaid ETÜ 2012 kohaldamises peavad pooled olema töövõtulepingus kokku leppinud. ETÜ 2012 kohaldamises on pooled kokku leppinud üksnes Lai 37-5 korteriga seotud 01.12.2014 töövõtulepingus nr 01122014. Vastustaja ei ole väitnud, et kadunud oleksid esemed, mis olid Lai 37-5 töövõtulepingu sõlmimise ajal Lai 37-5 korteris. Tõendatud ei ole asjaolu, et pooled oleksid sõlminud Lai 37-4 korteris olevate esemete suhtes mingeid kokkuleppeid selle kohta, et kostja peaks osutama turva- või valveteenust. Suulises 22

(57)töövõtulepingus sellised poolte vahelised kokkulepped puuduvad, seaduses sätestatud töövõtulepingu regulatsioonist neid samuti ei tulene. Maakohus on leidnud vaidlustatavas otsuses, et vastava kohustuse on apellant „teatud esemete“ suhtes võtnud Lai 37-4 suulise töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises. Isegi kui kohtu seisukohta jaatada, ei ole kohus TsMS § 442 lg-t 8 rikkudes sisuliselt hinnanud, milliste konkreetsete esemete suhtes apellant sellise kohustuse vastustaja ees on võtnud ning kas tegemist on nende väidetavate esemetega, mille kadumist hageja hagis ette heidab. Hagi lisas 1 olevast Lai 37-4 hinnapakkumisest nähtuvalt kuulusid säilitamisele: esimese korruse WC pott, kraanikauss ja marmorplaadid; esimese korruse uksed; esimese korruse esiku põrand; esimese korruse trepp; teise korruse kamin; teise korruse trepp; kolmanda korruse vann ja garderoob; kolmanda korruse WC pott, kraanikauss ja marmorplaadid. Mingite muude esemete säilitamises ei ole pooled hinnapakkumisest nähtuvalt mistahes kokkuleppeid sõlminud. Jättes kõrvale küsimuse, millega on tõendatud Lai 37-4 korteris vastustaja poolt nimetatud konkreetsete esemete olemasolu (sh esemete tootjad (kaubamärgid)), siis igal juhul ei ole hinnapakkumisest nähtuvalt isegi mitte teoreetiliselt kokku lepitud hagis nimetatud järgmiste asjade korteri Lai 37-4 renoveerimistööde käigus säilitamises: 2 Hansgrohe AX Starck segisti summas 742,67 eurot + km; 1 Hansgrohe AX Starck segisti summas 796,67 eurot + km; 2 Duravit loputuskasti summas 1001,25 eurot + km; 2 Duravit iste ja kaas Starck summas 383,75 eurot + km; 2 Duravit WC ÜH-komplekti summas 87,50 eurot + km; 1 Duravit peegel Starck summas 1530,63 eurot + km; 1 Geberit trafo summas 81,88 eurot + km; 1 Duravit prill-laua kinnitus summas 30,83 eurot + km; 1 Duravit Sensowash Pult summas 172,50 eurot + km; 1 Geberit aktiivsöefilter 30,63 eurot + km; 1 Durvavit Cable box summas 81,33 eurot + km; 1 Duravit Vanity unit SX summas 1429,53 eurot + km; 2 Duravit Starck Round mirror wiht light kogusummas 1307,82 eurot + km; 1 Durvit Starck 70 * 70 mirror with light summas 563,87 eurot + km; 40 x 12V Halogen Spot + Trafot 7x6 set summas 700 eurot + km; 4 Niiskuskindel põranda spot summas kogusummas 558,84 eurot + km; 1 sauna keris summas 425 eurot + km; 1 sauna kerise keskus summas 200 eurot + km; 1 Saku Lätte vesimasin + 3 pudelit summas 724,93 eurot + km. Vastustaja poolt hagis esitatud asjade nimekirja arvestades riimub asjade nimekirjaga asjade liigi järgi üksnes 2 kirjet, kuigi vastustaja ei ole tõendanud asjaolu, et just sellised esemed olid Lai 37-4 korteris: 2 Duravit WC pott Starck summas 1122,50 eurot + km ning 2 Duravit valamu Starck summas 903,75 eurot + km. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit asjaolude kohta, et Lai 37-4 korteris olid hagis märgitud esemed, sh just selliste tootjate selliste kaubamärkidega esemed. Kohus ei ole viidanud mitte ühelegi tõendile, millest nähtuks Lai 37-4 korteris hagis nimetatud esemete olemasolu. Kohus on rajanud otsuse pelgalt vastustaja paljasõnalistele seletustele. Kohtu seisukoht, et hagis nimetatud vara oli tööde alustamisel Lai 37-4 objekti osa, on motiveerimata ja oletuslik, kuna kohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et Lai 37-4 korteris oli just selline konkreetne vara, mille väärtuse hüvitamist hageja nõuab. Hagis nimetatud esemetest võis eelpool käsitletu kohaselt kostjal olla mingi säilitamiskohustus üksnes WC poti ja valamu osas, tingimusel, et sellised konkreetse tootja konkreetsed esemed asusid korteris Lai 37-4, mis on tõendamata. Lai 37-4 hinnapakkumine ise tõendab vahetult, et Lai 37-4 korteris ei olnud vastustaja poolt hagis nimetatud esemeid, sest kui need oleksid olnud, siis oleksid need ka hinnapakkumisse sisse kirjutatud, nagu osade esemete puhul on tehtud (eseme tootjat ja kaubamärki küll nimetamata). Kuivõrd Lai 37-4 tööde hinnapakkumises ei ole nimetatud hagis märgitud esemeid (sh kaubamärkide või tootjate kaupa), siis on loogiline, et väidetavate esemete üleandmine 23
(57)tulnuks vormistada vastava üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mida ei ole aga vormistatud. Hageja ei ole kostjale mistahes esemeid üle andnud. Kostja ei saa hoida ega vastutada asjade eest, mida talle pole kunagi üle antudki. Ebaõiged ja tõenditele mittetuginevad on kohtu seisukohad, et kostja ei ole vaidlustanud, et vastavalt kokkuleppele tuli säilitatavad asjad paigaldada Lai tn 37-5 korterisse. Kohus ei ole viidanud konkreetsetele tõenditele, kust sellise kokkuleppe sõlmimine nähtub. Ebaõige on kohtu seisukoht, et lisaks oli kostja vastutus vara säilimise eest reguleeritud Lai tn 37-5 objekti lepingus ning vara oli vahepeal ka nimetatud korteris. Kohus tõlgendab vääralt ning lubamatult laialt Lai 37-5 töövõtulepingut. Lai 37-5 töövõtulepingu p 5.1.3 sätestab, et töövõtja on kohustatud vastutama tellija poolt temale üle antud vara säilimise eest. Sätte sõnastus viitab üheselt 01.12.2014 töövõtulepingu nr 01122014 sõlmimise ajaks apellandile üle antud varale ega hõlma tulevikus apellandile üle antavat vara. Kuivõrd 01.12.2014 töövõtulepingu nr 01122014 esemeks on üksnes Lai 37-5 korter, siis sai antud kohustus hõlmata üksnes neid esemeid, mis antud töövõtulepingu sõlmimise ajal Lai 37-5 korteris asusid ning tellija poolt temale lepingu sõlmimisel üle anti. Apellant ei ole lepingus väljendanud tahet võtta enda hoiule muid pärast lepingu sõlmimist sinna toodud ja lepingu sõlmimise ajal Lai 37-5 korteris mitteolnud esemeid. Apellant on menetluses motiveerinud, et Lai tn 37-5 korter oli viimistlustööde alustamisel tühi, st antud korteris ei olnud mistahes esemeid, mille säilimise oleks apellant pidanud töövõtulepingu nr 01122014 p 5.1.3 alusel tagama. Järelikult puudus mistahes 01.12.2014 töövõtulepingu p 5.1.3 esemeks olev vara, mille suhtes oleks mingi hoidmiskohustus saanud antud sätte alusel kehtida. Töövõtulepingu nr 01122014 p 5.1.3 ei ole võimalik tõlgendada laiendavalt, kuna sellisel juhul vastutaks apellant piiramatult mistahes esemete eest, mida Lai 37-5 korterisse ka pärast antud töövõtulepingu sõlmimist tuuakse. Väitmaks, et Lai 37-4 korteris väidetavalt asunud esemete suhtes kehtib Lai 37-5 korteri osas sõlmitud kokkulepe, tulnuks Lai 37-5 korteri suhtes sõlmitud lepingut vastavalt muuta (sõlmida lisa- või muudatuskokkulepe), kui Lai 37-4 korterist mingeid väidetavaid asju väidetavalt Lai 37-5 korterisse viidi. Selliseid muudatuskokkuleppeid ei ole sõlmitud. Olukorras, kus poolte vahel ei ole Lai 37-4 korteri osas sõlmitud turvateenuste osutamise lepingut või hoiulepingut, ei ole kostjal kunagi olnud mistahes kohustust mistahes esemete üle valvata, nagu kohus on ekslikult leidnud. Ühtlasi ei tulene ka seadusest töövõtjale mistahes asjade hoidmise (rääkimata tasuta hoidmise) kohustust. Olukorras, kus apellandil puudus mistahes lepinguline kohustus midagi hoida, ei ole apellant saanud ka mistahes lepingulist kohustust rikkuda. Kohus ei ole viidanud tõenditele, millest nähtuks asjaolu, et kostja on Lai 37-4 korteris olnud esemed ära kaotanud või varastanud. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kahju on tekitatud raske hooletuse tõttu, kuna vara, mida pidi hoitama Lai tn 37-5 objektil, tõsteti vahekoridori. Tõendamata on, et kas üldse ja milliseid hagis nimetatud esemeid oli Lai 37-4 korteris olemas; kas üldse ja milliseid hagis nimetatud esemeid on tõstetud Lai 37-4 korterist Lai 37-5 korterisse, mistõttu ei ole tuvastatav, et Lai 37-5 korterisse tõsteti just hagis nimetatud esemeid või et neid tõsteti sinna just Lai 37-4 korterist; pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid selle kohta, et mingeid esemeid pidi hoitama Lai 37-5 korteris; Lai 37-5 korteri osas 01.12.2014 sõlmitud töövõtuleping nr 01122014 ei hõlmanud ega saanudki hõlmata esemeid, mis väidetavalt toodi sinna pärast 01.12.2014 töövõtulepingu sõlmimist, kuna apellant võttis lepingu sõlmimisel lepingulise kohustuse hoida seda vara, mis lepingu sõlmimise ajal oli temale Lai 37-5 korteris üle antud. Kostja ei ole väljendanud

§ 9lg 1 24

(57)alusel tahet valvata nende esemete järele, mida 01.12.2014 sõlmitud töövõtulepingu nr 01122014 sõlmimise ajal Lai 37-5 korteris ei olnud. Põhjendamatud on maakohtu seisukohad

§ 127

lg 4 kohase põhjusliku seose olemasolust, kuna apellant ei ole vastustaja ees mistahes kohustusi rikkunud. Maakohus on, tuvastades väidetava hoiulepingu sõlmimise, jätnud seejuures ebaõigesti

§ 885rakendamata.

Vaidlust ei ole asjaolus, et vastustaja ei ole apellandile väidetavate asjade hoidmise eest mistahes tasu maksnud, mistõttu tegemist on tasuta hoidmisega ning rakendamisele kuulub

§ 885

, mis välistab igasuguse apellandi vastutuse mistahes asjade väidetava kaotsimineku eest. Töövõtja vastutus väidetavate asjade hoidmisel (mille osas on tegemist ju töövõtulepinguga seotud hoiulepinguga) ei saa olla suurem, kui hoidja vastutus

§ 885alusel.

Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks asjaolu, et kostja on rakendanud vastustaja väidetavate asjade hoidmisel väiksemat hoolt, kui enda asjade hoidmisel. Maakohus on ebaõigesti rakendanud

§ 132

lg 1 selliselt, et see on viinud vastustaja rikastumiseni apellandi arvel, mis on vastuolus

§ 127lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga.

Kohus on mõistnud väidetavalt kadunud vanade ja kasutatud asjade eest apellandilt vastustajale välja uute asjade hinna. Kasutatud santehnika väärtus ei ole sama suur kui uue samasuguse santehnika väärtus. Hageja ei ole esitanud tõendeid kasutatud santehnika väärtuse kohta. Arvestades santehnikal mistahes järelturu puudumist (tavaliselt visatakse kasutatud WC pott ja kraanikauss minema), ei suuda ka kostja üheselt tõendada, milline on sellise konkreetse hagis nimetatud Duraviti, Hansgrohe jms tootjate poolt toodetud kasutatud santehnika turuväärtus. Kasutatud santehnika väärtuseks võib pidada maksimaalselt 30% uue santehnika väärtusest. Seega oleks kohus pidanud asja lahendamisel

§ 132

lg 1 teise lause alusel siiski arvestama asjas väärtuse vähenemist mõistlikus ulatuses. Põhjendamatu ja pelgalt oletuslik on ka kohtu seisukoht, et hageja fotodelt (II kd, tl 158-164, 166-172; IV kd, tl 260-273) ei nähtu, et vara oleks oluliselt halvemas seisukorras kui uus asi. Nimetatud järelduse tegemine eeldab mitteõiguslike eriteadmiste rakendamist, millised teadmised kohtul ilmselgelt puuduvad (vt 3-2-1-79-15, p 10), seda enam, et fotode põhjal kasutatud santehnikale hinnangu andmine on ei ole võimalik, kuivõrd fotode põhjal ei ole võimalik veenduda, et tegemist on just vastustaja poolt hagis nimetatud tootjate (Durvait, Hansgrohe jm) poolt toodetud santehnikaga. Liiatigi ei ole võimlaik fotode põhjal veenduda, et antud santehnika on funktsioneeriv ja töökorras või et sel üldse mingi väärtus on. Samuti ei ole tuvastatav, milliste hagis nimetatud esemete kohta üldse fotosid on esitatud ning kas need fotod on tehtud vastustaja Lai 37-4 korteris. Maakohus on jätnud alusetult ning vastuolus

§ 127

lg-ga 1 ja 5 kahjuhüvitiselt käibemaksu summas 2575,28 eurot maha arvamata, kuigi hageja äriühinguna on käibemaksukohustuslane. 73. Arvestades, et kohus on hagi põhjendamatult osaliselt rahuldanud, vaidlustab kostja maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus otsustas TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulude jaotuse selliselt, et jättis 78% ulatuses menetluskulud vastustaja kanda ning 22% ulatuses apellandi kanda. Arvestades, et kostja ei vaidlusta hagi 2250 euro väljamõistmist puudutavas ulatuses, tuleb 1,87% menetluskuludest jätta kostja kanda ning 98,13% (2250 eurot / 136 376,67 eurot * 100%) menetluskuludest hageja kanda. Vastavalt sellele jaotusele oleks maakohus pidanud kindlaks määrama ka välja mõistetavad menetluskulud tasaarvestuse 25

(57)tulemusena mõistma lõpuks hagejalt kostja kasuks välja 9537,56 eurot (9673,66 eurot – 136,10 eurot). 74. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja võlgneb kostjale arvete nr 150100968 (I kd, tl 183; III kd, tl 79; IV kd, tl 164, V kd, tl 42) ja 150200970 (I kd, tl 184; V kd, tl 43) alusel kokku summas 5539,60 eurot, kuna hageja on nende arvete tasumisest keeldunud puuduste kõrvaldamiseni. Kostja esitab menetlusliku tasaarvestuse avalduse juhuks, kui ringkonnakohus leiab, et kostja võlgneb hagejale mingeid rahasummasid. Selliselt juhul tasaarvestab kostja hageja nõude enda arvetest nr 150100968 ja 150200970 tuleneva nõudega summas 5539,60 eurot ja palub ringkonnakohtul kohtuotsuse resolutsioonis käesolevat tasaarvestust otsuse tegemisel arvestada. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjalt tuleb mingeid rahasummasid Lai 37-5 parandamiskulude katteks välja mõista, siis on lõppenud ka hageja

§ 111

lg 1 kohane õigus keelduda arvete tasumisest puuduste kõrvaldamiseni, sest hageja saab siis puuduste kõrvaldamise maksumusele vastava rahalise hüvitise. Järelikult võlgneb hageja kostjale arvete nr 150100968 ja 150200970 alusel 5539,60 eurot ega saa rakendada enam

§ 111lg 1 õiguskaitsevahendit.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
  2. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osaliselt tühistada hageja nõuete rahuldamata jätmise osas, kostjalt katuslae parandamise kulude väljamõistmise osas, samuti tuleb tühistada maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus ja nende väljamõistmine hagejalt. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule saatmata, millega rahuldab hageja nõuded osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

Kuna maakohus on esimeses astmes määranud kummagi poole menetluskulude suuruse, saab ringkonnakohus teha otsuse ka nimetatud osas. Mõlemad apellatsioonkaebused rahuldab ringkonnakohus osaliselt.

  1. Esmalt piiritleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuste ulatuse. Asjas on esitatud kahest lepingulisest suhtest tulenevaid nõudeid: Lai tn 37-4, Tallinn objekti (edaspidi korter 4) töövõtulepingust tulenevad nõuded, mille hulka kuulub ka korterist 4 kaduma läinud asjade väärtuse hüvitamise nõue, ja Lai tn 37-5 objekti (edaspidi korter 5) töövõtulepingust tulenevad nõuded.
  2. Hageja on vaidlustanud otsuse ulatuses, milles tema nõue jäi rahuldamata. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust ulatuses, milles maakohus rahuldas hageja nõude tööde parandamise hüvitamiseks 2550 euro ulatuses, kuid on vaidlustanud maakohtu otsuse korter 5 osas parandamiskulude väljamõistmiseks 1218,50 euro ulatuses ja korter 5 katuslae puuduste kõrvaldamise nõude rahuldamise 10 350,75 euro ulatuses. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud 2550 euro väljamõistmise motiive, kuid otsuse motiivide peale ei ole võimalik kaevata (TsMS § 631 lg 1). Seega on maakohtu otsus jõustunud hageja nõudes kostja vastu tulenevalt Lai tn 37-4 tehtud tööde parandamisest tuleneva nõude 2550 euro hüvitamiseks.
  3. Maakohtus esitasid pooled korduvalt oma väiteid ja tõendeid. Maakohus on kohustanud pooli esitama hagi ja kostja vastuse terviktekst koos kõigi tõenditega. Ringkonnakohus lähtub seetõttu poolte terviktekstidest ja nende lisadest (hageja IV köide, tl 5 jj, kostja V kd, tl 1 jj). 26

(57)81. Hageja on esitanud korteri 4 osas mõistlike kulutuste hüvitamise nõude kui tellija, kes on nõudnud töövõtjalt töö parandamist, kuid töövõtja pole seda teinud mõistliku aja jooksul ja tellija on ise töö parandada lasknud. Hageja nõude suuruseks on korter 4 osas 31 562,40 eurot ja hagi õiguslikuks aluseks on

§ 646lg 5.

Selle korteri kohta sõlmitud lepingust ei ole hageja taganenud. Lisaks nõuab hageja esialgselt korteris 4, hiljem korteris 5 olnud asjade, mis läksid kaduma, väärtuse hüvitamist 15 451,71 euro ulatuses. 82. Hageja on korteri 5 osas tuginenud lepingust taganemisele, kuid on esitanud enne taganemist tekkinud mõistlike kulutuste hüvitamise nõude kui tellija, kes on nõudnud töövõtjalt töö parandamist, kuid töövõtja pole seda teinud mõistliku aja jooksul ja tellija on ise töö parandada lasknud. Hageja nõude suuruseks on korter 5 osas 89 362,56 eurot (sisaldab esialgselt avastatud puudusi ja hiljem avastatud varjatud puudusi seoses katuslae ehitamisega) ja õiguslikuks aluseks on

§ 646lg 5.

Sama nõude on hageja esitanud tulenevalt asjaolust, et kostja rikkus pooltevahelisest lepingust tulenevaid tööde akteerimise, dokumenteerimise ja hageja informeerimise kohutust. Nimetatud nõude aluseks on

§ 115lg 1.

Alternatiivse nõudena on hageja esitanud hagi enammakstud tööde eest 27 881,15 euro tagastamiseks, kolmandale isikule katuslae eest tasutud 29 855,76 euro hüvitamiseks ja leppetrahvi 6500 euro tasumiseks, kokku 64 236,91 eurot. Seega korter 5 osas on hageja esitanud nõuded alternatiivselt ja reastatult (TsMS § 370 lg 2).

  1. Poolte vahel on vaidlus, milliste tööde tegemises lepiti mõlema töövõtulepingu sõlmimisel kokku ja millises ulatuses lepingute täitmine saavutati, kuidas tuli lepingute kohaselt tööd üle anda, kas hageja võttis tööd vastu, kas töödes esines puudusi, kas hageja on puudusi tähtaegselt kirjeldanud ja nendele mõistliku tähtaja jooksul tuginenud, kumb lepingupooltest rikkus oma lepingulisi kohustusi, kas kostjal oli õigus lepingud üles öelda ja kas kostja peab hagejale hagis nõutud summad hüvitama. Samuti vaidlevad pooled, kas kostja vastutab korterist nr 4 esialgselt korterisse nr 5 ja seejärel maja koridori paigutatud asjade kadumise eest ja peab hagejale asjade väärtuse hüvitama. Töövõtuleping korter 4 tööde osas Parandamiskulude nõue I
  2. Poolte vahel on vaidlus selles, millistel tingimustel sõlmiti töövõtuleping korter nr 4 osas. Hageja on ka apellatsioonkaebuses tuginenud asjaolule, et kostja oli seotud hinnapakkumisele lisatud töövõtulepingu tingimustega. Vaidlust ei ole selles, et pooled töövõtulepingut nr 17032014 (IV kd, tl 38-43) ei allkirjastanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks suulises vormis sõlmitud lepingu sõlmimisel avaldanud tahet olla seotud sellega samadel tingimustel nagu kirjaliku lepingu projektis märgitud. Puuduvad andmed, et poolte vahel oleks selliseid kokkuleppeid suulises vormis sõlmitud. Arvete tasumist ei ole võimalik pidada lepingu tingimuste aktsepteerimiseks tööde teostamise kvaliteedinõuete osas. Ringkonnakohus nõustub korter nr 4 osas maakohtu põhjendustega, et poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping 04.03.2014 hinnapakkumises toodud töödele ja vastavate hindadega. Ringkonnakohus vastavas osas maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). II
  3. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd anti üle ning võeti vastu ositi või tuli need anda üle peale tööde lõplikku valmimist. 27

(57)86.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma. Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 637

lg-te 3 ja 4 järgi on töövõtjal õigus nõuda tasu töö valmimisel või kokkuleppe kohaselt töö vastuvõtmisel. Samas on see säte dispositiivne ja pooled võivad leppida kokku erinevas tööde üleandmise- vastuvõtmise ja tööde eest tasumise korras.

  1. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja alustas korter 4 remonditööde teostamisega, esitas hagejale jooksvalt arveid kokku 83 302,15 euro ulatuses (IV kd, tl 44-52) ja hageja on arved ka tasunud (IV kd, tl 53-54). Lisaks arvetele esitas kostja hagejale ka „aktidena“ pealkirjastatud dokumendid. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja võttis töö aktide alusel ositi vastu.
  2. Hageja on tuginenud asjaolule, et kirjaliku lepingu kohaselt tuli tööd vastu võtta pärast nende valmimist, mitte ositi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja tugineda kirjaliku lepingu tingimustele. Samas ei ole kostja tuginenud asjaolule, et suuliselt oleks pooled saavutanud kokkuleppe tööde vastuvõtmises ositi. Tööde ositi vastuvõtmist ei ole võimalik järeldada ka hinnapakkumisest, sest hinnapakkumises on tööd toodud liikide kaupa ja sellest ei tulene tööde tegemise graafik või järjekord.
  3. Põhjendamatu on kostja väide, et hageja on tööd ositi vastu võtnud, kuna ta on tehtud tööde eest tasunud ja ei ole akte vaidlustanud. Vaidlust ei olnud asjaolus, et 09.02.2015 saatis ÜP HM-le e-kirja (IV kd, tl 158), mille manuses olid vaidlusaluse korteri osas tehtud tööde aktid ajavahemiku 26.12.2014 kuni 12.01.2015 osas (IV kd, tl 159-166). Maakohus tuvastas õigesti, et tööde üleandmise-vastuvõtuaktidena pealkirjastatud dokumendid ei ole tellija poolt allkirjastatud ning need ei kajasta, millised tööd tellija vastu võttis ja milliste tööde eest konkreetse akti alusel arve esitatakse. Seega ei saa nende tõendite alusel järeldada poolte kokkulepet tööde vastuvõtmiseks ositi ega ka tööde ositi vastuvõtmist.
  4. Maakohus järeldas põhjendamatult arvete tasumisest, et tellija oli või pidi olema tööd üle vaadanud hiljemalt kostja poolt esitatud arvete tasumise ajaks. Pooled ei ole tuginenud kokkuleppele, et arve tasumisega loeti tööd vastuvõetuks. Seega, kui kostja väitis, et ta andis tööd ositi üle ja hageja võttis need vastu, pidi kostja oma väiteid ka tõendama. Kostja palus nimetatu tõendamiseks kuulata üle tunnistaja ÜP. ÜP on andnud tööde vastuvõtmise kohta hageja poolt järgmisi ütlusi (VI kd, tl 56): „Tööde vastuvõtmine käis tellija poolt optilise vaatluse käigus ja meie saatsime summa, mida võiks maksta ja seda ka alguses aktsepteeriti. Tellija ei soovinud teostatud tööde akte. Tegime akti sellele summale, mis tuli välja maksta. Töödele eraldi akte ei teinud. Objektilt lahkumiseni ei olnud tellijal ühtegi pretensiooni tööde mahtude osas.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik ÜP ütlustest järeldada, millised tööd, millal ja kellele üle anti. Tunnistaja ütlused on liiga üldsõnalised ja nende põhjal pole võimalik tuvastada korter nr 4 osas tööde üleandmist. Kostja väidetud asjaolust, et hageja esindaja SH elas igapäevaselt Lai 37-4 korteris, ei saa järeldada tema poolt tööde ülevaatamist ja vastuvõtmist, kui muud tõendid seda ei kinnita. Seega ei ole tõendatud, et kostja esitas tööd vastuvõtmiseks ositi, hageja vaatas tööd ositi üle ja võttis need pretensioonideta vastu. 28

(57)
  1. Kuivõrd tõendamist ei leidnud poolte kokkulepe või praktika tööde ositi ülevaatamise ja vastuvõtmise osas, tuleb lähtuda seadusest.
  2. Kostja on tuginenud asjaolule, et ta ütles korter 4 osas alates 26.02.2015 lepingu üles ja korteris 4 jäid seetõttu osad tööd tegemata. Alternatiivselt on kostja leidnud, et keeldus põhjendatult

§ 111lg 1 alusel lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

Seega pooled ei vaidle, et tööd ei valminud täies ulatuses ja nimetatust tulenevalt saab järeldada, et lõplikku valmis tööde üleandmist (

§ 636

lg 1 mõttes) ja vastuvõtmist tellija poolt (

§ 638mõttes) ei toimunud.

Samas tuvastas ringkonnakohus eelnevalt (p-s 87), et enne lepingu ülesütlemist korteri 4 osas saatis kostja hagejale aktid. Ringkonnakohus leidis, et aktidest ei saa järeldada tööde ositi üleandmist ja vastuvõtmist aktides märgitud kuupäevadel. Hageja esindaja HM on kirjutanud 13.02.2015 e-kirjas vastuseks ÜP e-kirjale, millega viimane saatis korter 5 puudutavad tööde aktid (IV kd, tl 167) järgmist: „Keeldun tööde vastuvõtmisest ja 09.

  1. saadetud aktide allkirjastamisest, kuna üleantavates töödes on olulisi puudusi. Olen tellinud ekspertiisi ning esitan Teile puuduste kõrvaldamise nõude koheselt pärast ekspertiisi valmimist.“ Nimetatust saab järeldada, et hageja vaatas seni kostja poolt korteris 5 valminud tööd üle hiljemalt 13.02.
  2. Asjaolude kohaselt lahkus kostja 26.02.2015 objektilt, informeerides eelnevalt hagejat. Kuna hageja tellis mõlemas korteris toimunud tööde osas ekspertiisi, on asjaolude põhjal eluliselt usutav, et hageja vaatas tööd korter 4 osas üle samal ajal korteris 5 toimunud ülevaatusega 13.02.2015 või hiljemalt vahetult pärast kostja objektidelt lahkumist 26.02.
  4. Hageja pole tuginenud asjaolule, et töö oli üldse tegemata või kogu tehtud töö oli oluliste puudustega. Kuigi hageja on seisukohal, et ta pole üldse kostja poolt tehtud töid senini vastu võtnud, on selline seisukoht vastuolus hea usu põhimõttega, kuna töö on osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt RKTKo 3-2-180-08, p 26, 3-2-1-73-10, p 28). III
  5. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja pole täitnud tööde ülevaatamiskohustust (

§ 643

), teatamiskohustust ning puuduste kirjeldamise kohustust (

§ 644

lg 1 ja lg 2), mistõttu on hageja

§ 644

lg 3 alusel minetanud õiguse tugineda kostja poolt tehtud tööde osas töö lepingutingimustele mittevastavusele.

§ 644

lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama sätte teise lõike kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisvalt täpselt kirjeldama. Arvestades, et hageja teatas tööde lepingutingimustele mittevastavusest neli päeva pärast kostja poolt korter 5 tööde vastavas järgus valmimisest teatamist (kostja saatis aktid 09.

  1. ja hageja teatas puudustest töös 13.02.2015), on hageja tööd mõistliku aja jooksul üle vaadanud. Vaidlust ei ole, et puudusi hageja 13.02.2015 ei kirjeldanud, vaid lubas seda teha ekspertiisi valmimisel.
  2. Mõistlik aeg sõltub iga üksikjuhtumi asjaoludest ja ei ole üldiselt määratletav. Selleks tuleb hinnata konkreetse vaidluse asjaolusid. Kui võtta kokkuvõtlikult kokku hageja poolt kostjale etteheidetavad tegemata või puudustega tehtud tööd, siis on tegemist halva kvaliteediga värvimistöödega, tegemata elektritöödega, puuduvate liistudega ja tegemata ehitusjärgse koristusega. Nimetatud tööd peaksid olema silmaga nähtavad, v.a osad elektritööd, kuna tegemist pole varjatud puudustega. 29

(57)
  1. Asjaoludest ja tõenditest on järeldatav, et hageja kirjeldas puudusi. Nimetatu on järeldatav ÜP 28.01.2015 e-kirjaga saadetud selgitustest (V kd, tl 60) hageja etteheidetud korteri 4 puuduste kohta. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et peaaegu kõik korteri 4 osas hageja poolt etteheidetavad puudused oleks olnud avastatavad nõuetekohasel ülevaatusel. Maakohus on eelviidatud e-kirja hinnates põhjendatult leidnud, et hageja pretensiooni esitamise aeg pole teada, kuid mõistlik on eeldada, et kostja vastuse koostamine võttis samuti vähemalt nädal aega. Kuivõrd hageja pretensioon ja kostja vastus mahuvad kolme nädala sisse, pretensioon eelnes vastusele, tuleb pretensiooni esitamist pidada õigeaegseks. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et pretensioon oli esitatud üksnes viimase arve (nr 141200960) alusel tehtud tööde eest ja varasemate arvete alusel tehtud tööde eest pretensioonide esitamise õiguse oli hageja minetanud. Kuivõrd ringkonnakohus asus seisukohale, et varasemalt tööde vastuvõtmist ositi ei toimunud, tuleb hageja pretensioon lugeda esitatuks kõigi selleks ajaks kostja poolt valminud tööde osas.
  2. Kuna kostja on vastanud kirjale viisil, mis lubab sellest järeldada hageja etteheiteid puuduste osas, on 28.01.2015 saadetud e-kirja (V kd, tl 60) järgi tuvastatav, et hageja heitis esialgselt kostjale ette järgmisi puudusi töödes või tegemata töid: - Pesumasina äravoolamistoru on umbes; - Mõlemas WC-s ei tööta põranda soojustus; - Külmkapi ühendamine veevõrku; - Ülemise korruse kööki veetorud nõudepesumasinale panemata; - Alumise korruse WC-pott ei ole korralikult kinni ja veetoru on sõlmes nii, et nt bidee ei tööta; - Ülemise korruse WC-pott lõpuni valmis tegemata; - Puudub vanni segisti; - Ülemise korruse vannitoa kraanikauss korda tegemata ja paigaldamata; - Ülemise korruse vannitoa klaas silikooniga kinnitamata; - Keskmise korruse elektripistikud ei tööta; - Trepivalgustite ümbruse viimistlemine; - Enam-vähem kõigi uste liistud tuleks uuesti värvida, halb viimistlus; - Uste viimistlus halb; - Sauna ja magamistoa vaheline uks puudub; - Garderoobi põrandal üks laud lahti; - Aknaraamid värviplekke täis ja mustad; - Aknalaud väga halvasti viimistletud.
  3. Nimetatust saab teha järelduse, et hageja kirjeldas puudusi 28.01.2015, s.o juba enne tööde vastuvõtmist 13.02.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul saab nimetatuga lugeda täidetuks hageja puuduste kirjeldamise kohustuse mõistliku tähtaja jooksul. Vaidlust ei ole, et hageja on Lai 37-4 korteri osas puudusi asja tundva isiku arvamusega täpsemalt kirjeldanud alles 09.04.2015, see on ligi kaks kuud peale puudustest teatamist. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja ei ole olnud töid tellides tarbija (

§ 34

mõttes), ei pea hageja omama teadmisi ja kirjeldama puudusi sellise täpsusega, mida on võimeline tegema vastava ala asjatundja ehk ehitusekspert. Lisaks ei olnud hagejale puuduste kirjeldamise ajal teada, et kostja lahkub 26.02.2015 objektilt ja ta võis eeldada tööde jätkumist. Seetõttu, isegi kui hinnata puuduste kirjeldamine ebapiisavaks, on see mõistlikult vabandatav (

§ 644lg 3 mõttes).

Isegi, kui pidada puuduste kirjeldamist ebapiisavaks, tuleb hinnata, kas esinevad muud alused, mis võimaldavad erandina tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Põhjendatud on kostja apellatsioonimenetluses toodud seisukoht, et maakohtus ei tuginenud hageja

§ 30

(57)645 lg 1 p-dele 1 ja 2, kuid ringkonnakohtu hinnangul viitas hageja mõlema lepingu puhul asjaoludele, mis võimaldavad asjaolusid nimetatud normi alusel kvalifitseerida. Apellatsioonkaebuses on hageja ka vastava normiga seonduvat käsitlenud. Kostja on saanud vastuses apellatsioonkaebusele esitada omapoolsed seisukohad

§ 645lg 1 p 1 ja 2 kohaldamise osas.

Seetõttu ei saa

§ 645lg 1 p 1 ja 2 võimalik kohaldamine olla pooltele üllatuslik.

Arvestades, et enamus puudusi olid silmaga nähtavad nagu maakohus tuvastas, teadis ka kostja töövõtjana ja pidi teadma, et tööd on lõpetamata. Seega esineb alus

§ 645lg 1 p 1 kohaldamiseks.

Kostja kui töövõtja näol on eelduslikult tegemist oma kutsealal tegutseva professionaaliga, mistõttu ei ole võimalik rääkida tegemata tööde osas sellest, et kostja ei olnud nendest teadlik. Raskest hooletusest (

§ 645

lg 1 p 2) annab tunnistust tõsiasi, kui tööl on oluline puudus, mille vältimist saaks ehitusalal tegutsevalt hoolikalt, korrektseid eriteadmisi omavalt ja ning üldtunnustatud standardeid järgivalt ettevõtjalt oodata. Olulise puudusena saab käsitada puudustega tööde suurt mahtu. Hageja tuginenud ka kostja teadlikkusele puudustest. Kui viimistlustööd ei vastanud lepingutingimustele, on töövõtja sellest ka reeglina teadlik või vähemalt peaks vastavast puudusest teadlik olema. Tööde vastavuse osas lepingutingimustele võtab ringkonnakohus seisukoha allpool. IV 99. Kuna hageja on esitanud nõude nii puudustega töö parandamise kui ka tegemata jäetud tööde maksumuse hüvitamiseks, on mõistlik enne väidetavate puuduste või tegemata tööde ning sellest tekkinud kahju tuvastamist hinnata, kas kostja keeldus õigustatult korteri 4 osas tööde tegemise lõpuni viimisest seoses lepingu ülesütlemisega või oli kostjal vastav õigus tulenevalt

§-st

  2. Vaidlust ei ole poolte vahel, et hageja on tasunud kostjale kõik korteri 4 ehitustööde arved kokku 83 301,69 eurot. Seega ei ole hageja rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevat tööde eest maksmise kohustust.
  3. Kostja tugines asjaolule, et väljastas 26.01.2015 ja 03.02.2015 arved tehtud tööde eest maksetähtaegadega 29.01.2015 ja 06.02.2015, mida hageja ei tasunud. Arvetega (V kd, tl 4243) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostja väljastas nimetatud arved korteri nr 5 tehtud tööde osas. Vastuses kostja esindaja KM 26.02.2015 e-kirjaga hagejale saadetud meeldetuletusele arvete kokku 5539,60 eurot tasumise kohta, on hageja esindaja HM vastanud samal päeval: „nagu ma oma eelnevates meilides olen informeerinud, ei ole võimalik tehtud töid vastu võtta enne, kui kõik puudused on likvideeritud. Puuduste ja vajaminevate tööde loetelu saate
  4. märtsil, kui vastav ekspertiis valmis on saanud. Pärast Teiepoolset vigade parandamist ja minupoolset tööde vastuvõtmist saame hakata rääkima tasumata arvetest“ (V kd, tl 44).
  5. Töövõtulepingut polnud kostjal võimalik üles öelda, kuna üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (

§ 116lg 6 ja § 196).

Kui käsitleda kostja lahkumist objektilt konkludentse taganemisena, siis taganemiseks lepingust korteri 4 osas kostjal alust ei olnud, sest kostja ei ole tuginenud asjaolule, et tellija oleks töövõtulepingut oluliselt rikkunud (

§ 116lg 1 mõttes).

Kahe arve tasumata jätmist teise, korter nr 5 tööde tegemiseks sõlmitud töövõtulepingu raames, ei saa lugeda oluliseks tellijapoolseks töövõtulepingu rikkumiseks korter nr 4 osas. Eeltoodust tulenevalt ei oma kostja objektilt lahkumine (taganemine) lepingu lõppemisega kaasnevat toimet. 31

(57)103. Arvestades, et hageja oli täitnud korteri nr 4 töövõtulepingu täitmisel oma maksekohustused, puudus kostjal õigus keelduda tööde lõpetamisest

§ 111

lg 1 alusel põhjendusega, et hageja oli jätnud maksmata teise, korter nr 5 sõlmitud töövõtulepingu alusel. Tegemist on kahe eraldiseisva lepinguga, millest tulenevalt on pooltel erinevad vastastikkused kohustused. V

  1. Edasi vaidlevad pooled selle üle, kas korteris nr 4 kostja poolt tehtud tööd olid puudustega, kas teatud hageja poolt väidetavalt puudustega teostatud või tegemata tööd olid üldse kostja lepinguliseks kohustuseks, kas hageja on puuduste osas tuginenud ka puudustele töödes, mis olid tehtud objektil varem kolmandate isikute poolt.
  2. Puuduste ja tegemata tööde tõendamiseks esitas hageja asjatundja HK arvamuse. Kostja on ette heitnud nimetatud arvamuse osas, et asjatundja pole suutnud eristada enne kostjat objektil tehtud töid, kostja poolt tehtud töid ning kostja poolt tegemata jäetud töid. Kostja on ette heitnud, et asjatundja pole juhindunud kostja hinnapakkumisest, mistõttu on asjatundja jätnud tähelepanuta töövõtulepingu eseme ning hinnanud suvaliselt korterites väidetavalt esinevaid puudusi. Samuti pole asjatundja oma arvamuste koostamisel lähtunud tööde kvaliteedi hindamisel ehitusprojektidest nagu tavapäraselt tehakse.
  3. Ringkonnakohus leiab, et väited on põhjendamatud. Asjatundja arvamuse p 5.1.2.1.1., p 5.1.2.1.
  4. ja p 5.1.2.1.
  5. kohaselt on asjatundja lähtunud ehituse töövõtulepingust ning kostja poolt esitatud Lai 37-4 koondtabelitest. Kuigi pooled kirjalikku töövõtulepingut ei sõlminud ja kostja teostas töid hinnapakkumise alusel, pole poolte vahel vaidlust, et töövõtulepingus (IV kd, tl 38-43) ja hinnapakkumises (IV kd, tl 33-37) loetletud tööde nimekiri kattub. Tunnistaja ÜP ütlustest tulenevalt oli lõplikuks tööde mahtu fikseerivaks dokumendiks hinnapakkumine (VI kd, tl 56). Seega ei oma sisulist tähendust asjaolu, kas asjatundja HK hindas kostja lepingulisteks kohustuseks olnud töid lepingu või hinnapakkumise järgi, sest need olid identsed. Mis puudutab kostja poolt koostatud koondtabeleid, siis asjatundja pole hinnanud kostja poolt esitatud novembri 2014 seisuga koondtabelit, kuid on teinud seda 15.05.2014 ja 27.10.2014 koondtabelite alusel. Kostja pole selgitanud, mis osas võiks see asjatundja arvamust muuta.
  6. Asjaoludest tulenevalt ei teostanud kostja töid ehitusprojekti alusel, mistõttu on kostja etteheited asjatundja arvamusele ka selles osas põhjendamatud. Hinnapakkumisega (IV kd, tl 33-37) selle märkuste lahtri osas loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hinnapakkumise aluseks oli AD konstruktiivne joonis ja sisearhitektide TL ja SK joonis. Asjaolu, et puudus ehitusprojekt, on tõendatud ka kostja seadusliku esindaja KM e-kirjaga
  7. aprillist 2015 (IV kd, tl 110), mille kohaselt projekte objektil ei ole olnud ja kostja palub need endale saata, et saaks välja printida. Objekti kohta ehitamise aluseks oleva projektdokumentatsiooni puudumist on kinnitanud ka ekspert MS enda ülekuulamisel (VI kd, tl 5).
  8. Ehitusprojekti puudumine ei välista asjaolu hindamist, kas töö on lepingutingimustele vastav, sest seda saab teha lähtudes tööde keskmistest kvaliteedinõuetest nagu seda asja tundev isik HK ja ekspert MS on teinud. Et tööd peavad vastama keskmisele kvaliteedile, ei eita ka kostja, tuginedes

§ 641lg 2 p 2 ja § 77 lg 1. 32

(57)
  1. Tööde tegemise ajal kehtinud EhS § 12 lg 1, mille kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile, ei välista kostja vastutust, kui projekti polnud ja töid tehti eelnimetatud jooniste järgi. VI
  2. Kostja on tuginenud tervikteksti p-s 4.1.
  3. ja p-s 5 asjaolule, et kostja kohustuste hulka ei kuulunud: - pistikute, lülitite ja valgustite soetamine ja paigaldamine; - sisseehitatud kappsahtli lõpetamine (ruum 218); - ventilatsiooni plafooni soetamine (ruum 220); - kollektori luugi looduskivist katte soetamine (ruum 220); - luku ja lingi soetamine uksele (ruumid 220, 216, 306); - katteraamide paigaldamine valgustitele (ruum 221) - kamina kipskartongist ümbrise ehituse lõpetamine; - kamina ja trepi liidese ning nurkade viimistlemine; - sanitaarkeraamika soetamine (ruum 302); - parketi paigaldamise kohustus (ruumis 301, 304); - akna raamide puhastamine ja värvimine (ruum 217 ja 216).
  4. Selleks, et kindlaks teha, kas poolte kokkulepe hõlmas ka nimetatud töid, tuleb lepingut lepingupoolte ühise tahte väljaselgitamiseks tõlgendada, lähtudes

§-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest.

  1. Kokkulepitud tööde mahu osas saab lähtuda 04.03.2014 hinnapakkumises (IV kd, tl 3337) nimetatud töödest. Nimetatut on kinnitanud oma ütlustes ka tunnistaja ÜP (VI kd, tl 56), kinnitades, et lõplikuks tööde mahtu fikseerivaks dokumendiks oli hinnapakkumine.
  2. Asjatundja HK on märkinud oma korter 4 puudutavas arvamuses puudustega töödena ruumis 217 paigaldamata valgustid (p 5.5.2.3), ruumis 219 paigaldamata lava seljatoe tagused valgustid (p 5.5.4.2.), ruumis 302 paigaldamata pistikute katted (p5.5.11.2). Elektritööd on reguleeritud hinnapakkumise p-des 15, 25, 29,
  3. Nende punktidega on reguleeritud erinevad tööd, kusjuures tööde sisu ei ole detailselt välja toodud, kuid punktides on märgitud, mida pakkumine ei sisalda. Näiteks p 25 sisuks on sauna elektritööd ja selle taha on sulgudes märgitud „ei sisalda valgusteid“. Nii on ka muude töödega, mis hinnapakkumise kohaselt ei sisalda valgusteid, pistikuid ja lüliteid. Hinnapakkumise märkuste lahtri kohaselt sisaldab hinnapakkumine kõiki materjale pakutud tööde teostamiseks, v.a. elektripistikuid, lüliteid ja valgusteid.
  4. Nimetatud tõendist tulenevalt saab järeldada, et valgustid, pistikud ja lülitid tuli soetada hagejal kui tellijal. Hinnapakkumisest pole võimalik teha järeldust, et kostja ei pidanud valgusteid, pistikuid ja lüliteid paigaldama. Sisuliselt ei eita seda kostja ka ise oma vastuse p-s 1.4.6., kuid väidab üldsõnaliselt, et kui hageja ei tarninud objektile valgusteid, pistikuid ja lüliteid, siis ei saanud kostja neid ka paigaldada. Samas pole kostja tuginenud asjaolule, et HK arvamuses märgitud valgusteid ja pistikute katteid hageja kostjale ei tarninud. Kui käsitleda kostja arutluskäiku kostja väitena, pole kostja vastavat asjaolu tõendanud. Tunnistaja ÜP on andnud ütlusi (VI kd, tl 56), et tööde tegemise viibimine oli tingitud sellest, et tellija ei toonud õigeaegselt materjale. Nendest ütlustest ei selgu, kas tunnistaja peab silmas korterit 4 või 5, kuid arvestades, et tunnistaja räägib eelnevalt korterist 5, võib järeldada, et ütlused käsitlevad samuti mitte korterit 4, vaid
  5. Kui ütlused käiksid korteri 4 kohta, ei ole neist ikkagi võimalik 33

(57)järeldada, et hageja ei tarninud kostjale vajalikke pistikuid, valgusteid ja lüliteid, sest tunnistaja ütlused on selleks liiga üldsõnalised.
  1. Ventilatsiooni plafooni, kollektori luugi looduskivist katte, luku ja lingi, sanitaarkeraamika ja valgustite katteraamide osas on kostja väitnud, et need jäid paigaldamata, kuna tellija pidi need tellima, kuid ei teinud seda. Nimetatud väited on tõendamata. Samuti ei ole kostja põhistanud oma väiteid, tuues esile, millal jättis hageja vastavad esemed soetamata, kas kostja küsis neid, millega tellija põhjendas puuduvate esemete mittehankimist jne, mis annaksid alust pöörata tõendamiskoormise ümber. Hageja on heitnud rummi 221 osas ette trepiastmesse paigaldatud valgustite ebaühtlase silikooniga kinnivuukimist. Vastuväitena on kostja tuginenud katteraamide mittetarnimisele hageja poolt. Kuivõrd eelnevalt leidis ringkonnakohus, et kostja pole oma väiteid esemete mittetarnimise osas tõendanud, ei saa kostja vabandada ka puudustega tööd, s.o ebaühtlase vuugiga valgustite kinnivuukimist hageja tegematajätmisega.
  2. Hageja on tuginenud hagis asjaolule, et kostjale etteheidetavaks puuduseks töös on ruumi 217 osas ka parempoolse akna vasakus ülanurgas aknaraamil värvitooni erinevus. Kostja on väitnud, et akna raamide puhastamine ja värvimine (ruum 217 ja 216) ei kuulunud tema kohustuste hulka. Kuna hageja ei ole hagis tuginenud aknaraamide osas erinevatele puudustele ruumi 216 osas, hindab ringkonnakohus üksnes ruumi 217 osas aknaraami värvimisele etteheidetavat puudust. Kui võrrelda HK krt 4 kohta koostatud arvamuse lisa 1 koos hinnapakkumisega, siis asub ruum 217 korter 4 esimesel korrusel. Hinnapakkumine ei sisalda korteri esimese korruse akende osas aknaraamide puhastamist ega värvimist. Nimetatust tulenevalt saab lugeda kostja väite tõendatuks.
  3. Kui võrrelda HK korter 4 kohta koostatud arvamuse lisa 1 koos hinnapakkumisega, paikenvad ruumid 301 ja 304 korteri 4 teisel korrusel ja hinnapakkumise kohaselt ei pidanud kostja paigaldama nendes ruumides parketti. Hinnapakkumisest tulenevalt pidi kostja teostama põrandate süvapesu, lihvimise ja õlitamise. Nimetatust tulenevalt saab lugeda tõendatuks kostja väite, et kostja ei pidanud paigaldama ruumides 301 ja 304 parketti.
  4. Hagiavalduse põhjal on ruumis 218 asuva kappsahtli lõpetamata jätmine kostja tegemata jäänud töö. Ruum 218 asub HK arvamuse lisas toodud plaani järgi esimesel korrusel. Hinnapakkumises niisugune töö puudub. Nimetatust tulenevalt saab lugeda tõendatuks kostja väite, et kostja ei pidanud paigaldama ruumis 218 kapp-sahtlit.
  5. Seega kokkuvõtlikult ei vastuta kostja puuduste ees korter 4 puudutavates töödes, mis on seotud ruumides 301 ja 304 parketi paigaldamisega, ruumis 218 kapp-sahtli paigaldamisega ja ruumides 216, 217 akende ja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.