RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 51738 8. november 2017 Eesistuja Paavo Ra

§ 18

lõigetest 1 ja 4 valimiste korraldamist edasi volitada teisele juriidilisele isikule. Sellele vaatamata on Vabariigi Valimiskomisjoni

1. juuni
2. a otsusega nr 28 kinnitatud elektroonilise hääletamise korraldajateks riigi valimisteenistus ja Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). Seetõttu ei olnud tagatud riigi valimisteenistuse töötajate kontroll hääletamise korraldamise üle ning ei saa olla kindel elektroonilise hääletamise järel kogutud andmete õigsuses. Ametnik ei näe arvutis toimuvat ja erinevalt pabersedelist on elektroonilised andmed kopeeritavad ilma jälgi jätmata. Samuti on võimalik märkamatult elektroonilist häält sisaldavaid faile tekitada või lisada. Selliselt kogutud häälte päritolu, tõepärasust ja rikkumatust ei ole riigi valimisteenistus garanteerinud.
3. Kaebaja kui valimistel kandideerinud isik ei saa kindlaks teha, kas eeldatavalt talle antud elektroonilised hääled olid samad, mis selgusid
4. oktoobril
5. a allkirjastatud valimistulemustes. Kuna elektroonilist hääletust korraldasid samal ajal kaks juriidilist isikut, ei ole tagatud häälte kogumise jälgitavus ja ausus.
6. Elektroonilisel hääletamisel saab valija teadmata anda teda identifitseerivaid vahendeid teisele inimesele, kes sooritab sellega elektroonilise hääletamise. Elektroonilise hääletamise korraldamisel 5-17-38 tuleb täita kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, et hääli ei saaks tekkida ilma hääleõigusega inimese teadmata või et korraldaja ei saaks lisada süsteemi hääli, mida hääletaja ise ei ole andnud.
7. Vabariigi Valimiskomisjon pani
8. juuni
9. a otsuse nr 28 punktiga 30 riigi valimisteenistusele kohustuse lugeda elektroonilisi hääli teist korda pärast valimispäeva. See on vastuolus RKVS § 601 lõikes 9 sätestatud nõudega, et riigi valimisteenistus sisestab hääletamistulemused valimiste infosüsteemi viivitamata.
10. oktoobril
11. a ilmusid valimistulemused valimised.ee lehel, kuid neid ei olnud miksitud „IVXV“ raamistiku nõuete kohaselt. Kuna osa toiminguid häälte lugemisel jäi valimispäeval tegemata, lisaks miksimisele ka logifailide kontrollimine, pole tõestatud tulemuse õige kujunemine. On võimalik, et loetud hääled ei olnud logifailide järgi need samad, mis võeti hääletajatelt vastu. Seadus ei näe ette elektrooniliste häälte lugemist mõnel teisel päeval kui valimispäeval. Kummalgi elektrooniliste häälte lugemise päeval kasutati häälte lugemiseks erinevat meetodit. Kehtestamata on regulatsioon juhuks, kui häälte lugemise tulemused on erinevad.
12. Teadaolevalt ei allkirjastatud esialgset elektrooniliste häälte valimistulemust mitte
13. oktoobril
14. a, vaid sellele järgneval päeval. Praegu on elektroonilise hääletamise kohta puudu valimispäeval allkirjastatud tulemus. Järelikult pole ka selge, et teisel päeval võrreldi miksimisega saadud tulemust sellega, mida nägid valimispäeva õhtul lugemise juures viibinud komisjoni liikmed. Valimistulemuse kujunemist tuleb tõendada häälte lugejal ja praegu on selles suured lüngad.
15. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
16. oktoobri
17. a otsusega nr 39 V. Kruve kaebuse

§ 66lõike 3 punkti 1 alusel rahuldamata.

9. Kaebaja on vaidlustanud

§ 542kohaselt tehtud elektrooniliste häälte lugemise toimingu.

10. Kaebaja ei ole küll esitanud väiteid või tõendeid, mis põhjendaksid, et elektroonilise hääletamise tulemus ei olnud õige, kuid vaidlustatud toiming võis rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kandidaadil on õigus veenduda, et hääletamise tulemused tehakse kindlaks korrektselt. Järelikult on kaebaja huvitatud isikuks

§ 64mõttes ja kaebuse saab läbi vaadata.

11. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole volitanud elektroonilise hääletamise korraldamist riigi valimisteenistuselt edasi RIA-le.

§ 19

lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi valimisteenistuse ülesanne on korraldada elektrooniline hääletamine. RKVS § 482 lõige 1 sätestab, et elektroonilisel hääletamisel kasutatakse ajakohast elektroonilise hääletamise süsteemi, mida haldab riigi valimisteenistus. Riigi valimisteenistus ei ole andnud elektroonilise hääletamise korraldamise pädevust ega vastutust kellelegi teisele üle ning vastutab kogu protsessi eest algusest lõpuni. Vabariigi Valimiskomisjoni

1. juuni
2. a otsuses nr 28 on RIA nimetatud üheks e-hääletamise korraldajaks. Tema pädevus on sätestatud otsuse järgmises punktis – koguja. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses on sätestatud erinevate elektroonilise hääletamise korraldamise osaliste ülesanded ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses RIA-le antud nimetus „e-hääletamise korraldaja“ ei anna RIA-le valimiste korraldaja staatust. RIA täpsem roll e-hääletamise kogujana on sätestatud riigi valimisteenistuse ja RIA vahel sõlmitud lepingus, mille kohaselt pakub RIA elektroonilise hääletamise infosüsteemi majutus- ja haldamisteenust.
3. Alusetu on kaebaja väide, et kuna RIA on kogumisteenuse osutaja, ei saa kaebaja olla kindel, kas eeldatavalt temale antud hääled olid samad, mis tehti kindlaks
4. oktoobril
5. a allkirjastatud tulemustega. Häälte kohalejõudmist verifitseeritakse registreerimisteenuse abil. Registreerimisteenuse osutaja on kogumisteenuse osutajast sõltumatu.
6. a kohalikel valimistel on registreerimisteenuse osutajaks Vabariigi Valimiskomisjoni
7. juuni
8. a otsuse nr 28 punkti 3 järgi SK ID Solutions AS. Registreerimisteenus registreerib ning kinnitab ajamärgendiga iga kogumisteenuse edastatud krüpteeritud ja allkirjastatud hääle. Hääletamise lõppedes annab 2

sätestab, et riigi valimisteenistus teeb kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused valimispäeval pärast kella 19.00. Selle protseduuri käigus valimispäeva õhtul tehtavad toimingud on kirjeldatud

§s 542. Seadus ei näe ette eraldi valimispäeva õhtul toimunud elektroonilise häälte lugemise protokolli allkirjastamist, kuid kokkulugemise protsessi käigus väljastatakse lugemistõend, mida saab kasutada häälte avamise korrektsuse tõestamiseks. 14.

§ 542

lõige 10 sätestab, et riigi valimisteenistuse juht allkirjastab elektroonilise hääletamise tulemused pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli.

1. oktoobril
2. a kontrollis riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust, selle käigus loeti ka hääled teist korda. Toimingu juures viibisid ka neli Vabariigi Valimiskomisjoni liiget. Seaduses ei ole sätestatud, et see toiming peab olema tehtud valimispäeval. Kaebaja väide, et hääli ei tohiks teist korda lugeda, ei ole kooskõlas hääletamistulemuste kontrollitavuse põhimõttega. Tulemuste õigsuses veendumiseks peab vajadusel olema võimalik hääled uuesti üle lugeda. Kaebaja soovitud toimingud, nagu elektrooniliste häälte miksimine ja logifailide kontrollimine tehtigi tervikluse kontrolli käigus. Kaebaja on õigesti märkinud, et mõlemal häälte lugemisel kasutati erinevat meetodit, kuid see ei mõjutanud hääletamise tulemuste õigsust, vastupidi – häälte miksimise järel on võimalik tõestada, et hääletamistulemused loeti algselt kokku korrektselt, st nii sisend- kui ka väljundhäälte dekrüpteerimine ja tulemi summeerimine annab sama resultaadi. Seega on elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks tehtud seadusega kooskõlas.
3. V. Kruve esitas
4. oktoobril
5. a Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
6. oktoobri
7. a otsuse nr 39 tühistamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas V. Kruve kaebuse Riigikohtule
8. oktoobril
9. a.
10. Riigikohtule esitatud kaebuse kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäi vaidlustatud otsuse seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHT
11. Elektrooniliste häälte kogumise ja lugemise toimingute aluseks olevatest haldusaktidest tulenevad nõuded erinevad seaduses sätestatud valimiste korraldamiseks ette nähtud nõuetest. Seaduse nõuetest kõrvale kalduv tegevus kahjustab kaebaja õigusi isegi juhul, kui tal pole kahjulikku mõju võimalik hääle salajasuse tõttu tõendada. Tõendamiskoormus valimiste ausa ja kandideerija õigusi mitte rikkuva korraldamise kohta lasub valimiste korraldajal, mitte kandidaadil. Seetõttu on Vabariigi Valimiskomisjon ebaõigesti leidnud, et kaebuses ei ole esitatud väiteid või tõendeid, mis põhjendaksid, et elektroonilise hääletamise tulemus ei oleks olnud õige. Tõendamiskohustuse panemine kaebajale tähendaks, et häälte valesti lugemist ei saagi vaidlustada.
12. Vabariigi Valimiskomisjon ei põhjendanud kaebuse lahendamisel oma toimingute seadusele vastavust ja keskendus väitele, et seadus tehtud toiminguid ei keela. Seadus sätestab reeglid, mis peavad hääletamise korraldamisel olema täidetud. Seadusest erinev toimingute sooritaja, aeg või järjekord on ebaseaduslikud ning ei taga hääletamise tulemuste kujunemise jälgitavust ja tõendatavust.
14. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel allkirjastati elektroonilise hääletamise tulemus pärast süsteemi andmete tervikluse kontrolli valimispäevale järgneval päeval, kuigi seda oleks saanud teha ka valimispäeval. Häälte miksimine ja andmete tervikluse kontroll oli võimalik 3

§ 542jättis elektrooniliste häälte lugemiseks valimispäeval aega viis tundi.

See oli piisav aeg, et valimispäeval teha kõik toimingud. Häälte lugemise jaotamine valimispäeva ja sellele järgneva päeva toiminguteks on vastuolus RKVS §ga 601 ja

§ga 542, mis nõuavad elektrooniliste häälte lugemist ainult valimispäeval, mitte sellele järgneval päeval. Häälte teistkordne lugemine on riigi valimisteenistuse soov, milleks puudub ka sisuline vajadus.

1. Elektrooniliste häälte tervikluse kontrollimine valimiste järgsel päeval on erinev valimistulemuse kindlakstegemise kord võrreldes valimisjaoskonnas hääletussedelite alusel valimistulemuse kindlakstegemise korraga. Hääletussedelite lugemise järel ei saa „valimiste tulemuse sarnast” teavet infosüsteemi sisestada ja jaoskonnast lahkuda, vaid hääletamistulemused tuleb õigesti kindlaks teha ja allkirjastada hääletamistulemuste kindlakstegemise protokoll.
2. Elektroonilise hääletamise tulemuste allkirjastamist alles valimispäevale järgneval päeval ei muuda õiguspäraseks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses välja toodud asjaolu, et häälte lugemise protsessis väljastatakse valimispäeval elektrooniliste häälte lugemise kohta lugemistõend, mida saab kasutada häälte avamise korrektsuse tõestamiseks.
3. Seadused ei sisalda Vabariigi Valimiskomisjoni
4. oktoobri
5. a otsuses nr 39 käsitletud hääletamistulemuste kontrollitavuse põhimõtet. Häälte teistkordne lugemine valimispäevale järgneval päeval ei ole hääletamistulemuste kontrollitavuse tagamiseks vajalik.
6. Vabariigi Valimiskomisjon ei esitanud oma
7. oktoobri
8. a otsuses nr 39 kaebaja soovitud teavet selle kohta, kas elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli juures viibis vähemalt kolm riigi valimisteenistuse juhi määratud isikut.
9. Sisuliselt on
10. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel elektroonilise hääletamise korraldamine erastatud juriidilistele isikutele, mis ei ole

-is valimiste korraldajatena määratletud: häälte kogumise töö teeb RIA ja hääled registreerib SK ID Solutions AS. Vale on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses esitatud väide, et RIA ei ole määratud elektroonilise hääletamise korraldajaks. Seda on selgelt tehtud Vabariigi Valimiskomisjoni

1. juuni
2. a otsusega nr
3. RIA täidab elektroonilise hääletamise korraldamisel suuremat hulka ülesandeid kui riigi valimisteenistus ise. Elektroonilise hääle andmiseks kasutatud tarkvaral on RIA-le väljastatud sertifikaat. Ilma SK ID Solutions AS ajamärgendite üleandmiseta töötlejale (riigi valimisteenistusele) ei ole võimalik elektroonilisi hääli lugeda, mis kinnitab selle isiku valimiste korraldamisel osalemist riigi valimisteenistuse asemel. Samuti on SK ID Solutions AS-il kui häälte registreerijal ligipääs hääletanute digitaalsetele allkirjadele ning tal on ülevaade hääletanud isikutest.
4. Hääletamise korraldamise üleandmine seaduses nimetamata isikutele on seotud suure turvariskiga. Selle tõttu võivad kõik hääled muutuda kasutuskõlbmatuks ja registreerimisteenuse osutamine võib ebaõnnestuda.
5. RIA ega SK ID Solutions AS ei vasta

§ 18

lõikes 4 sätestatud nõudele, et valimisi korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja valdama eesti keelt. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebaja sellekohase väite tähelepanuta.

1. Eeltoodud põhjustel ja rikkumiste ulatust arvestades taotleb kaebaja
2. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemuse tühistamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 4

ega muud seadused valimiste korraldajana ei nimeta ning kes ei vastanud valimisi korraldavale isikule

§ 18lõikes 4 esitatud nõuetele.

Samuti leiab kaebaja, et elektroonilise hääletamise tulemused tegi riigi valimisteenistus kindlaks vastuolus RKVS §st 601 ja

§st 542 tulenevate nõuetega, sest elektrooniliselt antud hääled loeti nii valimispäeval,

1. oktoobril
2. a, kui ka valimispäevale järgneval päeval, kasutades kummalgi päeval erinevat häälte lugemise metoodikat. Riigi valimisteenistuse juht ei allkirjastanud elektroonilise hääletamise tulemusi valimispäeval, vaid sellele järgneval päeval.
3. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on
4. oktoobril
5. a asjas nr 51735/2 tehtud otsuse punktides 16–21 V. Kruve kaebuse alusel juba käsitlenud küsimust, kas

-is nimetamata isikute kaasamine elektroonilise hääletamise läbiviimisele kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on õiguspärane, ning leidnud, et elektroonilise hääletamise korraldamiseks

§ 19

lõike 1 punkti 1 tähenduses tuleb lugeda eeskätt hääletamise juhtimist ja kontrolli puudutavate ülesannete täitmist.

ega muud kehtivad õigusaktid ei välista RIA kaasamist Vabariigi Valimiskomisjoni

1. juuni
2. a otsuse nr 28 “Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus” punktiga 2.2 ette nähtud ülesannete täitmisele.
3. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebaja esitanud
4. oktoobri
5. a kaebuses ühtki väidet, mis võiks tingida asjas nr 51735/2 tehtud otsuses leitust erinevale seisukohale asumist. Kolleegium selgitab, et

§ 18

lõikest 4 tulenevaid nõudeid, et valimisi korraldav isik peab olema hääletamisõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja valdama eesti keelt, tuleb koostoimes sama paragrahvi lõikega 1 käsitleda riigi valimisteenistuse töötajale, maakonna valimisjuhile ja jaoskonnakomisjoni liikmele esitatavate nõuetena. Tegemist on valimiste korraldaja koosseisu kuuluvale füüsilisele isikule kehtestatud nõuetega, mida ei saa laiendada kõigile isikutele või asutustele, kes täidavad valimistega seotud ülesandeid, olemata samal ajal valimiste korraldajateks

§ 18

lõike 1 või

§ 19lõike 1 punkti 1 tähenduses.

32. Ka Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (160 SE) seletuskirja (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/618c3474-24e7-4c3c-8e75-65f2aa332892) põhjal võib järeldada, et

§ 18

lõike 4 uues redaktsioonis asendatakse varem erinevate tasandite valimiskomisjonide liikmetele sätestatud nõuded. 33. Kolleegiumi hinnangul ei ole eeltoodud põhjustel välistatud ka SK ID Solutions AS-i kaasamine elektroonilise hääletamise korraldamiseks vajalike ülesannete täitmisele. SK ID Solutions AS ei ole elektroonilise hääletamise korraldaja

§ 19lõike 1 punkti 1 tähenduses, vaid on Vabariigi Valimiskomisjoni 8.

juuni

1. a otsuse nr 28 “Elektroonilise hääletamise organisatsiooni kirjeldus” punktide 3 ja 4 alusel tuvastus-, allkirjastamis- ja registreerimisteenuse ning klienditoe osutajana elektroonilise hääletamise läbiviimisesse kaasatud eraõiguslik juriidiline isik.
2. Elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist puudutavalt on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
3. oktoobril
4. a asjas nr 51735/2 tehtud otsuse punktis 23 märkinud, et Vabariigi Valimiskomisjoni
5. mai
6. a otsuse nr 25 „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punktis 30 ette nähtud elektrooniliste häälte teistkordne lugemine valimispäevale järgneval päeval ei saa iseenesest rikkuda 5

§ 12lõige 2 punkt 2 ja § 44 lõige 2 punkt 3).

Tulenevalt PSJKS § 46 lõikest 2 võib Riigikohus tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused kehtetuks täies ulatuses või osaliselt üksnes siis, kui õigusrikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt.

1. Kuigi V. Kruve on käesoleva kaebusega vaidlustanud riigi valimisteenistuse
2. ja
3. oktoobril
4. a elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise, kontrollimise ja allkirjastamise toimingute õiguspärasust, ei tulene kaebusest ühtki konkreetset asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et häälte mitmekordne lugemine või elektroonilise hääletamise tulemuste allkirjastamine valimispäevale järgneval päeval võis hääletamistulemust oluliselt mõjutada või selle kindlaksmääramise õigsust kahtluse alla seada.
5. Kaebaja ei ole väitnud, et
6. oktoobril
7. a toimunud elektrooniliste häälte lugemisel saadud hääletamise tulemused erinevad
8. oktoobril
9. a elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli käigus häälte ülelugemisel saadud hääletamise tulemustest, või näidanud, millisel viisil võis hääletamise tulemusi oluliselt mõjutada asjaolu, et elektroonilise hääletamise tulemusi ei allkirjastatud mitte valimispäeval, vaid sellele järgneval päeval.
10. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ega muud õigustloovad aktid ei näe ette ega ka keela elektrooniliselt antud häälte teistkordset lugemist hääletamistulemuse õigsuse kontrollimise eesmärgil. Kolleegium ei näe seaduse rikkumist selles, kui riigi valimisteenistus loeb elektrooniliselt antud hääled omal algatusel uuesti üle. Selline häälte ülelugemine on võimalik seaduse analoogia korras.

§ 55

lõike 1 järgi kontrollib jaoskonnakomisjon hääletamissedelitega hääletamise puhul saadud tulemust omal algatusel hääletamissedelite ülelugemise teel. Ei ole ratsionaalset põhjendust, miks riigi valimisteenistus ei või teha sama elektrooniliselt antud häälte lugemisel. 39.

§ 542

lõike 1 järgi teeb riigi valimisteenistus elektroonilise hääletamise tulemused kindlaks valimispäeval pärast kella 19.

1. Kolleegium on seisukohal, et elektroonilise hääletamise tulemuste hilisem allkirjastamine ja elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontroll ei saanud mõjutada hääletamistulemust.
2. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab kolleegium V. Kruve kaebuse rahuldamata. Paavo Randma, Hannes Kiris, Jüri Põld 6