1-16-11146/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11146 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Andrei Zobovi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2017 otsus Apellatsiooni esitaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika süüdistuses KarS § 424 järgi Kõrgmaa Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Süüdistatav Andrei Zobov isikukood 37005092218; elukoht XXXX varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Viru Maakohtu 11.02.2014 otsuse alusel; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. mai 2017 otsus osaliselt, see on osas, millega mootorsõiduk Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX , mis oli kohtueelsel menetlusel antud Andrei Zobovi vastutavale hoiule, jäeti KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Andrei Zobovile.
5. Tühistatud osas teha uus otsustus, millega KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Andrei Zobovile kuuluv sõiduauto Toyota Corolla riikliku registreerimismärgiga XXX , VIN-kood XXXX.
6. Konfiskeerimise tagamiseks jätta Viru Maakohtu
7. märtsi 2016 määrusega nr 116-2173 arestitud sõiduauto Toyota Corolla riikliku registreerimismärgiga XXX , VIN-kood XXX, aresti alla.
8. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
9. Apellatsioon rahuldada täies ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
10. augustil 2017 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
11. augustist
12. Maakohtu otsus
13. Viru Maakohtu 29.05.2017 otsusega mõisteti Andrei Zobov süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 15 päeva vangistust, millele kohaldati KarS § 73 sätteid 2 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristust, võttes A. Zobovilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks. Mootorsõiduk Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX , mis oli kohtueelsel menetlusel antud A. Zobovi vastutavale hoiule, jäeti KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A. Zobovile.
14. A. Zobovit süüdistati KarS § 424 järgi selles, et ta juhtis 27.12.2015 kella 13.50 ajal NarvaJõesuus L. Koidula tn 37 asuva maja juures endale kuuluvat mootorsõidukit Toyota Corolla reg.nr-ga XXX , olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 ARAF0027 tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,08 mg/l).
15. Maakohus, hinnates uuritud tõendeid, leidis, et A. Zobov pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
16. Süüdimõistmist ja karistamist KarS § 424 järgi vaidlustatud ei ole.
17. Prokurör vaidlustas sõiduauto kui kuriteo toimepanemise vahendi maakohtu poolt konfiskeerimata jätmise ja auto A. Zobovile tagastamise. Alljärgnevalt seda küsimust käsitletaksegi.
18. Prokuratuur taotles ka maakohtu istungil süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist vastavalt KarS § 83 lg-le 1, kuna sama sõidukiga pani A. Zobov toime eelneva KarS § 424 järgi kvaliftseeritava teo.
19. Kohtuistungil avaldas A. Zobov, et mootorsõiduk Toyota Corolla reg.nr-ga XXX on temale kuuluv. Sõiduki omandiõiguse kuuluvust A. Zobovile kinnitab ka 28.12.2015 koostatud õiend ning lisaks on ta kinnitanud, et sõiduk on talle kohtueelsel menetlusel antud vastutavale hoiule. Maanteeameti vastus prokuratuurile kinnitab sedagi, et eelneva KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki registreerimisnumbrit on vahetatud ning uus registrimärk on XXX , s.t et A. Zobov pani mõlemad süüteod toime sama sõidukiga.
20. Maakohus märkis, et õiguspraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks (vt nr 3-1-1-37-07 p 16). Seega on mootorsõiduk KarS §-s 424 kirjeldatud 2 kuriteo toimepanemise vahendiks ja kuna süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 järgi ei eelda täiendavat legitimeerimist karistusseadustiku eriosas, siis võimaldab karistusseadustik KarS §-s 424 sätestatud teo toimepanemisel kasutatud auto konfiskeerimist.
21. Kuivõrd kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks (vt ka RKKKm nr 3-1-1-88-15 p 10), siis tähendab eelmärgitu vaieldamatult ka seda, et kohtul lasub kohustus kujundada seisukoht selles, millist ohuprognoosi võimaldavad kohtu ette toodud asjaolud uute süütegude toimepanemise kontekstis.
22. Tõstatatule hinnangu andmisel osutab kohus asjaolule, et Viru Maakohtu 11.02.2014 otsusest nähtuvalt on A. Zobovit karistatud KarS § 424 järgi teo eest, mille ta pani toime 25.12.
23. Süüteo pani A. Zobov toime sama sõidukiga kui käesoleval juhul vaatluse all oleva teo. Vaatlusaluse teo pani A. Zobov toime aga 27.12.
24. Analüüsides karistusregistri väljavõttest nähtuvat, siis tuleb nentida, et karistusregistris puuduvad täiendavad viited (liiklusalaste) süütegude toimepanemisele. Hinnates osutatud asjaolusid, sh toimepandud tegude ajalist faktorit aga ka seda, et peale vaadeldaval juhul analüüsitavat tegu ei ole A. Zobov uusi rikkumisi toime pannud ja seda vaatamata asjaolule, et sõiduk on tema vastutaval hoiul, siis leiab kohus, et neist andmetest lähtumise korral puudub antud juhul alus rääkida sedavõrd intensiivselt toimepandud tegudest, mis võimaldaks positiivset ohuprognoosi uue samaliigilise süüteo toimepanemises, mille puhul tuleks rakendada konfiskeerimist.
25. Veel märgib kohus sedagi, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine materiaalses mõttes karistus ja seega ei ole võimalik selle kohaldamise mõju süüdlasele hinnata üksnes eraldivõetuna. Õiglaseks ja mõistlikuks, edaspidi uut kuritegu ärahoidvaks karistuse kohaldamiseks, tuleb kohtul arvestada süüdlasele kõiki kohaldatavaid õigusjärelmeid kogumis ning mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (vt nt RKKKo nr 3-1-1-37-07 p 23). Arvestades, et süüteo toimepanemisele järgnenud perioodil A. Zobovil rikkumised puuduvad ning käesoleva otsusega kohaldab kohus A. Zobovi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks, siis leiab kohus, et A. Zobovi suhtes käesoleva otsusega kohaldatavad õigusjärelmid nende kogumis on sellised, mis ei nõua täiendavalt tema vara suhtes konfiskeerimise kohaldamist. Esitatud apellatsioon
26. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis konfiskeerimata kuriteo toimepanemise vahendi, s.o A. Zobovile kuuluva mootorsõiduki. Tühistatud osas palutakse teha uus otsustus, mille alusel konfiskeerida A. Zobovile kuuluv mootorsõiduk.
27. Prokurör leiab, et maakohus on ohuprognoosi hindamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid, ei ole neid hinnanud kogumis, jättes arvestamata käesoleva teo toimepanemise asjaolud. Lisaks on kohus ebaõigesti kohaldanud kohtupraktikat ning ohuprognoosi küsimuses eksinud tõendite hindamisel.
28. Eelnevat kinnitab Viru Maakohtu 11.02.2014 otsus, mille kohaselt A. Zobovile määrati karistus KarS § 424 järgi teo eest, mille ta pani toime 25.12.
29. Seejuures määrati A. Zobovile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Nii 25.12.2013 kui ka käesoleva süüdistuse esemeks oleva teo pani A. Zobov toime sama sõidukiga. Prokurör on 3 seisukohal, et on alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kuna vaatamata eelnevale karistusele A. Zobov ei ole teinud järeldusi ning uue kuriteo ta pani toime vähem kui kaks aastat pärast viimase karistuse jõustumist. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et A. Zobovi suhtes on varasemalt kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Viru Maakohtu 11.02.2014 otsusega kohaldati A. Zobovi suhtes lisakaristusena 4 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid sellest hoolimata pani A. Zobov 27.12.2015 uuesti toime joobes juhtimise. Seega on kohus kohtupraktikast kõrvale kaldunud, kuna A. Zobovi suhtes on juba kohaldatud leebemat meedet, kuid see ei ole teda mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma.
30. Maakohus on tuginenud ohuprognoosi hinnates asjaoludele, et A. Zobovi eelnev karistus joobes juhtimise eest on määratud teo eest, mis on toime pandud 25.12.2013, käesoleval juhul vaatluse all olev tegu on toime pandud 27.12.2015 ning pärast seda A. Zobov uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Prokurör märgib siinkohal, et kohtupraktikast ei tulene, millise ajavahemiku jooksul peavad olema süüteod toimepandud, et hinnata edasist süütegude toimepanemise ohtu positiivseks. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et A. Zobovi käitumine näitab, et ta ei pane joobes juhtimisega seotud süütegusid toime lühikese ajavahemiku jooksul. Samas nähtub aga tema käitumisest korduvus ning et tema teguviis ei ole olnud juhuslik. Varasemast karistusest hoolimata pani ta toime uue kuriteo. Seejuures on kohtumenetluses tuvastatud, et A. Zobov pani kuriteo toime kavatsetult, sõites joobeseisundis oma kodust Narva-Jõesuust Narva, et seal kaupluses käia ning tagasi, st A. Zobov läbis joobeseisundis mootorsõidukit juhtides piisavalt pika vahemaa ning seda linnaliikluses. Arvestades eeltoodut leiab prokurör, et ohuprognoosi hindamisel ei saa tugineda ainult ajalisele faktorile, vaid tuleb hinnata ka teo toimepanemise asjaolusid ning isiku tahtlust.
31. Hinnates osutatud asjaolusid, sh toimepandud tegude korduvust, ning isiku tahtlust antud kuritegude toimepanemisel, on põhjust arvata, et A. Zobovil on kalduvus istuda joobeseisundis autorooli ka edaspidi. Nimetatud asjaolud võimaldavad teha positiivset ohuprognoosi uute samaliigiliste süütegude toimepanemiseks. Süüdistatava vastus esitatud apellatsioonile
32. Süüdistatav palub jätta maakohtu otsuse muutmata. A. Zobov selgitab, et sõiduautot Toyota Corolla kasutab tema elukaaslane. Kuna nad elavad hetkel Stockholmis, siis suurte vahemaade tõttu on auto nende jaoks hädavajalik ning auto olemasolu oli ka tööandja nõue töölepingu sõlmimisel. Auto kaotus tooks neile märkimisväärse majandusliku kahju. Lisaks selgitab A. Zobov, et vahi all veedetud aeg oli talle piisav vajalike järelduste tegemiseks ning ta garanteerib, et ta ei pane enam kunagi sarnast eksimust toime. Ringkonnakohtu seisukoht
33. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, selle aluseks oleva kohtuistungi protokolli ja kriminaalasjas kogutud tõenditega, apellatsiooni ja sellele esitatud vastusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus tagastas sõiduauto süüdistatavale, jättes selle konfiskeerimata. Apellatsioon kuulub rahuldamisele. Oma otsustust põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.
34. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et vaidluse all olev sõiduauto kuulus teo toimepanemise ajal A. Zobovile, mistõttu on tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga, mida on võimalik KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel konfiskeerida. Samas nõustub ringkonnakohus apellatsioonis tooduga, et maakohus on 4 ohuprognoosi küsimuses eksinud tõendite hindamisega. Ringkonnakohus nõustub apellatsiooni põhjendustega (vt käesoleva otsuse p-d 13-16) ja ei pea vajalikuks neid korrata.
35. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et A. Zobovi viimase karistuse aluseks olev tegu, s.o mootorsõiduki joobes juhtimine, on toime pandud 25.12.2013 ning kõnealuse kriminaalasja samasugune tegu on toime pandud 27.12.
36. Seega, olles varasemalt juba korra KarS § 424 järgi kriminaalkorras karistatud, asus A. Zobov järjekordselt alkoholijoobes liiklusesse. Tema joobe suuruseks oli 1,08 mg/l kohta. A. Zobov selgitas vajadust alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima asuda sellega, et tal oli vaja viia enda katkine telefon esindusse (tl 69 pöördel). Samuti on A. Zobov ise öelnud, et ta kahtlustas, et ta ei saa sõidukit juhtida, kuna tarvitas eelmisel päeval alkoholi (tl 70). Seega, hoolimata varasemast kriminaalkaristusest, asus A. Zobov ilma mõjuva põhjuseta päevasel ajal, s.o kella 13.50 ajal, mil liiklus on tavapärasest suurem, teadvustades, et ta võib olla alkoholijoobes, linnaliikluses sõidukit juhtima, ohustades sellega kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Võttes kogumina arvesse käesoleva kuriteosündmuse teiholusid ning seda, et varasem mõistetud kriminaalkaristus ei ole A. Zobovit õiguskuulekusele suunanud, vaid ta on järjekordselt toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimise, leiab ringkonnakohus, et tõenäosus, et A. Zobov võib temale kuuluvat sõiduvahendit edaspidigi süütegude toimepanemiseks kasutada, on suur.
37. Üheks konfiskeerimise omaette eesmärgiks on see, et süütegude edasine toimepanek oleks raskem, võrreldes olukorraga, mil kuriteo toimepanemise vahend jäetakse konfiskeerimata. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et kuna A. Zobovi poolt tulenev oht uute samalaadsete rikkumiste toimepanemiseks on suur, siis raskendaks A. Zobovi sõiduauto konfiskeerimine edasiste süütegude toimepanemist, kuna konfiskeeritakse auto, mida isik on juba kahel korral joobes juhtimisel kasutanud. Seega täidab A. Zobovi sõiduauto KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimine eelviidatud eesmärki.
38. Konfiskeerimise tagamiseks on vajalik jätta Viru Maakohtu
39. märtsi 2016 määrusega nr 116-2173 arestitud sõiduauto Toyota Corolla riikliku registreerimismärgiga XXX , VIN-kood XXX, aresti alla.
40. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 tühistab ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu 29.05.2017 otsuse ja rahuldab apellatsiooni.
41. Menetluskulude nõuet antud asjas apellatsioonimenetluses ei ole esitatud. /digiallkirjad/ Mati Kartau Aarne Sarjas 5 Tiit Lõhmus