1-16-2726/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2726 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus süüdimõistetu Eduard Raua ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eduard Raua (Raud; isikukood 37205270272) kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. augusti 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Eduard Raua kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 (kakskümmend neli) eurot, vandeadvokaat Ahto Sirendile süüdimõistetu Eduard Rauale määratud korras kaitse teostamise eest.
7. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Eduard Raua kanda. Süüdimõistetu Eduard Raual tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 20.04.2016 otsusega karistati Eduard Rauda KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta 5 kuu vangistusega. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust E. Rauale Harju Maakohtu 09.06.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 11 kuud 9 päeva vangistust – ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka E. Raua poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 30.11.
9. Karistuse kandmise lõpp 08.04.
11. Tartu Maakohtu 02.08.2017 määrusega jäeti E. Raud ennetähtaegselt vabastamata. 2.
12. Käesolevaks ajaks on E. Raud temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on E. Raual kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud, mis tähendab, et eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused E. Raua tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
13. E. Rauda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral (3 karistust kustunud). Kuritegu, mille eest E. Raud käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud katseajal, s.o ajal, kui E. Raual tuli teha üldkasulikku tööd Harju Maakohtu 09.06.2015 otsuse alusel. E. Raua varasemast elukäigust nähtuvalt on ta toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja talle on mõistetud ka eriliigilisi karistusi, st rahatrahvi, vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalset vangistust (1 kord). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud E. Raud oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Maakohtu hinnangul on E. Raud jätnud kasutamata võimaluse kanda karistust vabaduses. E. Raua varasemast elukäigust järeldub, et tema käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid ja senised karistused ei ole mõjutanud E. Rauda temal kujunenud harjumusi ja tegutsemist muutma. 2.
14. E. Raud on vangistuses olles osalenud tugigrupis 12 Sammu ja sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. E. Raud alustas riigikeele õpet A2 tasemel ja on osalenud vangla tööhõives. Süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kuigi E. Raud on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega, ei taga ainuüksi vangistuses läbitud tegevused, et E. Raud oleks vabaduses suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma. E. Raua puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). E. Raud on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada. Maakohus ei ole veendunud, et E. Raua sellesisuline tahe ja motivatsioon on siiras ja realistlik. E. Raud on ka varasemalt proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid on uuesti tarvitamist alustanud. Seega ei ole alust olla veendunud, et E. Raud on suuteline sellel korral oma väljakujunenud tegutsemist muutma ja seda vaatamata vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidele ja muudele tegevustele. Kuna E. Raud on kuritegusid toime pannud tingituna narkosõltuvusest, pidas maakohus oluliseks, et E. Raud läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st tagasilanguse ennetamise töövihiku täitmisel ja analüüsil, eesmärgiga vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ning seeläbi maandada E. Rauast lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. 3.3 E. Raua toetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja õde, kellega E. Raual on head suhted. Vabanemise korral asub süüdimõistetu elama korterisse, kus ta elas ka enne vangistust koos emaga (pensionär), s.o XXX, Tallinnas. Maakohus leidis, et samasse elukohta tagasiminek suurendab riske tagasilanguseks. Tagasilanguse riske suurendab ka fakt, et E. Raual ei ole vabanemise korral kindlat töökohta. Süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut on suuresti mõjutanud sõltuvus narkootilistest ainetest. Maakohus pidas positiivseks, et E. Raual rahalised nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 354 eurot. Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 02.08.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Raua kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada E. Raud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Kohtu suhtumine E. Rauda on ebaõiglane ja kallutatud. 2 3.
16. Kaitsja hinnangul on kohtumenetlus olnud ebaõiglane, kuna ühel pool on staažikas prokurör, teisel pool aga erihariduseta esimest korda vangistuses viibiv süüdimõistetu. Kaitseõigust kaitsja hinnangul sellises olukorras tagatud ei ole. Maakohus on arvestanud kõiki prokuröri argumente, kuid kaitseseisukohti pole. E. Raud ei taotlenud kaitsjat, kuna vangla kontaktisiku väiteil ei sõltu sellest midagi. Poolte võrdsus tuleks tagada maakohtus, mitte ringkonnakohtus kaebemenetluses. 3.
17. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on keskendunud üksnes negatiivsetele asjaoludele ning positiivsed asjaolud on üksnes möödaminnes mainitud. Tähtsaimaks olevikku kirjeldavaks dokumendiks on vangla iseloomustus ning sellest kõrvalekaldumist peab maakohus põhjendama. Seejuures Tartu Vangla toetab E. Raua ennetähtaegset vabastamist. Esinevaid riske saab maandada lisakohustustega. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks Tartu Vangla arvamust ei arvestata, vaid lähtutakse prokuröri seisukohast, kes ei ole kunagi E. Rauaga kokku puutunud. Maakohtu negatiivsust näitab ka ankeetandmetes olev märge „garanteeritud töökoht puudub“, sest vangistuses ei ole võimalik isikul töökohta väljaspool omanda, sest ka paljudel vabaduses viibivatel isikutel puudub töökoht. Tegemist on pigem kohtu otsitud etteheitega. Ka on maakohus viidanud lubamatult kustunud karistustele. Asjaolu, et tegu on toime pandud katseajal on arvestatud karistuse mõistmisel. 3.
18. Määruskaebuses rõhutatakse E. Raua positiivseid asjaolusid – tegemist on süüdimõistetu esimese vangistusega, puudub vägivaldne käitumine, E. Raud on täielikult täitnud täitmiskava, sotsiaalprogrammi läbimine oli edukas, vabanemisfondis on raha, hagid puuduvad, E. Raud on osalenud tööhõives ja teeb seda ka praegusel ajal.
19. Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2017 määrusega võeti süüdimõistetu E. Raua kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 30.08.
20. Nimetatud tähtajaks seisukohti ei saabunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
22. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja väited, et maakohus on kohtumenetluses olnud ebaõiglane, on väär ning alusetult süüstav. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tegemist on määruskaebemenetlusega, kus käsitletakse kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist. Tegemist ei ole süüküsimuse otsustamisega, kus kaitsja mitteosalemisega võiks seada kahtluse alla kaitseõiguse tagatuse. Seejuures teatud juhtudel reguleerib kriminaalmenetluse seadustik ka kaitsja osalemise kohustuse, käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kindlasti ei saa käesoleval juhul rääkida, et oleks rikutud E. Raua kaitseõigust. Nagu kaitsja ka ise on teadlik, siis ennetähtaegse vabastamise materjalide kokkupanemisel ning maakohtule edastamisel on süüdimõistetul võimalik täita avaldus, mille kohaselt on tal võimalus taotleda riigi õigusabi korras kaitsjat või saada kaitsja vastavalt kokkuleppele. Väide, et vangla kontaktisiku hinnangul ei ole kaitsja olemasolu oluline, on vastutuse lükkamine kellegi teise õlgadele ning on üksnes ennastõigustav. Arvestades süüdimõistetu varasemaid kokkupuuteid kohtuga, ei saa väita, et ennetähtaegne vabastamine oleks selline olukord, mille puhul isik ise ei suuda otsustada, kas tal on kaitsjat vaja või mitte. Väide, et tegemist on tema jaoks esmakordse ja võõra olukorraga, viitab pigem kaitsja vajadusele. Ka ei ole täitmisküsimuse lahendamine selline menetlus, mis vajaks eriteadmiste olemasolu. 3 Prokuröril oli võimalus esitada oma seisukoht kirjalikult, süüdimõistetu esitas omapoolsed seisukohad maakohtu istungil. Tulenevalt sellest, et süüdimõistetu ei valinud kaitsjat, ei saa väita, et maakohus oleks käitunud ebaõiglaselt või kohtumenetlus oleks olnud ebaõiglane. Ka kaebemenetluses ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik, kuid vaatamata sellele on E. Raud pidanud nüüd kaitsja osavõttu vajalikuks.
23. Ka määruskaebus määruse sisulise osa peale jääb edutuks. Ringkonnakohus peab taaskord vajalikuks rõhutada, et ennetähtaegne vabastamine on küll kohtu kaalutlusotsus, kuid seda otsustust tehes, tuleb kohtul arvestada KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid iga kinnipeetava puhul personaalselt. Kohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri seisukohtadega, kuid need on arvestatavad seisukohad lõppjärelduste tegemiseks. Prokurör oma arvamusega esindab riiklikku süüdistust ning on üks menetluse pool, kelle seisukohta kohus arvestab. Kindlasti ei saa aga väita, et maakohtu määrus oleks üles ehitatud üksnes prokuröri arvamusel, kui selles esineb ühtseid seisukohti. Asjaolu, kui staažikas on prokurör, ei oma mingisugust tähtsust asja sisulisel lahendamisel. Samuti on tegemist prokuratuuri vastusega, mitte ühe prokuröri vastusega, seega ei ole ka oluline, kuidas sisemiselt on korraldatud prokuratuuri töö ja kelle kohustus on anda nõutud arvamus. Kohtu poolt vangla seisukohtadega mittenõustumine ei ole samuti alus maakohtu määruse tühistamiseks. Tegemist on süüdimõistetut iseloomustava materjaliga ning ainuüksi seal kirjutatu ei kohusta kohut millekski. See, et vangla toetab süüdimõistetu vabastamist ei kohusta kohtuid süüdimõistetut vabastama. Kohtul tuleb analüüsida kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis ja seejärel tuleb jõuda veendumuseni, kas vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt või mitte. Ka ei pea paika kaitsja väide, et garanteeritud töökoha puudumine on otsitud negatiivne põhjus. Kuna isik on süütegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tal puuduks vabanemisel garanteeritud töökoht, on tegemist maandamata riskiga. Ka on kaitsja arvamus, et ennetähtaegse vabastamise korras vabanejatel ei saagi olla garanteeritud töökohta, väär. Sageli on olemas süüdimõistetutel garantiikiri töökohast, mis neile vabanemisel võimaldatakse. Kaitsja leiab, et katseajal teo toimepanemist on juba arvestatud karistuse mõistmisel. Ringkonnakohus nõustub sellega, aga leiab ka, et see ilmestab täiendavalt süüdimõistetu suhtumist mõistetud karistusse. Kui süüdimõistetu ei pidanud vajalikuks varasemalt määratud nõudeid täita, siis ei näe kohus ka praegusel ajal asjaolusid, mis tingiksid teistsugusele seisukohale asumise. Maakohus on arvestanud, et osad E. Raua karistused on kustunud.
24. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 216 eurot, sh käibemaks 36 eurot. Tasu seisneb AET-st materjalide väljaprintimises ja materjaliga tutvumises 1 pooltunni ulatuses, kaitsealusega kohtumises, tema seisukohtade väljaselgitamises ja positsioonide kooskõlastamises 2 pooltunni ulatuses ning määruskaebuse koostamise ja esitamise eest 6 pooltunni ulatuses. Kokku 9 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka üksnes osaliselt. Justiitsministri määruse nr 16 (vastu võetud 26.07.2016) riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused (edaspidi kord) § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 120 euro. Tulenevalt korrast on maksimaalne töötundide arv 6 pooltundi. Seega tuleb vähendada esitatud kaitsjatasu taotlust 3 pooltunni võrra 6 pooltunnini. 4 Korra § 1 lg 10 kohaselt, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kuna Advokaadibüroo Ann Saar on Maksu- ja Tolliameti andmete järgi käibemaksukohuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE100820957), tuleb lisada kaitsjatasule ka käibemaks ning põhjendatud on rahuldada kaitsjatasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb E. Raual hüvitada A. Sirendi kaitsjatasu 144 eurot.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
26. augusti 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 5