1-16-5629/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5629 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2017 määrus, millega kinnipeetav V.I. jäeti tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata Süüdimõistetu V.T. (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. septembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. V.T. kannab Viru Vanglas temale Harju Maakohtu
7. augusti 2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi mõistetud 2 aasta 1 kuu pikkust vangistust. Karistusaeg algas
8. veebruaril 2016 ja lõpeb
9. märtsil
11. Viru Vangla esitas
12. juulil 2017 Viru Maakohtule materjalid V.I. tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus kinnipeetava vabastamist ei toeta.
13. Prokuratuur ei toeta samuti V.I. vangistusest vabastamist.
14. Tartu Maakohus
15. septembri 2017 määrusega jättis V.I. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. 4.
16. V.I. t on kriminaalkorras karistatud 16 korral, kehtivaid karistusi on kuus. Reaalset vangistust kannab ta
17. korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Käesolevat vangistust kannab V.I. varguste eest (kaheksa vargust sõidukitest ajavahemikul
18. jaanuar –
19. veebruar 2016), mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka varasemalt on ta sooritanud mitmeid varavastaseid kuritegusid. Kuivõrd V.I. l ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta, siis puudub kindlus, et majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu ta uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetav tunnistab, et ta on olnud narkootikumidest sõltuvuses, mida võib pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Varasemalt on ta kriminaalhoolduse ajal rikkunud kontrollnõudeid, mille tulemusena pöörati vangistus täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub veendumus, et V.I. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel suudab järgida kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. 4.
20. V.I. osas ilmenvad positiivsed asjaolud eelmärgitud seisukohta ei väära. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on alates
21. jaanuarist 2017 olnud hõivatud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja alustanud riigikeele B1-taseme õpet. Samuti selle, et temaga on toimunud motiveerivad vestlused legaalse sissetuleku eelistest ja tööle asumisest ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal olemas elukoht MTÜ-s Aktiviseerimiskeskus Tulevik ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus.
22. Määruse peale esitas kaebuse V.I. ise, taotledes maakohtu lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 5.
23. Kinnipeetav kinnitab, et ta on muutnud oma käitumist. Esmakordselt ta töötab ja see meeldib talle. Ta soovib samamoodi jätkata ka tulevikus. Vanglas on ta läbinud ka erinevaid kursusi, õppinud (sh eesti keelt) ja teinud seda edukalt. Vangistusasutus on teinud tema puhul kõik, mis võimalik. Seega tuleks talle anda võimalus vabaneda. Vangla on tema vabanemise vastu vaid seetõttu, et tema uue kuriteo riskiprotsent on
24. V.I. arvates ei ole see protsent usaldusväärne. Sellist seisukohta kinnitab asjaolu, et enne tema töötamist ja kursuste läbimist oli riskiprotsendiks
25. 5.
26. V.I. leiab ka, et tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei tasu tähendust omistada minevikule. Vaadata tuleks olevikku (s.o mida inimene on saavutanud) ja tulevikku (st mida inimene saab saavutada ning teha enda ja riigi heaks). 5.
27. Veel märgib kinnipeetav, et tema vabastamisel tuleks käitumiskontrolli tingimused kehtestada karmimalt kui vangla seda vajalikuks pidas ning määrata talle lisakohustusi. Samuti teostataks tema üle täiendavat kontrolli ka MTÜ Aktiviseerimiskeskuses Tulevik, kuhu ta elama asub. 5.
28. V.I. palub pöörata tähelepanu ka sellele, et tal on diabeedi raske vorm ja seetõttu on tal vanglas raskusi nii seoses talle pakutava toidu kui ravivajadusega. Tallinna Vanglas karistust kandes pidi suurendama insuliinidoose, mis mõjub aga halvasti tema tervisele. Arstiga konsulteerides sai ta teada, et selline seisund võib viia nägemise kaotamise või jäsemete halvatuseni. Tema terviseseisundit saaks vajalikul määral jälgida vaid vabaduses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
30. Taolist seisukohta põhistades selgitab ringkonnakohus kõigepealt, et KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Selline laialdane otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on seejuures õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma siis, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus
31. aprillist 2017 nr 3-1-1-12-17, p 16).
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust seisukohaks, nagu oleks maakohus teinud V.I. ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. Vastupidi, esimene kohtuaste on igakülgselt vaaginud kõiki kinnipeetava vabastamist toetavaid ja selle vastu rääkivaid asjaolusid kogumis ning seda tehes leidnud, et V.I. vabastamine põhjendatud ei ole. Kohtumääruse põhistused on seejuures vaadelavad veenvate, piisavate ja asjakohastena.
33. Oma põhjendustes on esimene kohtuaste kõigepealt õigesti olulise tähenduse omistanud sellele, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Näitab see asjaolu ju üheselt, et senised karistamised temale soovitud mõju avaldanud ei ole. V.I. ise leiab, et tema minevikku vaadata ei tuleks. Sellise seisukohaga nõustuda aga kuidagi ei saa. Nõue arvestada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise otsustamisel tema varasema elukäiguga, tuleneb otsesõnu KarS 2 § 76 lg-st
34. V.I. puhul tähendab see aga vajadust tähele panna, et tema kuriteod on olnud ajas ikka ja jälle korduvad ning märkimisväärse ajaperioodi on ta veetnud kinnipidamisasutuses. 9.
35. Edasi on maakohus V.I. elutingimusi hinnates näinud ohumärki selles, et kinnipeetaval ei ole vabaduses töökohta. Nimetatud järeldus on ka põhjendatud, kuivõrd varasemalt on süüdimõistetu pannud korduvalt kuritegusid toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav ise mainib selles osas, et ta töötab vanglas ja soovib ka vabaduses tööl käia. V.I. taoline tahe on kiiduväärne, kuid sellest tema kiiret töökoha leidmist järeldada ei saa. Samuti peab märkima, et V.I. varasem korduv karistamine ei võimaldaks ka tööle asumist vaadelda garantiina, mis tagaks tema seaduskuulekuse. 9.
36. V.I. toonitab, et ta on läbinud vanglas erinevaid kursusi, õppinud ja vangistusasutus on teinud tema muutmiseks kõik võimaliku. Ringkonnakohus möönab, et vangla koostatud ettekandest selguvad kinnipeetava pingutused oma käitumise korrigeerimiseks. V.I. soovitavat järeldust selle pinnalt aga teha ei saa. Kinnipeetava korduvad karistamised ning ikka ja jälle vanglaseinte vahele sattumine välistavad võimaluse uskuda kardinaalset muutust tema mõtlemises ning hoiakutes. Sellise hinnangu juures ei omista kolleegium vähimatki tähendust vangla ettekandest selguvatele uue kuriteo riskiprotsentide arvnäitajatele. Hoopis olulisem tähendus on mainitud ettekande n-ö kirjeldavatel osadel (s.o neist selgub teave V.I. isiksuseomaduste, varasema elukäigu ja käitumisest tulenevate riskide kohta). 9.
37. Veel peab V.I. oluliseks seda, et ennetähtaegselt vabastamisel saaks tema osas rakendada käitumiskontrolli, panna talle lisakohustusi ja täiendav kontroll kaasneks ka elamisega MTÜ-s Aktiviseerimiskeskus Tulevik. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile tema seaduskuulekust ei tagaks. Selgub asja materjalidest ju, et V.I. on varasemalt kriminaalhooldusele määratuna rikkunud kontrollnõudeid tahtlikult ning tema karistus tuli täitmisele pöörata. 9.
38. V.I. on määruskaebuses rõhutanud lisaks ka enda halba tervist, sealhulgas on ta leidnud, et väljaspool kinnipidamisasutust oleksid tema ravivõimalused paremad. Ta on ka lisanud, et diabeediga võivad kaasneda nägemise kaotus või jäsemete halvatus. Ringkonnakohus ei näe määravat tähendust ka süüdimõistetu sellistel väidetel. Vangistusseaduse §-de 52 ja 53 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vajalik ravi haiglas ööpäevaringselt, sh on arst kohustatud vajadusel suunama abivajaja asjakohase eriarstiabi osutaja juurde väljaspool vangistusasutust. Asjaolu, et Viru Vanglas V.I. le arstiabi võimaldatakse, selgub kohtutoimikus sisalduvast raviloost, mille kirjetest nähtuvad tema korduvad külastused meditsiiniosakonda, meditsiinilised üldläbivaatused ja uuringud ning temale ravimite ja ortopeediliste abivahendite väljastamine. V.I. osas püsib jätkuvalt negatiivne prognoos, et ta võib toime panna uued kuriteod ning selline seisukoht tingib tema karistuse kandmise vangistuse tingimustes. Samuti ei saa ka ringkonnakohus mainimata jätta asjaolu, et süüdimõistetu nimetatud haigused ei ole teda kuritegelikult käitumast takistanud.
39. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Juhan Sarv 3