← Eesti

1-16-4652/47

Obsah (10)§ 404§ 121§65§ 184§ 64§ 58§ 218§ 22§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Asja läbivaatamise kuupäev Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Kaitsja

§ 404

lg 1 – § 22 lg 3 järgi, Pjotr Jastremski süüdistuses

§ 404

lg 1 – § 22 lg 3 järgi, üldmenetluses Andrei Karajev, isikukood 39806282245, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, elukoht xxx, viimati: 10.11.2014 Viru Maakohtu poolt

§ 121

järgi ning

§65

lg 1 alusel karistatud 9 aasta 5 kuulise vangistust alates 29.07.12 Lembit Nirgi Pjotr Jastremski, isikukood 39812135223, xxx karistatud viimati: 22.02.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 184

lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7 järgi ning

§ 64lg 1 § 68 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel karistatud 2 aasta 3 kuu ja 21 päevase vangistusega. Kaido Kooga Juhindudes Kr

MS § 306; § 309 lg 1,3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus OTSUSTAS: 1. Süüdi tunnistada Andrei Karajev kuriteo toimepanemises

§ 404lg 1 – § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.11.2014 otsusega mõistetud karistuse (9 aastat 5 kuud vangistust) ärakandmata osa 4 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust võrra, ning mõista Andrei Karajevile liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 30.06.2017 3. Kohaldada Andrei Karajevi suhtes tõkend – vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni. 4. Süüdi tunnistada Pjotr Jastremski kuriteo toimepanemises

§ 404lg 1 – § 22 lg 3 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 1

(19)5.

§ 65

lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega mõistetud karistuse (2 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust) võrra, ning mõista Pjotr Jastremskile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 21 (kakskümmend üks) päev vangistust. Karistuse kandmise algus 25.04.

  2. Kohaldada Pjotr Jastremski suhtes tõkend – vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni.
  3. Rahuldada kaitsja Lembit Nirgi taotlus Andrei Karajevile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 561,60 eurot, sh tasu 300 eurot, sõidukulud 168 eurot ja käibemaks tasult ja kuludelt 60 + 33,60 eurot.
  4. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus Pjotr Jastremskile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 360 eurot, sh tasu 300 eurot ja käibemaks 60 eurot.
  5. Välja mõista Andrei Karajev’ilt riigituludesse menetluskulud: 705 eurot sundraha; 126 + 126 + 49,20 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses; 118,80 + 49,20 + 561,60 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses Kokku 1735,80 eurot.
  6. Andrei Karajev’il tasuda menetluskulud kokku 1735,80 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99917700046756 ning selgitus „Andrei Karajev 1-16-4652 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. Välja mõista Pjotr Jastremski’lt riigituludesse menetluskulud: 705 eurot sundraha; 24 + 96 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses; 264 + 360 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses Kokku 1449 eurot.
  8. Pjotr Jastremski’l tasuda menetluskulud kokku 1449 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99917700046743 ning selgitus „Pjotr Jastremski 1-16-4652 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras 2

(19)
  1. xxx ja xxx tsiviilhagid jätta läbi vaatamata.
  2. Asitõendid: oranži värvi vanglavormi müts ja 2 traati, mis on ära võetud sündmuskohalt, mis asuvad kohtutoimiku juures, hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel 1 DVD-R plaat videosalvestistega – jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 7.07.
  3. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 18.07.2017 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUS Andrei Karajevit süüdistatakse selles, et tema koos Pjotr Jastremskigaxxx kella xxx ajal, Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla xxx osakonnas, osutas K.P. süütamise ettevalmistamisel füüsilist kaasabi, xxx osakonna lahtiste kambrite uste lukuaukudesse leivamassi, eesmärgiga takistada planeeritud tulekahju kustutamist. Kella 19.23 ja 19.28 vahelisel xxx osakonna kambrites nr xxx süüdatud tulekahjuga seati ohtu teiste hoones viibinud isikute elu ja tervis. Põlenguga tekitati varaline kahju Viru Vangla’le kogusummas 486,12 eurot xxx kogusummas 3033,88 eurot. Seega pani Andrei Karajev toime võõra asja süütamisele kaasaitamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o

§ 404lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Pjotr Jastremskit süüdistatakse selles, et tema koos Andrei Karajeviga, xxx kella xxx ajal, Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru xxxx osakonnas, osutas K. P. süütamise ettevalmistamisel füüsilist kaasabi, pannes xxx osakonna lahtiste kambrite uste lukuaukudesse leivamassi, eesmärgiga takistada planeeritud tulekahju kustutamist. Kella 19.23 ja 19.28 vahelisel ajal xxx osakonna kambrites xxxx süüdatud tulekahjuga seati ohtu teiste hoones viibinud isikute elu ja tervis. Põlenguga tekitati varaline kahju Viru Vangla’le kogusummas 486,12 eurot ja xxx AS’le kogusummas 3033,88 eurot. Seega pani Pjotr Jastremski toime võõra asja süütamisele kaasaitamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o

§ 404lg 1 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et A. Karajev’i ja P. Jastremski süü on leidnud tõendamist. Seda kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, videosalvestis, T. M. ja A. L. ütlused ning Viru maakohtu 8.06.2016 kohtuotsus K. P. suhtes. Turvakaamera nr 7 videosalvestise järgi osakonnas olid lahtiselt Karajev, Jastremski ja P.i. Nad kõik kolmekesi tegid midagi kambri uste juures, toimetasid seal midagi. Tunnistaja L.ütluste järgi toimus 21.06.2015 xxx osakonnas tulekahju. Ilma gaasimaskita oleks sinna eluohtlik siseneda. Põles P. kamber, ust ei saanud lahti teha, kuna lukuaugus midagi takistas. Pärast selgus, et leivamassi oli täis topitud. Tuvastati, et veel kaks kambrit põlevad ja nende lukuaugud olid ka leivamassi täis topitud. See takistas tulekaju kustutamist. Suits, mis tekkis neis kambrites oli tervisele ohtlik. Tunnistaja M. kinnitas ka, et lahtiselt olid osakonnas Jastremski, Karajev ja P.. Lukuaukudesse oli leiva topitud, arvatavasti eesmärgiga takistada töö tegemist, sest seda saab korda teha vaid lukksepp ja see võtab aega. Möönis, et keegi võis osakonnas olla ka kinnisel režiimil. Karajev’i ütluste järgi oli tulekahju päeval osakonnas kinnisel režiimil kinnipeetavaid, see võis olla G., keda evakueeriti 3

(19)hiljem. Selles osas langevad Karajev’i ütlused M.e ütlustega. Videosalvestisest on ka näha kuidas ametnikud evakueerivad kinnipeetavaid. Selles osas võib Karajev’i ütlused pidada usaldusväärseteks. Ebausaldusväärsed on aga Karajev’i ütlused osas, kas oli terviserikkeid peale tulekahju, ütlused olid vastuolulised ja oli erinevusi varem antud ütlustega. Vastuolusid Karajev veenvalt põhjendada ei osanud. Samuti ebausaldusväärsed on Karajev’i ütlused, et ta ei mäleta, kes pani leivamassid lukuaukudesse. Videosalvestisest on näha, et osakonnas on Karajev, Jastremski ja P.ja nad midagi toimetavad kambri uste juures. Ebausaldusväärsed on Karajev’i ütlused, et ei olnud ohtu elule ja tervisele. Videosalvestisest on näha, kuidas nad hakkasid koputama trellidele, hoides samal ajal hingamisteede juures rätikuid, näha videosalvestiselt kell 19.05.04. Jastremski ütlused, et ei pannud leivamassi lukuaukudesse on vastuolus tema varasemate ütlustega ja ta ei osanud seda veenvalt põhjendada. Samuti on see vastuolus videosalvestisega. Samuti ei ole need eluliselt usutavad. Samuti on ebausaldusväärsed Jastremski ütlused, et ei olnud ohtu elule või tervisele, sest samast videosalvestisest on näha, et pannes suitsu tähele, hakkasid koputama trellide vastu ja hoidsid rätikuid hingamisteede juures. Jastremski ja Karajev’i ütlused on vastuolus ka tunnistaja L. ütlustega, kes ütles, et oli oht elule ja tervisele. Samuti videosalvestisest on näha, et kõik isikud, kes tulekahju kustutati kandsid gaasimaske. Nagu L. ütles, oli oht elule, osakonnas oli palju suitsu, oli oht elule ja tervisele. See näitab, et Karajev ja Jastremski aitasid kaasa P.’le, mille tõttu oli oht teiste inimeste elu ja tervisele. Süütamise all tuleb mõista süütamist, mis kestab edasi teatud aja jooksul. Leivamassi lukuaukudesse toppimisega aitasid Karajev ja Jastremski P., et tulekahju võis teatud aja levida kinnise kambri sees ja takistasid kiiret kustutamist. Tulekahju kiire levitamine kinnises asutuses, kus isikud on ka kinnistes kambrites, kus nad peavad ootama, kuni neile tullakse appi, kujutab ohtu ka nende elu ja tervisele. Kergendavaid asjaolusid ei ole. Raskendav asjaolu on kõrgohtlikul viisil kuriteo toimepanemine

§ 58p 7.

Mõlemad süüdistatavad panid kuriteod toime kavatsetusega. Karajev karistatud kolmel korral, samuti süütamise eest Viru Vanglas. Varem on teda karistatud vaid reaalse vangistusega. Ka selle kuriteo eest tuleks mõista 6 kuud vangistust. Suurendada karistus varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse, 4 aasta 6 kuu ja 10 päeva võrra, seisuga 16.06.2017 ja mõista 5 aastat 10 päeva vangistust. Jastremski on karistatud kolmel korral, sh tingimisi vangistusega, mis oli hiljem pööratud ka täitmisele. Vahepeal Jastremski on vanglast ennetähtaega vabanenud, aga peale seda mõisteti teda süüdi. Tuleb mõista 6 kuuline vangistus.

65 lg 1 alusel mõista liitkaristus varasema kohtuotsusega, suurendamise teel 2 aastat 9 kuud ja 21 päeva, arvata maha kantud 1 k 23 päeva, lõplikult mõista 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva. Menetluskulud mõista süüdistatavate käest. Vastuseks kaitse etteheidetele. Süütamise tõlgendamisest – objekt pidi ise põlema omal jõul teatud aja jooksul, seda toetab ka

kommentaar § 239 juures. Et tegevused ei ole süüdistuses konkreetselt kirja pandud. Tegu oli suunatud sellele, et tulekahju ei saaks kiiresti kustutatud. Selline tegevuse eesmärk ongi süüdistusakti pandud – et takistada tulekahju kustutamist. Tunnistaja M.e ütlustest, et ohtu ei olnud. Ta ise osakonda ei läinud, sest ei olnud gaasimaski. Videost on süüdistatavate teod nähtavad. Karistuse ebaproportsionaalsusest – Pajumägi tunnistas süüd, kokkuleppemenetluses, võttis ts.hagi õigeks. Kaitsja Kooga leidis, et Jastremski tuleb õigeks mõista. Ükski tõend ei kinnita tema poolt kuriteo toimepanemist. Videosalvestisest ei näinud selliseid tegevusi, millele viitab prokurör, et Jastremski oleks midagi käes mudinud ja pärast lukuaukudesse sisse toppinud. Ka salvestise protokollis selliseid väljendeid kasutatud ei ole. On et katsuvad lukuaukuid, sarnaseid väljendeid. Konkreetseid tegusid videosalvestisest näinud ei ole. P.. on süütamise eest süüdi mõistetud, aga see ei kinnita Jastremski süüd. Tunnistaja M.ei kinnitanud, et oli oht elule või tervisele. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistusaktis seda ei ole. On hõlmatud koosseisuga. Süüdistuse 4

(19)sisu ei vasta kvalifikatsioonile. Süütamise koosseisu grammaatiline tõlgendus – süütama, põlema panna. Leivamassi panemine ei ole süütamisele kaasaaitamine. Tulekahju kustutamise takistamine ei ole süütamisele kaasa aitamine. Süüdistus on ebatäpne ja puudulik. Ebaselge on kuidas see tegu võib takistada tulekahju kustutamist. Kohus ei või süüdistust laiendada. Alles peale tunnistajate ütlustega tutvumist võib aru saada, et leivamassi toppimine takistas uste avamist. Aga seda tuli süüdistusse märkida. Samuti ei selgu, milliste kambrite uste lukuavadesse oli leivamassi topitud. Süüdistus on ebatäpne. Tõendamata on ka koosseisuline asjaolu – oht elule või tervisele. Tunnistaja M. kinnitas otse vastupidist, et sellist ohtu ei olnud. Tõendamata on Jastremski poolt leivamassi lukuaukudesse panemine. Arvatavasti keegi kolmest isikust, kes oli lahtises režiimis, tegi seda. Aga, et see oli just Jastremski, selle kohta tõendeid ei ole. Ei saa välistada, et seda tehti varem, kolmas isik kui osakonnas oli rohkem rahvast. Prokuröri karistusettepanek on ebaproportsionaalne. Põhiteo toimepannud isik karistati 4-kuulise vangistusega. Kaasaaitamise eest küsida 6 kuud on ebaproportsionaalne. Kaitsja Nirgi leidis, et süüdistus ei ole konkreetne. Põhjuslik seos on ebaselge, tehtud ebaloomulikult pikaks. Kui oli ohtu inimeste elule ja tervisele pidi need isikud nimeliselt nimetada, kui neid oli. Kas kinnisel režiimil, suletud kambrites oli isikuid või mitte ei ole selge. Vabalt osakonnas olnud kinnipeetavad kasutasid kõik võimalikud vahendid enda kaitsmiseks. Oht elule ja tervisele ei saa olla ebakonkreetne, täpsustamata. Ei ole tuvastatud isikuid, kes panid leivamassi lukuaukudesse. Karajev ei teadnud midagi süütamisest vanglas. Vastupidist pole tõendatud. Videosalvestisest ei ole konkreetselt näha, kes seal liigub ja mida teeb. Süütaja on süüdi mõistetud ja karistatud. Kui süütaja varjas oma nägu, arusaamatuks jääb, miks leivamassi panijad ei varjanud oma nägu. Leivamassi panemine ei ole süütamisega otseselt põhjuslikult seotud. See võib olla seoses tagajärgedega, aga tagajärge pole ja kannatanuid ei ole. Küsimus Karajev’i peavalust. Ta tundis kambris ebamugavust. See kamber ei põlenud, oli tahmunud. Miks teda oli sinna paigutatud ei ole teada. Ei ole kavatsetust, et tekitada kahju tervisele või elule. Süütamist tehti rumala naljana tagajärgedest mõtlemata. Palus Karajev’it õigeks mõista. Kuludest palus sõidukulud jätta riiki kanda. Andrei Karajev ja Pjotr Jastremski oma süüd ei tunnistanud, avaldades, et süütamisest ei teadnud nad midagi, samuti ei oska kindlalt öelda, kas nad panid leivamassi kambrite lukuaukudesse või mitte. Uuritud tõendid Süüdistatav Andrei Karajev’i ütluste kohaselt mäletab ta selle päeva sündmusi osaliselt. Tal ei olnud soovi takistada uste sulgemist. Ettepanekut takistada lukkude sulgemist kellegi poolt ei olnud. Tulekahju tekitamise kavatsustest ei olnud teadlik. Lahtiselt olid tol päeval osakonnas tema, Pjotr Jastremski ja K. P.. Kinnises režiimis oli veel keegi, aga ei oska öelda, kes see oli, võimalik, et D.l G.. Küsimusele, mis nad kolmekesi uste juures tegid vastas, et ei mäleta. Küsimusele kas võis olla, et panid leivamassi lukuaukudesse vastas, et ei arva nii. Ei oska seletada enda tegevust uste juures, ei mäleta enam. Duširuumis oli temaga koos Pjotr Jastremski ja K. P.i. Ei tea, kuidas osakonnas tuli süüdati. Oli duširuumis, kuulis häireheli, avas ukse ja nägi suitsu. Kuivatas ennast, pani riided selga ja hakkas vastu resti taguma, et korrapidaja teeks lahti. Suitsu ei olnud palju, lae all natuke. Siis ohtu tema elule ja tervisele ei olnud. Samuti ei olnud ohtu neile, kes oli kinnises režiimis, kuna duširuumis ja kambrites on hea ventilatsioon. Korduvale küsimusele, kas tema toppis lukuaukudesse leivamassi vastas, et ei mäleta, pigem mitte. Peale põlengut pandi teda tagasi tema kambrisse. Ei märganud, et kambris oleks tahmavõi suitsukahjustusi. Ei mäleta, kas peale tulekahju oleks tal kaebusi seoses terviseseisundiga. Ei kinnitanud oma varasemaid ütlusi, et peale tulekahju oli tal kaebusi peavalule. Seletas seda, et võimalik on, et tal ei olnud mingeid probleeme tervisega ja eeluurimisel ütlusi andes ta eksis. Seletas, et leivamassi võidakse panna kambrite lukuaukudesse erineval eesmärgil, nt et valvurid 5
(19)ei saaks ust lukustada ja kinnipeetavad saaksid olla kauem vabas sektoris, suhelda omavahel. Ukse kinni lükkamist ja lukustamist lukuaugus leivamass ei takista. Aga kui uks on juba kinni lükatud, siis seda enam avada ei saa ja lukustada ka ei saa, kuna ei saa võtit keerata. Tol päeval suhtles palju nii eesti- kui vene keelt kõnelevate kinnipeetavatega, aga ei kuulnud kavatsusest põlengut toime panna. Ei tea, kas tema kambri lukuaugus oli leivamassi, ei mäleta. Teab, et leivamass oli viie kambri lukuaugus. Peale meelde tuletamiseks varasemate ütluste avaldamist seletas, et ka tema kambri lukuaugus oli leivamassi. Ka peale kohtus turvakaamerate videosalvestise näitamist ei osanud öelda, kes pani leivamassi lukuaukudesse. Osakonnast evakueeriti umbes ühe minuti jooksul peale duširuumist väljumist. Kinnises režiimis olnud kinnipeetavat viidi välja umbes paar minutit hiljem. Ei kuulnud evakueerimisel, et keegi oleks kaevanud tervisele (istungiprotokolli lk 10-13). Süüdistatav Pjotr Jastremski ütluste kohaselt mäletab ta tolle õhtu sündmusi osaliselt. Sai põlengust teada, kui oli duši all ja häire hakkas tööle. Duši all hakkas tossu sisse tulema. Läks välja ja hakkas trellidele koputama. Toimunud põlengust ei teadnud eelnevalt midagi. Põlengule ei aidanud kuidagi kaasa. Tema elule või tervisele mingit kahju tekitatud ei olnud. Küsimusele, kas ta toppis oma kambri lukuauku leivamassi vastas, et ei mäleta, vaevalt, ei usu seda. Prokuröri taotlusel meeldetuletuseks varem antud ütlusi, et pani üksi leiba enda kambri lukuaugu sisse seletas, et tal ikka ei tule meelde, kas ta pani leivamassi lukuauku või mitte. Seletas, et võis eksida eeluurimisel ütluste andmisel, et pani leiva lukuauku. Võimalik, et põlengu ajal oli osakonnas kinnipeetavaid ka kinnisel režiimil. Ei mäleta, kas kinnisel režiimil viibijad viidi ka välja. Mäletab, et tema kamber pandi põlema, teisi ei mäleta. Kokku põles kolm kambrit. Enne evakueerimist oli osakonnas natuke suitsu. Ei usu, et ohtu elule või tervisele oleks ka siis, kui neid poleks koheselt evakueeritud. Peale põlengut pandi teisse kambrisse. Ei tea mis põhjusel. Duširuumis oli koos Andrei Karajev’iga ja K. P.’ga. Ei mäleta, kas keegi käis duširuumist vahepeal välja. Olid duši all, kui tuli häire. Panid ennast kähku riidesse, vaatasid sektorisse, nägid, et midagi põleb, hakkasid trelle peksma, et keegi tuleks ja 2-3 minutiga tulid valvurid ja viisid nad kolmekesi välja (istungiprotokolli lk 13-16). Tunnistaja A.r L. ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina ning 23.09.2015 oli ta tööl R hoone vanemvalvurina, kui kella 19.34 ajal toimus põleng. Kui jõudis R5 hoone juurde oli hoone suitsu täis. Valvur R. A.juba evakueeris osakonnas lahtiselt olnud kinnipeetavaid. Põles kinnipeetava .amber ning tema kambri ust ei saanud avada, ei saanud võtit lukuauku korralikult. Pärast selgus, et see oli leivamassiga täis topitud. Tegi ukse luugid lahti ja läbi luugi avas ukse. Nägi põlengut WC-s. Tulekustuti oli kaasas. Enda kaitsmiseks pani ka gaasimaski peale. Osakonnas oli palju suitsu, kuskil 3 meetrit. Kui avasid ukse, kahanes 2 meetri peale. Kahe meetri tagant ei olnud enam kedagi näha. Ilma gaasimaskita oleks sinna ohtlik siseneda. Tahtis alustada kustutamist, kuid hüüti, et vist põlevad veel kambrid. Andis tulekustutid edasi valvuritele. Põles veel kaks kambrit. Ei mäleta, kelle kambrid need olid. Kõik kambri ukselukud olid täis mätsitud. Tegi need lahti läbi ukse luugi. Avas luugi ja käega sai sealt avada. Käis ära ka neis mõlemas põlevas kambris ära. Mõlema kambri WC-s põlesid madratsid. Ei oska öelda, kas lukustatud kambrites oli keegi. Kõik said evakueeritud. Kõik tulekahju kustutamisel osalenud vanglaametnikud kandsid gaasimaske, sest oli liiga palju suitsu ning see võib kahjustada elu ja tervist. Kes pani leivamassi lukuaukudesse ei tea. Tulekahju arengut mõjutas leivamassi lukuaukudesse panemine selliselt, et läks rohkem aega ukse avamisega, ca mõni minut rohkem iga kambri kohta. Antud juhul võis tekkida oht inimeludele ja tervisele kui kinnipeetav oleks sees ja ust ei saa avada. Aga sellist momendi ei olnud. On alati nii, et kelle kambrid põlevad, kambrid on alati avatud. Siis pannakse uks kinni ja mätsitakse leivaga kinni, et oleks raskem sisse pääseda. Suits võis kahjustada nende tervist, kui oleks kinnistes kambrites. Antud juhul meditsiiniliselt vist ei olnud tuvastatud terviserikkeid ei töötajatel ega kinnipeetavatel. Meediku poole pole pöördunud (istungiprotokolli lk 2-4). 6
(19)Tunnistaja Ti. M.ütluste kohaselt töötab ta Viru Vanglas vanemvalvurina ning 23.09.2015 täitis ta oma tööülesandeid R5 ja R6 osakonnas. R5 osakonnas oli vaid K. P., kes tegi oma kambris suurpuhastust. Kaks kinnipeetavat (K. ja T.) olid tantsuringis, ei olnud osakonnas. Karajev ja Jastremski olid duši all. Kambrites neid ei olnud. Oli kuulda, et on duši all. Oli kambrite lahtioleku aeg, ei saanud kuskil mujal olla kui duši all. Madratsid olid kokku rullitud kambrites, aga suurt tähelepanu ei pööranud, sest P. ütles, et kõik teevad suurpuhastust. Koos P. olid madratsid rulli keeratud 3-4 kambris. See oli õhtul kella 18.30 paiku. Siis läks alla esimesele korrusele, aitas valvur R. A.’i, kui häire tuli. Jooksis kolmandale korrusele. Seal eriti midagi näha ei olnud, kõik oli tossu täis. Evakueeriti kinnipeetavaid. Kaks oli tantsuringis, kolm kinnipeetavat pidi olema, vaatas, et kõik oleksid kohal. Sinna osakonda ise ei läinud, ei olnud maski. Ilma maskita on sisenemine keelatud. Pidi veenduma, et tema kinnipeetavad on kohapeal. Kinnisel režiimil polnud osakonnas vist kedagi. Kindlalt öelda ei saa. Põlengu ajal evakueeriti . Jastremski ja Karajev. Rohkem ei peaks kinnipeetavaid seal olema. Kustutamine võttis 10-15 minutit aega, ventileerimine tunduvalt rohkem. Häirekeskusest abi ei tulnud, said omal jõul hakkama. Peale varasemate ütluste avaldamist tuli tunnistajale meelde, et vist kahel kambril lukuaugud olid leiba täis topitud. Hiljem selgus videosalvestistest, et tulekahju tekitas kinnipeetav Pajumägi vahetult enne osakonnast väljumist. Leiba topiti lukuaukudesse, et takistada töö tegemist. Seda tehti ka eelnevate põlengute ajal teistes osakondades, kui oli uks kinni löödud, madrats põlema pandud ja lukuauk midagi sodi täis topitud. Kokku põles antud juhul kolm kambrit – R502, R504 ja R505, kus paiknesid vastavalt Kristo Pajumägi, Pjotr Jastremski ja Š.r K.. Kinnipeetavatel, vanglatöötajatel tervisekahjustusi tekkinud ei ole. Tunnistaja arvates ei tekkinud antud olukorras ka ohtu kinnipeetavate või vanglatöötajate elule või tervisele. Tunnistaja ei tea, kes pani leivamassi lukuaukudesse. Iseenesest takistab leib lukuaugus tööd, leiba ei saa välja, siis peab pöörduma lukksepa poole, kes võtab ukseluku paneeli eest ära. Ei tea kas on teisi võimalusi kuidas ust saab sellises olukorras lahti teha. Ei tea, kuidas tookord uksed lahti tehti, ei käinud seal sees. Ei oska öelda, palju evakueerimine aega võttis. Kui ülesse läks, olid juba välja toodud. Viimasena toodi välja Pjotr Jastremski (istungiprotokolli lk 4-7). 24.09.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabelitega, millega vaadeldakse Viru Vangla R hoone R5 osakonda, kus kambrites xxx oli põlema süüdatud voodivarustus. Protokollist ja fototabelitest on näha, et R5 osakonnas ja nimetatud kambrites on toimunud tulekahju. Tahma on näha ka osakonna päevaruumis. Koridori põrandal kambri uste ees on näha väikseid leivatükke (fotod nr 8 ja 9). Kambri nr R501 ukse kõrval on põlemisjälgedega madratsitükk. Kambritevahelise koridori seintel ja laes on näha tuha ja tahma jäljed. Jalutusboksi ees on maas põlemisjälgedega teki ja madratsitükid. Duširuumis on oranži värvi vanglavormi müts, mis on lõhki rebitud ja sellel on sisse tehtud kaks väikest ava. R502 (K. P.) kambris on näha põrandal, seintel, lael ja esemetel tuha ja tahma jälgi. Kambri põrandal on palju tuhka ning põlenud esemete tükke. Laua kohal oleva elektripistiku ülemises kontaktis on näha sinna sisse pandud kahte traadijuppi. Ventilatsiooniava ümber on pandud kokkukeeratud ajalehepaber. Õhutusava augud on täistopitud. WC-s on seintel ja lagedel tahmakiht, näha on värvikahjustuse jälgi. WC põrandal maas on põlenud esemete tükid ja tuhk. Põlengukolle on olnud WC-poti ees maas. R504 (Pjotr Jastremski) kambris on näha seintel, lael ja põrandal tuha ja tahma jälgi. Ventilatsiooniava ümber on pandud kokkukeeratud ajalehepaber. WC uksel ja selle ümber on tahma. Seinad ja lagi on kaetud tahma ja tuhaga. WC põrandal maas, WC poti ees on hunnikus põlenud esemeid. WC seintel ja lael on näha ulatuslikud värvikahjustused. Kambris nr R505 (Š. K.) on näha seintel, lael, põrandal ja seal olevatel esemetel halli värvi tahma. Kambri põrand on kaetud tuhakihiga. Riiuli kõrval maas on põlenud madratsitükk. WC uksel ja selle ümber seintel on tahmajäljed. WC põrandal maas on näha põlenu esemete jäänuseid ja palju tuhka. WC seinad ja lagi on kaetud tuha ja tahmaga. WC seintel on ulatuslikud värvikahjustused (tl 2-39). 7
(19)7.10.2015 asitõendi vaatlusprotokoll fototabelitega, millega vaadeldi oranži värvi vanglavormi müts, mis oli 24.09.2015 ära võetud sündmuskohalt, R5 osakonna duširuumist ja kaks traati, mis olid 24.09.2015 ära võetud sündmuskohalt kambri nr R502 olevast elektripistikust (tl 40-44). Mütsi ülemises osas on näha kahte auku mõõtmetega 2x3cm (foto nr 3). Õmblusava on katki (foto nr 4). Kaks traadipulka (foto nr 5), väiksem traadijupp on 4cm pikkune ja on ühest otsast 0,5cm ulatuses tagasi keeratud. Teisest otsast on näha traadi sulamise jälgi. Teine traadipulk on ca 4,5cm pikk ja ühest otsast 1cm ulatuses kõveraks keeratud. Pulk on kokku keeratud fooliumpaberist, mille ümber on keskosas keeratud musta värvi kile või teip. Sellele on omakorda keritud heledast kilematerjalist tehtud peenike nöör (foto nr 7). 7.10.2015 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et asitõendina on vaadeldud DVD-R plaati, millel on videosalvestis Viru Vanglas R hoone R5 osakonna turvakaameratest 23.09.2015 ajavahemikul kell 18:59:04 – 20:00:
  1. Salvestatud faili pealkiri on „23.09.2015 põleng R5“. Protokollile on lisatud skeem (tl 50), mis näitab ruumide paiknemist R5 osakonnas. Videosalvestisest on näha, et kell 18:59:05 kambritevahelises koridoris on avatud kambrite nr xxx uksed. Koridoris kõnnivad Andrei Karajev ja Pjotr Jastremski. Karajev liigub enda kambrisse nr R
  2. Jastremski liigub tema järgi kambri ukse peale. Kell 18:59:30 liigub Karajev’i kambri juurde ka K. P. Kell 18:59:56 tulevad kõik kolm kinnipeetavat – Karajev, Jastremski ja P. K.’i kambri ukse peale. On näha, et nad mudivad midagi enda käes. Järgnevalt hakkab Karajev tegema midagi enda kambri ukse luku juures. Tema kõrval on ka Jastremski ja P.. Kell 19:00:22 liigub Karajev kambri nr R505 ukse juurde ja Jastremski kambri nr R504 ukse juurde ja mõlemad hakkavad midagi tegema nende uste lukkude juures. Kell 19:00:47 liigub P. kambri nr R508 ukse juurde. Sealt liigub eemale. Kell 19:01:07 liigub Karajev enda kambrisse. Kell 19:01:32 hakkab P.i midagi tegema Karajev’i kambri ukse luku juures. Kell 19:01:39 tuleb Jastremski P. juurde, kes seisab Karajev’i kambri ukse juures ja kell 19:01:43 hakkab midagi tegema Karajevi kambri ukseluku juures. P.ise liigub kambri nr R508 ukse juurde tagasi ja hakkab seal midagi ukseluku juures tegema. Kell 19:01:47 liigub P.i R508 kambri ukse juurest edasi järgmise kambri ukse juurde. Jastremski jätkab tegema midagi Karajev’i kambri ukse luku juures. Kell 19:01:50 hakkab Jastremski liikuma Karajev’i kambrisse. Kell 19:01:56 lõpetab P. oma tegevust kambri nr 506 juures, läheb korraks Jastremski juurde, kes on Karajevi kambri nr R507 ukse juures, läheb enda kambrisse nr R
  3. Seejärel kell 19:02:04 liigub P. oma kambri nr R502 suunas. Kell 19:02:24 tuleb Jastremski Karajev’i kambrist välja ja liigub enda kambrisse nr R
  4. Tema järgi väljub enda kambrist ka Karajev, tehes seejuures midagi oma kambri ukselukude juures (kell 19:02:32 kuni 19:02:34) ja liigub Jastremski juurde, katsudes teel ka järgneva kambri ukse luku (kell 19:02:36). Jastremski teeb midagi oma kambri ukseluku juures (kell 19:02:46). Seejärel liiguvad nii Karajev kui Jastremski tagasi oma kambritesse (kell 19:02:52). Kell 19:02:55 tuleb P.i enda kambrist välja ja liigub koos Jastremskiga kambri nr R505 ukse juurde, kus mõlemad teevad midagi selle luku juures ja liiguvad edasi Karajev’i kambri ukse juurde. Teel katsub Jastremski kambri nr R505 ukse luku juures midagi (kell 19:03:02 kuni 19:03:04). Sama teeb ka P. (kell 19:03:05 kuni 19:03:16). Jastremski vaatab tema tegevust kõrvalt. Kell 19:03:18 kuni 19:06:50 arutavad . Karajev ja Jastremski omavahel midagi. Kell 19:06:50 liigub Jastremski ja tema järel ka P. enda kambrisse. Kell 19:07:13 kuni 19:08:43 liiguvad Jastremski ja Karajev nende kambrite vahel. Kell 19:08:47 liigub Karajev päevaruumi poole. Kaamera nr 5 (R5 osakond valveruumi poolt) salvestisest kell 19:09.36 on näha, et Karajev avab R5 osakonna duširuumi ukse, käib seal sees ja liigub tagasi päevaruumi, kust on näha talle vastu tulevat Jastremskit. Kaamera nr 6 salvestisest on ka näha, kuidas kell 19:09:48 liiguvad Jastremski ja Karajev duširuumi poole. Kell 19:10:29 tulevad nad duširuumist välja ja liiguvad kambrite suunas. Kaamerast nr 7 on näha, et kell 19:10:40 on Karajev ja Jastremski P. kambri ukse juures. Kaamerast nr 6 on näha, et kell 19:11:58 tulevad Jastremski, Karajev ja P.i päevaruumi. Jastremski ja Karajev liiguvad duširuumi suunas. P.võtab päevaruumi seina äärest voodimadratsi, rullib selle kokku ja liigub sellega tagasi kambrite poole. Kaamerast nr 7 on näha, et kell 19:12:17 tuleb P. päevaruumist kokku rullitud madratsiga ja liigub kambrisse nr R
  5. On 8
(19)näha ka Karajev’it, kes käib enda kambris. Jastremski ootab duširuumi juures (näha kaamerast nr 5). Kell 19:12:32 tuleb P. kambrist R508 korraks välja. Karajev hakkab uuesti liikuma duširuumi poole. P. läheb tagasi sinna kambrisse. Kell 19:12:51 siseneb Karajev duširuumi. Jastremski jookseb kambrite poole. Kell 19:12:56 on näha, et Jastremski liigub kambri nr R508 ukse juurde. Karajev liigub päevaruumis ringi. P.tuleb kambrist välja, jalutab koos Jastremskiga paar sammu. Jastremski läheb päevaruumi poole. P. liigub Karajev’i kambrisse nr
  1. Kaamerst nr 5 on näha, et kell 19:13:17 sisenevad K. ja Jastremski duširuumi. K.’il on jalas tumedad jalanõud, lühikesed püksid ja seljas T-särk. Jastremskil on jalas heledad jalanõud, lühikesed püksid ja seljas T-särk. Kell 19:14:15 kuni 19:16:29 on näha P.i liikumist kambri nr R505 ja päevaruumi vahel. Kell 19:16:44 siseneb P. duširuumi, tal on jalas tumedad tossud, pikad püksid ja seljas dressipluus. Kell 19:17:24 tuleb valveruumi poolt valvur T. M.. Kell 19:18:09 tuleb duširuumist välja P., kell 19:18:19 läheb ta enda kambrisse. T. M. liigub osakonnast välja. Kell 19:19:29 on T. M. tagasi jõudnud ja kell 19:21:22 liigub T. M. osakonnas välja. Kell 19:21:55 liigub P.i uuesti duširuumi. Kell 19:23:48 tuleb duširuumist välja isik, kelle pähe on tõmmatud mask. Isik liigub kambrite suunas. Kell 19:27:57 tuleb see isik kambrist nr R507, hoides käte vahel midagi, liigub kambrisse nr R
  2. Kell 19:28:07 tuleb kambrist R507 välja ja läheb tagasi kambrisse R
  3. Kell 19:28:34 on näha, et kambrite R502 ja R504 uste ülevalt hakkab imbuma koridori suitsu. Kell 19:28:36 on näha, et maskiga isik lükkab jõuga kambri nr R505 ust kinni, üritab liigutada R504 kambri ust, aga see ei õnnestu, isik jookseb minema. Kaamerast nr 5 on näha kuidas maskiga isik liigub kell 19:28:46 duširuumi. Kaamerast nr 7 on näha, kuidas kell 19:29:11 hakkab koridori alguses lae all kogunema tumedat värvi suitsu, mis levib kiiresti koridori lõpu suunas. Kaamerast nr 5 on näha, kuidas kell 19:29:36 vaatavad duširuumist välja Karajev ja Jastremski ja lähevad tagasi duširuumi. Kell 19:29:54 tulevad nad duširuumist uuesti välja ja hakkavad vastu trellust taguma. Kell 19:30:01 on näha kuidas Jastremski katab oma hingeteed kas T-särgiga või muu esemega. Nad vaatavad K.iga koridori mõlema otsa suunas. K. lükkab Jastremski’t käega tagasi duširuumi. Kell 19:30:33 duširuumi uks avaneb poolenisti, keegi vaatab hetkeks välja ja uks läheb kinni. Kell 19:31:02 tuleb duširuumist välja . osakonna juurde saabub keegi vanglatöötaja vormiriietuses, kes laseb Karajevi ja Jastremski trellustest välja. K. ja Jastremski hoiavad hingamisteede ees rätikut. P.aga jookseb kambrite suunas. Kaamerast nr 6 on näha, et päevaruum on suitsu täis. On näha kuidas kell 19:31:13 jookseb kaamerate suunas P., kuid peatub ja jookseb tagasi. Kell 13:31:18 jõuab ta duširuumi juurde, vaatab duširuumi sisse, kell 19:31:23 väljub duširuumist, hoides hingamisteede juures rätikut. Ootab kuni kell 19:31:55 tulevad osakonna juurde kaks vormiriietuses ja gaasimaskidega vanglatöötajat (üks neist kannab tulekustutit) ning lasevad P.i välja. Kaamerast nr 7 on näha, et alates kella 19:29:58 tuleb suitsu veel juurde nii, et alates kella 19:31:28 ei ole kambritevahelises koridoris praktiliselt midagi näha. On näha vaid kaamera läheduses gaasimaskides vanglaametnike liikumist. Alates kella 19:40:25 hakkab õhk osakonnas selginema. Kell 19:44:58 on koridori jälle kogunenud palju suitsu. Kell 19:46:43 hakkab õhk koridoris uuesti selginema. Kell 19:56:06 kaamerast nr 5 on näha, et viimased vanglaametnikud liiguvad osakonnast välja (tl 45-49). Viru Maakohtu 8.07.2016 kohtuotsusest nähtuvalt mõisteti K. P.i süüdi

§ 404

lg 1 järgi, selles, et 23.09.2015 kella 19.23 ja 19.28 vahelisel ajal Viru Vangla R hoone kolmandal korrusel asuvas R5 osakonnas süütas ta A. K.’i ja Pjotr Jastremski kaasaaitamisel kambri nr R502 elektripistikust traatide abil sädet tekitades ja sellest saadud tulega, põlema kambri nr R502, R504 ja R505 WC-des eelnevalt ettevalmistatud esemed. Tulekahjuga seati ohtu teiste hoones viibinud isikute elu ja tervis. R. P. mõisteti karistuseks 8 kuud ja 1 päev vangistust. Samuti mõisteti tema käest välja tsiviilhagid Viru Vangla kasuks 486,12 eurot ja xxx kasuks 3033,88 eurot. Kohtuotsus jõustus 26.07.2016 (tl 51-53). Karistusregistri väljatrükk P. Jastremski suhtes kinnitab, et ta on 4 korral kriminaalkorras karistatud, sh viimati Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega

§ 184lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7 9

(19)järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud ja 21 päeva. On 6 korral karistatud väärtegude eest, viimati 13.04.2017 Ida prefektuuri otsusega

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga (tl 55).

Karistusregistri väljavõte A. K.’i suhtes kinnitab, et ta on 3 korral kriminaalkorras karistatud, sh

§ 404järgi ning tal on 1 kehtiv väärteokaristus (tl 56).

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist P. Jastremski ja A. K.i poolt K. P. tekitatud süütamisele kaasaaitamine. Kaasaitamise deliktistruktuuri objektiivsete tunnuste hulka kuulub: I. põhitegu (täideviija koosseisupärane, tahtlik ja õigusvastane, vähemalt katse staadiumi jõudnud tegu), II. kaasaaitamistegu (so põhiteo soodustamine, füüsilise, vaimse või ainelise kaasabi osutamisega) ja III. põhjuslik seos nende vahel. Subjektiivsete tunnuste poolest peab olema tuvastatud tahtlus kaasaaitamisteo ehk põhiteo soodustamise suhtes ja tahtlus soodustada täideviija tahtlikku põhitegu, mis peab ulatuma tulevase täideviimisteo koosseisu kõikide tunnusteni. I. Põhitegu 1. Põhiteoks on antud juhul süütamine, s.o

§ 404

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis ehk võõra või oma asja süütamine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Antud koosseisu objektiivsed tunnused on asja süütamine ja sellega ohu põhjustamine inimese elule või tervisele.

  1. Üldiselt teadaolevalt seisneb süütamine asja põlema panemises. Antud asjas ei olnud vaidlust selles ning ka Viru Maakohtu 8.07.2016 otsusest kriminaalasjas nr 1-16-5964 (tl 51) nähtuvalt tuvastati, et 23.09.2015 kella 19.23 ja 19.28 vahelisel ajal Viru Vangla R hoone kolmandal korrusel asuvas R5 osakonnas süütas K. P. (s.o täideviija) kambri nr R502 elektripistikust traatide abil sädet tekitades ja sellest saadud tulega, põlema kambri nr R502, R504 ja R505 WC-des eelnevalt ettevalmistatud esemed.
  2. Antud kohtuotsuse (nr 1-16-5964) põhjendavas osas tuvastatud asjaolude all on märgitud ka, et K. Pajumägi pani antud kuriteo toime A.K.i ja Pjotr Jastremski kaasaaitamisel. Kohus nõustub kaitse märgusega, et ainuüksi sellele otsusele tuginedes ei saa tuvastada K.’i ja Jastremski kaasaaitamist P. süütamisele. Samas tõendavad seda teised tõendid kogumis, millest põhjalikumalt II. osas. Enne seda aga hindab kohus tõendeid, mis puudatavad just põhitegu ehk süütamist.
  3. Süüdistuses märgitud ajal Viru Vangla R5 osakonnas põlengu toimumist kinnitasid samuti süüdistatavad, aga ka tunnistajad A. L. ja T. M.. A. L. ütluste kohaselt põles kolm kambrit. Kahe kambri WC-s nägi ta, et põlevad madratsid. Elektripistikust traatide abil sädet tekitades tule saamist K. P. poolt kinnitavad ka 24.09.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 2-40, sh foto nr 24), aga ka 7.10.2015 asitõendi vaatlusprotokoll ja asitõendina sündmuskohalt võetud ja vaadeldud kaks traadipulka (tl 40-44, sh fotod nr 5-7). Selle alusel tuvastab kohus põhiteo (süütamise) objektiivsete tunnuste esimese elemendi (asja süütamise) olemasolu. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas selle süütamisega põhjustati oht inimese elule või tervisele. 10

(19)5. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekitamist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise (RKKKo nr 3-1-1-7-10, p 10). Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud K. P. toimepandud süütamisega ohu põhjustamine inimeste tervisele. Seda kinnitavad tunnistaja A. L. ütlused, et sündmuskohale jõudes oli R5 osakond suitsu täis ja ilma gaasimaskita oleks sinna siseneine ohtlik tervisele (ja elule). Kinnistes kambrites olevatele kinnipeetavatele oli suits kindlasti tervisele ohtlik. Sama kinnitas ka tunnistaja T. M., et põlengu ajal ei saanud R5 osakonda ilma gaasimaskita siseneda. Põlengust põhjustatud suitsu kiiret levikut ja ulatust R5 osakonnas kinnitab ka 24.09.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 2-39), millest on näha tuha ja tahma järgi R5 osakonna kambrites, aga ka kambritevahelises koridoris, päevaruumis. Sama kinnitab ka 7.10.2015 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 45-50) ja R5 osakonna kaamerate videosalvestised, millest on muuhulgas näha, et kui kell 19.28 hakkas suitsu imbuma kambritevahelisse koridori, siis juba kell 19.31 (ehk kolm minutit hiljem) oli koridor juba nii suitsu täis, et ei saanud praktiliselt midagi näha. Õhk hakkab selginema alles kell 19.46 ehk ca 18 minutit peale põlengu esimeste tunnuste ilmnemiseni ja vanglaametnikud lahkuvad osakonnast kell 19.56. Ehk ca 30 minuti kestel ei saanud R5 osakonnas ilma gaasimaskita viibida, mis kahtlemata põhjustab ohtu osakonnas viibivate inimeste tervisele. 6. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks asjaoluks, et kinnistes ruumides (millised vangla ruumid kahtlemata
  1. on)põlengu ehk tulekahju ajal ilma gaasimaskita vms erivahendita viibimine on tervisele kahjulik. Kuigi tunnistaja T. M.ei kinnitanud oma ütlustes elule või tervisele ohu olemasolu, nähtub tema ütlustest, et peale põlengu avastamist osakonda ta ei läinud, just sel põhjusel, et tal ei olnud (gaasi)maski kaasas ja ilma (gaasi)maskita oli sisenemine keelatud. Seega tema ütluste hindamisel tuleb võtta need arvesse tervikuna ja kuigi otseselt ta ohu olemasolu ei kinnita nähtub tema ütlustest, et ilma gaasimaskita ei tohtinud osakonda siseneda. Hinnates neid ütlusi kogumis teiste tõenditega, sh tunnistaja A. L.ütlustega tõlgendab kohus tunnistaja T. M. ütlusi selliselt, et ilma gaasimaskita ei tohtinud osakonda siseneda just põlengust tekkinud suitsu tõttu, et see oleks tervisele ohtlik. Tunnistaja A. L. ütluste järgi kõik tulekahju kustutamisel osalenud vanglaametnikud kandsid gaasimaske, sest oli palju suitsu ja see võis kahjustada (elu
  2. ja)tervist. Samuti turvakaamerate salvestisest on näha, et peale põlengu tunnuste ilmnemist ja suitsu kambritevahelisse koridori imbumist kuni evakueerimiseni ja osakonnast välja laskmiseni hoidsid Jastremski, K. ja P., duširuumist väljas olles, oma hingamisteede (nina ja suu) juures rätikut. Ilmselgelt oli see tehtud selleks, et kaitsta ennast suitsu tervisele kahjuliku mõju eest. Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et põlenud on madratsid, kaamerate WC ruumide värvkate, WC potide plastikosad on kuumusest deformeerunud. Sellise tulekahju korral eralduva suitsu sisse hingamine oli kohtu arvates osakonnas viibijate tervisele ohtlik. Seda, et tulekahju korral suitsu sisse hingamine on tervisele kahjulik loeb kohus üldiselt teadaolevaks asjaoluks. Kohus ei pea vajalikuks (ning keegi pooltest pole seda taotlenud) sellise üldiselt teadaoleva asjaolu tuvastamiseks ekspertiisi määramist. 7. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et K. P.i korraldatud põlengu tulemusena oli põhjustatud oht R5 osakonnas viibinud inimeste tervisele. Siinkohal arvestab kohus, et süütamises osalenud isikud ei saanud ette näha, kui kiiresti põlengut pannakse tähele, milliseid vorme ja ulatuse tulekahju saab, palju aega ja millist ressurssi puhkenud tulekahju kustutamine võtab ja lõppkokkuvõttes kui kiiresti kõik R5 osakonnas viibijad saavad sealt välja ja kas ilma tervisekahjustuseta. 8. Sellega seoses loeb kohus süüdistatavate K.’i ja Jastremski ütlused ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja, osas, milles nad räägivad, et ohtu tervisele (ja elule) ei olnud. A. K.’i ütlused, et suitsu ei olnud palju, lae all natuke ning P. Jastremski ütlused, et enne evakueerimist oli osakonnas natuke suitsu, millest poleks ohtu ka siis, kui neid poleks koheselt evakueeritud, on vastuolus tunnistajate A. L. ja T. M. varem tsiteeritud ütlustega, et suitsu oli 11
(19)väga palju, nii et ilma gaasimaskita ei saanud osakonda siseneda. Samuti sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja videokaamerate salvestisega, millest selgelt nähtub, et osakonnas oli väga palju suitsu, sh kell 19:31:02, kui süüdistatavaid lasti osakonnast välja. Kusjuures videosalvestisest on näha, et K. ja Jastremski hoiavad oma hingamisteede ees rätikut. Selliselt üritasid süüdistatavad kaitsta oma tervist põlengust tekkinud suitsu eest. Tegemist on iseloomuliku tegevusega, mida kohtu arvates ei saa antud olukorras teistmoodi tõlgendada, nt et nad püüavad varjata rätikuga oma nägu, sest nad ei varja ennast kohale saabunud vanglatöötajate ees, vastupidi ootavad kuni keegi tuleb ja laseb nad suitsu täis R5 osakonnast välja. Samuti videost on näha, et rätikuga ei tehta mingeid liigutusi, vaid hoitakse seda oma hingamisteede ees, millest ei või järeldada, et nad kuivatavad sellega oma nägu vms. Samuti pole keegi süüdistatavatest sellist versiooni esitanud. Süüdistatava A. K.’i ütlused on ebausaldusväärsed ka vastuolude tõttu tema eeluurimisel antud ütlustega (et peale tulekahju oli kaebusi peavalule). Neid vastuolusid ei osanud A. Karajev selgelt põhjendada, piirdudes sellega, et eksis eeluurimisel ütluste andmisel, mis ei ole kohtule veenev. 9. Kohtu arvates ei välista antud juhul inimeste tervisele ohu tekitamise tuvastamist ka tunnistaja A. L. ütlused, et terviserikkeid töötajatel ega kinnipeetavatel tuvastatud ei olnud ning arsti poole pole keegi pöördunud. Antud juhul on objektiivse koosseisu tunnuseks mitte tervisekahjustuse tekitamine, vaid reaalne võimalus selleks ehk oht inimese tervisele, mis lõppkokkuvõttes ei pruugi olla realiseeritud. Reaalse tagajärje (surma või tervisekahjustuse) tekitamise korral oleks pidanud seda tegu subsumeerima kogumis teise

eriosa paragrahviga.

  1. Kohtu hinnangul oht elule võis tulla antud juhul kõne alla juhul, kui nt keegi kinnipeetavatest oleks põlengu ajal viibinud lukustatud kambris ja ei saanud sealt tulekahju ajal välja. Samas asjas uuritud tõendid seda ei kinnita. Tunnistaja A. L. ütluste järgi oht elule võis antud juhul tekkida, kui lukustatud kambris oleks kinnipeetav sees ja ust ei saanud avada. Aga seda tuvastatud ei ole. Vaidlust antud asjas ei olnud selle üle, et põlengu ajal olid kõik kinnipeetavad osakonnast evakueeritud. Seetõttu tuvastab kohus, et antud juhul oli põhjustatud oht inimeste tervisele, aga mitte elule.
  2. Kohus ei nõustu kaitse etteheitega, et süüdistuses on konkretiseerimata osas, milles see oht (elule ja) tervisele seisneb. Süüdistusest nähtuv kirjeldus, et isikute elu ja tervis oli seatud ohtu süüdatud tulekahjuga on kohtu arvates küllaldane, sest kinnises ruumis süüdatud tulekahjuga kaasnevad nähud (kõrge temperatuur, eralduv suits, hapniku puudus) on üldiselt teada ning selliste detailide süüdistusse panemine koormaks süüdistust mõttetult lisamata süüdistuse sisule midagi.
  3. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaksid K. Pajumägi teo tahtlikkust või õigusvastasust kahtluse alla. Seega tuvastab kohus K. Pajumägi ehk täideviija koosseisupärase, tahtliku ja õigusvastase põhiteo olemasolu, mis oli täideviija poolt lõpule viidud. Järgnevalt tuleb kontrollida kaasaaitamisteo tunnuste olemasolu. II. Kaasaaitamistegu
  4. Kaasaaitamisena

§ 22

lg 3 mõistes loetakse teise isiku õigusvastase teo ehk põhiteo toetamist ehk soodustamist, füüsilise, vaimse või ainelise kaasabi osutamisega. Füüsiline kaasabi on täideviija tegevuse positiivne mõjutamine – nt eeltingimuste loomine, takistuse kõrvaldamine, valvamine jms, aga ka füüsiline tegu, nt kannatanu lahkumise takistamine vms. 12

(19)
  1. Kuigi süüdistatavad on eitanud oma süüd nagu ka teadlikust kavandatavast tulekahjust, kinnitavad nende poolt süütamisele kaasaaitamist uuritud tõendid ja eelkõige Viru Vangla R5 osakonna turvakaamerate videosalvestis.
  2. Videosalvestisest on näha kolme kinnipeetava ja vanglatöötajate liikumist ja tegevusi 23.09.2015 kell 18:59:04 kuni kella 20:00:
  3. Salvestisest on näha muuseas ka seda, et kõik kolm tol õhtul R5 osakonnas lahtiselt viibinud kinnipeetavat, s.o Karajev, Jastremski ja P.i umbes kell 18:59:56 mudivad midagi oma kätes ja seejärel teevad midagi erinevate kambrite uste ukselukude juures. Seejuures kell 19:00:38 kuni 19:00:40 teeb K. P. oma parema jalaga kaks korda iseloomuliku liigutuse nagu paiskab midagi põrandal olevat või põrandale kukkunud kõrvale ning sündmuskoha vaatluse protokollist on näha, et koridori põrandal kambri uste ees avastati väikeseid leivatükke (fotod nr 8 ja 9 – tl 7, 8). Neid tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et see ese, mida Karajev ja Jastremski (ja P.) mudivad oma kätes ongi hiljem kambrite ukselukkudest avastatud leivamass ja pärast oma kätes leivamassi mudimist panid süüdistatavad selle kambrite uste lukuaukudesse.
  4. Seda kinnitavad ka teised tõendid. Nii tunnistaja A. L. seletas oma ütlustes, et kui ta jõudis R5 osakonda põles P. kamber ja ta ei saanud kambri ust lahti teha, ei saanud võtit lukuauku korralikult panna, sest nagu pärast selgus oli see leivamassiga täis topitud. Ka teiste kambrite ukselukud oli täis mätsitud. Sama kinnitas ka tunnistaja T. . et mitme kambri ukse lukuaugud olid leivamassi täis topitud.
  5. Kusjuures süüdistatavad ise otseselt ei eita seda süüdistuse versiooni (mida kohus ei käsitle süü omaks võtmisena). Süüdistatav Karajev tunnistas, et leivamassi oli pandud viie kambri lukuaukudesse. Oma tegevust kambrite uste juures seletada ei oska, ei mäleta, mis ta seal tegi. Ei arva, et võis leivamassi lukuaukudesse panna. Ka süüdistatav Jastremski küsimusele, kas ta toppis oma kambri lukuauku leivamassi vastas ebakindlalt, et ei mäleta, vaevalt, ei usu seda. Prokuröri taotlusel meeldetuletuseks varem antud ütluste suhtes (et pani üksi leiba enda kambri lukuaugu sisse) seletas, et tal ikka ei tule meelde, kas ta pani leivamassi lukuauku või mitte. Seletas, et võis eksida eeluurimisel ütluste andmisel, et pani leiva lukuauku. Vastuolude tõttu teiste tõenditega, s.o turvakaamerate videosalvestisega ja tunnistajate A. L. ja T. M. ütlustega, loeb kohus süüdistatavate ütlused selles osas (kas nad panid leivamassi kambrite uste lukuaukudesse või mitte) ebausaldusväärseteks ja jätab tõendikogumist välja.
  6. Kohus ei nõustu kaitse (Kooga) seisukohaga, et videosalvestisest ei nähtu, et Jastremski oleks midagi käes mudinud ja pärast lukuaukudesse sisse toppinud. Tõepoolest, leivatükke kui selliseid antud salvestisest näha ei ole võimalik. Samas iseloomuliku tegevust – midagi käes mudimist on salvestisest võimalik eristada. Ja nagu kohus on varem p-s 15 tuvastanud seostades seda tegevust hiljem avastatuga (et kambrite lukuaugud olid leivamassi täis topitud ja sündmuskoha vaatlusel avastati põrandal kambrite uste juures väikseid leivatükke) jõuab kohus järelduseni, et see aine, mida süüdistatavad on käes mudinud oligi leivamass ning analüüsides videosalvestisest nähtuva Jastremski ja Karajev’i tegevust erinevate kambrite uste lukkude juures sedastab kohus, et just süüdistatavad (nagu ka Pajumägi) on leivamassi kambri lukuaukudesse sisse toppinud.
  7. Samal põhjusel ei nõustu kohus ka kaitse arvamusega, et arvatavasti keegi kolmest isikust, kes oli lahtises režiimis, tegi seda, aga, et see oli just Jastremski (või Karajev), selle kohta tõendeid ei ole. Videosalvestisest on raske, kuid mitte võimatu eristada isikute näojooned. Samuti on isikud selgelt identifitseeritavad kehaehituse, kasvu ning riiete pikkuse ja jalatsite värvi järgi. Vaidlust ei ole selles, et lahtiselt olid tol ajal osakonnas vaid Jastremski, Karajev ja Pa.. P. on kiilaspäine ja kannab videos ainukesena pikki pükse. Jastremski on Karajevist ja P. lühemat kasvu ja kannab lühikesi pükse ja heledat värvi jalatseid. Karajev kannab samuti 13
(19)lühikesi pükse, aga tumedat värvi jalatseid ja on Jastremskist pikemat kasvu. Seega kõik kolm isikut on videos selgelt üksteisest eristatavad ja nende tegude iseloom ära tuntav. Seetõttu saab väita, et nii Jastremski kui Karajev on toppinud leivamassi erinevate kambrite lukuaukudesse. Süüdistuses ei ole eraldi välja toodud, kes nimelt ja millise kambri ukse lukuauku on leivamassi toppinud. Samas kohtu arvates pole see nõutav, sest süüdistuse järgi püüdsid süüdistatavad takistada sellega tulekahju kustutamist, mitte konkreetsesse kaamerasse sissepääsemist ning tulekahju kustutamise takistamise seisukohalt ei oma tähtsust kes nimelt ja millise kambri ukse lukuauku leivamassi sisse pani.
  1. Samal põhjusel ei nõustu kohus kaitse etteheitega, et ei saa välistada, et seda tehti (leivamassi sisse topiti) varem, kolmanda isiku poolt, kui osakonnas oli rohkem rahvast. Just videosalvestis tõendab ja sellest nähtub, et see tegevus (leivamassi kambrite lukuaukudesse sisse toppimine) leidis aset süüdistuses märgitud ajal ja mitte varem ning oli toime pandud just süüdistatavate poolt.
  2. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 23.09.2015, viibides Viru Vangla R5 osakonnas lahtisel režiimil panid A. Karajev ja P. Jastremski mitme kambri ukse lukuaukudesse leivamassi eesmärgiga aidata kaasa K. P. põhiteole – süütamisele ja takistada põlengu kustutamist.
  3. Kohus ei nõustu kaitsepoole etteheidetega, et süüdistus on ebaselge ja sellest ei nähtu, kuidas leivamassi kambrite uste lukuaukudesse panemine on süütamisega seotud ning alles peale tunnistajate ütlustega tutvumist võib aru saada, et leivamassi toppimine takistas uste avamist ja seda tuli süüdistusse märkida. Nõustuda tuleb kaitse arvamusega, et kohus ei saa asuda süüdistust täiendama ja kohus seda ei tee. Samas kohtu arvates süüdistuse kirjelduses sisalduv kaasaaitamisteo ehk leivamassi kambrite uste lukuaukudesse panemise eesmärk on selge ja süüdistuse järgi seisnes see tulekahju kustutamise takistamises. Kohtu arvates on üldiselt teadaolev asjaolu, et kõrvaliste esemete lukku panemine takistab luku korrapärast toimimist ning seda ei pidanud süüdistuse kirjelduses täiendavalt lahti kirjutama. Tunnistajate A. L., T. M.ja süüdistatava A. Karajev’i ütlustest nähtuvalt selline praktika on Viru Vanglas olemas, et leivamassi pannakse kambrite uste lukuaukudesse, nt et valvurid ei saaks ust lukustada. Kahtlemata takistab kinnises asendis olev kambri lukk ka selles kambris toimuva põlengu kustutamist, kuna sellisesse kambrisse pääsemine on raskendatud. Tunnistaja T. M.ütluste järgi teeb sellisel juhul luku korda lukksepp. A. L.ütluste järgi saab selliselt lukustatud kambri ust siiski lahti teha, kuid see on aeganõudev ja läbi selle võib tekkida oht kambris olevale kinnipeetavale. Kohtu arvates võis selline kirjeldus süüdistuses küll olla, kuid selle puudumine ei muuda süüdistust ebaselgeks. Seadus ei kirjuta ette, millise detailsuse astmeni peab minema süüdistuse kirjelduse koostamisel. Tähtis on, süüdistuse sisu oleks arusaadav. Antud juhul kohtu arvates ei ole tingimata nõutav, et süüdistuses oleks lahti kirjutatud, et leivamassi kambrite lukuaukudesse sisse panemise korral ei saa kambri ust tavapärasel viisil ehk võtmega lahti teha ja selliselt sooviti takistada planeeritud tulekahju kustutamist. Seda muuhulgas põhjusel, et kohtu arvates teist mõistlikku põhjendust peale luku tavapärasele toimimisele takistuse loomist sellisele tegevusele (leivamassi lukuauku panemisele), ei ole võimalik mõelda ning see on ka tavapärase elukogemusega süüdistusakti lugejale koheselt ja ühemõtteliselt arusaadav nii, et ei vaja täiendavat lahti seletamist. Seega süüdistuses sisalduv kirjeldus, et leivamassi kambrite lukuaukudesse panemisega püüti takistada planeeritud tulekahju kustutamist on kohtu arvates arusaadav ja küllaldane.
  4. Seda, et A. Karajev ja P. Jastremski teadsid K. P.kavandatavast süütamisest kinnitab seesama turvakaamerate videosalvestis, millest on näha, et enne tulekahju puhkemist ja erinevate kambrite uste juures toimetamist, samuti selle ajal ja peale seda suhtlevad kõik kolm (Jastremski, Karajev ja P.) omavahel (kell 18:59:56 kuni 19:00:20; 19:03:18 kuni 19:06:49), ei viibi vaid oma kambrites või päevaruumis, vaid on suurema osa ajast koridoris, üksteisele lähedal. 14
(19)Videosalvestisest nähtav nende pidev omavaheline suhtlemine jätab mulje, et nad tegutsevad omavahel kooskõlastatult, mis ei jäta võimalust selleks, et Karajev ja Jastremski ei teadnud P. kavatsustest midagi. Seda kinnitab ka Karajev’i ja Jastremski käitumine peale tulekahju puhkemist. Nimelt peale suitsu koridori imbumist (kell 19:28; päevaruumis on suitsu näha alates kella 19:29:16) ja tulekahju tunnuste ilmnemist ei viita miski, et see tuleks A. Karajev’ile ja P. Jastremski’le üllatusena. Kaamerast nr 5 on näha, et kell 19:29:36 ehk vähem kui minut peale seda kui kell 19:28:47 jookseb duširuumi sisse maskis K. . avaneb duširuumi uks poolenisti ja sellest vaatavad välja, kaameratevahelise koridori suunas vaadates, Karajev ja Jastremski. Nad on mõlemad riietes. Paanika või üllatuse tunnuseid nende käitumises pole näha. Kell 19:31:09 kui vanglatöötaja teeb osakonda lahti tulevad nad koos (Jastremski, Karajev ja P.) duširuumist välja. III. Põhjuslik seos
  1. Põhiteo (süütamise ja sellega inimese tervisele ohu põhjustamise) ja kaasaaitamisteo (A. Karajev’i ja P. Jastremski poolt kambrite lukuaukudesse leivamassi panemise) vahel esineb kohtu arvates põhjuslik seos. Oma tegudega lõid Jastremski ja Karajev takistusi K. P. kavandatud (ja hiljem toimepandud) tulekahju kustutamisele läbi selle, et kambrite uste lukuaukudesse leivamassi panemise tulemusena ei saanud lukud tavapäraselt toimida, neid ei saanud võtmega lahti ega kinni teha. Selliselt raskendasid Jastremski ja Karajev kambritesse sissepääsemist ja takistasid tulekahju kustutamist, millega suurendasid ohtu osakonnas viibivate inimeste tervisele.
  2. Seega kõik süütamisele kaasaaitamise kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused on tuvastatud. Subjektiivsed tunnused
  3. Subjektiivsete tunnuste poolest peab olema tuvastatud tahtlus kaasaaitamisteo ehk põhiteo soodustamise suhtes ja tahtlus soodustada täideviija tahtlikku põhitegu, mis peab ulatuma tulevase täideviimisteo koosseisu kõikide tunnusteni.
  4. Kaasaaitamisteo suhtes tuvastab kohus sellist tahtlust kavatsetuse vormis nii A. Karajev’i kui P. Jastremski puhul.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus on eelnevalt tuvastanud ja eelkõige tuvakaamerate salvestisest on näha, et Jastremski, Karajev (ja . tegutsesid süütamise ettevalmistamisel kooskõlastatult (kuigi asjas kogutud tõendid ei ole siiski piisavad, et tuvastada nende kolme poolt süütamise ühiselt grupis toimepanemist). Nad on seadnud endale eesmärgiks soodustada K. P. teo – süütamise toimepanemist ja takistada tulekahju kustutamist.

  1. Kohus tuvastab, et A. Karajev’i ja P. Jastremski tahtlus ulatus põhiteo kõikide tunnusteni ehk K. P.kavandatud (ja hiljem toime pandud) süütamiseni ja sellega hoones viibinud isikute tervisele ohu põhjustamiseni. Selles osas aga tegutsesid nii A. Karajev kui P. Jastremski kaudse tahtlusega. Uuritud tõendid ei viita sellele, et nad oleksid seadnud endale omaette eesmärgiks inimeste tervisele ohu põhjustamist, kuid aidates kaasa kinnises ruumis süütamise toimepanemisele ja luues takistusi kavandatava tulekahju kustutamisele pidasid nad süütamist ja sellest inimeste tervisele ohtu põhjustamise saabumist võimalikuks ja möönsid seda.
  2. Seega A. Karajev’i ja P. Jastremski puhul täidetud on ka süütamisele kaasaaitamise kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused. 15

(19)
  1. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei P. Jastremski ega A. Karajev’i puhul ning keegi pooltest pole sellele tuginenud. Tõendite usaldusväärsus
  2. Kohtu arvates süüdistatava Karajev’i ütlused on usaldusväärsed osas, milles need riimuvad teiste uuritud tõenditega, nimelt, et lahtiselt olid nad tol päeval osakonnas kolmekesi koos Jastremskiga ja P. (seda kinnitasid ka tunnistaja M. ja kaassüüdistatav Jastremski, samuti on seda näha videosalvestisest). Usaldusväärsed on Karajev’i ütlused ka selles osas, et Jastremski ja Pa.i olid duširuumis temaga koos. Videosalvestis ja Jastremski ütlused seda kinnitavad. Samuti on usaldusväärsed Karajev’i ütlused, et kinnises režiimis olnud kinnipeetavat viidi välja hiljem. Seda on hästi näha videosalvestisest (kaamera nr 5, kell 19:33:50). Usaldusväärsed on ka Karajev’i ütlused, et ta ei kuulnud evakueerimisel, et keegi oleks kaevanud tervisele. Ka tunnistajad L. ja M.viitasid oma ütlustes, et antud juhul tervisekahjustusi tekitatud ei olnud ja keegi pole arsti poole pöördunud. Eluliselt usutavad ja usaldusväärsed on Karajev’i ütlused ka osas, milles ta kirjeldab mis eesmärgil ja kuidas võidakse leivamassi kambri ukse lukuaukudesse panna. Ka selles osas on Karajev’i ütlused loogilised ja piisavalt üksikasjalikud ning riimuvad tunnistaja Liba ütlustega, et on alati nii, et kelle kambrid põlevad, kambrid on avatud ja siis pannakse uks kinni ja mätsitakse leivaga kinni, et oleks raskem sisse pääseda (istungiprotokolli lk 4, äärenr 36-38). Usaldusväärsed on Karajev’i ütlused ka osas, et leivamassi oli viie (sh tema enda) kambri lukuaugus. Need ütlused haakuvad tunnistaja Liba ütlustega, et mitme kambri uste lukud olid leivamassi täis topitud (istungiprotokolli lk 3, äärenr 17-18, 37). Samuti kinnitab seda 24.09.2015 sündmuskoha vaatlusprotokoll, sh fotodelt nr 8 ja 9 (tl 7, 8) on näha koridori põrandal leivatükke.
  3. Muus osas on aga Karajev’i ütlused rohkete vastuolude tõttu ebausaldusväärsed ja eluliselt ebausutavad, mistõttu jätab kohus need tõendikogumist välja. Eelkõige puudutab see Karajev’i ütlusi osas, et ta ei teadnud kavandatavast süütamisest midagi ega mäleta, kas ta pani leivamassi kambrite lukuaukudesse või mitte. Videosalvestisest on hästi näha, et enne P.i poolt tule süütamist suhtlevad kõik kolm kinnipeetavat omavahel, arutavad midagi ja siis kõik, sh Karajev mudivad oma kätes midagi ja siis toimetavad kambrite uste juures. Kohtu arvates püüab Karajev varjata juhtunu asjaolusid ega räägi kogu tõtt. Sama puudutab Karajev’i ütlusi, et ohtu tema elule ja tervisele ei olnud. Videosalvestisest on näha, et peale tulekahju puhkemist kui kambritevahelisest koridorist tuli suitsu päevaruumi ja sealt edasi duširuumi ukseni, olles duširuumi ees ja ka evakueerimisel (näha kaamerast nr 5 kell 19:31:10) hoiab Karajev (nagu ka Jastremski) oma hingamisteede juures rätikut, mille otstarve on ilmselgelt kaitsta ennast, st oma tervist, suitsu eest. Tunnistajate L. ja M. ütlused kinnitavad, et suitsu oli niipalju, et ilma gaasimaskita ei saanud, ei tohtinud osakonda siseneda.
  4. Samadel põhjendustel loeb kohus ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja süüdistatava Jastremski ütlused osas, et ta ei teadnud kavandatavast süütamisest midagi ega oska öelda, kas ta pani leivamassi kambrite lukuaukudesse või mitte. Eeluurimisel andis ta teistsuguseid ütlusi, et pani üksi leiba enda kambri lukuaugu sisse. Seda vastuolu ei saanud Jastremski veenvalt põhjendada. Samuti ei ole eluliselt usutavad tema ütlused, et ohtu tema elule ja tervisele ei olnud ja ei oleks ka siis, kui neid poleks koheselt evakueeritud. Videosalvestisest on näha, et peale tulekahju puhkemist kui kambritevahelisest koridorist tuli suitsu päevaruumi ja sealt edasi duširuumi ukseni, olles duširuumi ees ja ka evakueerimisel (näha kaamerast nr 5 kell 19:31:10) hoiab Jastremski, nagu ka Karajev, oma hingamisteede juures rätikut, mille otstarve on ilmselgelt kaitsta ennast, st oma tervist, suitsu eest. Tunnistajate L. ja M. ütlused kinnitavad, et suitsu oli niipalju, et ilma gaasimaskita ei saanud, ei tohtinud osakonda siseneda.
  5. Teisi ebausaldusväärseid või lubamatuid tõendeid kohus ei tuvasta. 16
(19)KARISTUS 35.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 36.

§ 404

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust.

§ 22

lg 1 kohaselt osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja.

§ 22

lg 4 kohaselt osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija.

  1. Nii P. Jastremski kui A. Karajev on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi osas, leides, et mõlemat süüdistatavat tuleb karistada vangistusega.
  2. Karistuse määra osas leiab kohus, et prokuröri pakutud karistus 6-kuine vangistus vastab A. Karajev’i süü raskusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohus ei nõustu kaitse etteheidetega selles, et kui põhiteo toimepanijale K. P. mõisteti karistuseks neli kuud vangistust, siis kaasaaitamisteo eest mõistetav karistus ei tohi olla sellest rangem. Seadusest sellist piirangut ei tulene ning karistus peab alati olema individuaalne. Antud juhul oli A. Karajev varem juba karistatud vanglas süütamise toimepanemise eest, mistõttu temale rangema karistuse mõistmine on põhjendatud. Tuleb märkida, et ka see karistuse määr jääb sanktsiooni keskmisest tunduvalt allapoole, aga siiski vastab kohtu arvates A. Karajev’i süü raskusele.
  3. P. Jastremski puhul kohus selliseid asjaolusid (varasemalt samalaadse kuriteo toimepanemist) ei tuvasta, mistõttu tema süü raskusele vastab kohtu arvates 3-kuine vangistus, mis on sanktsiooni miinimumile lähedane, aga on kohtu arvates piisav, et mõjutada P. Jastremski’t hoiduma edaspidises samalaadsete kuritegude toimepanemisest.
  4. Kohus ei tuvasta antud asjas karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemist üldohtlikul viisil (

§ 58

p 7), kuna esiteks ei olnud see süüdistusaktis sellisena ära näidatud ja tuli kaitsele ja süüdistatavatele üllatusena ning see rikub nende kaitseõigust ja teiseks süüteo süütamisega toimepanemine on antud juhul hõlmatud kuriteokoosseisuga. 41. Mõlemad süüdistatavad kannavad praegu vangistust. A. Karajev kannab karistust Viru Maakohtu 10.11.2014 kohtuotsuse alusel, millega temale mõisteti karistuseks 9 aastat ja 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistus 6 kuud vangistust tuleb suurendada ärakandmata osa, s.o 4 aastat 5 kuud 29 päeva võrra (30.06.2017 seisuga) ja liitkaristuseks mõista 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, lugedes karistuse kandmise alguseks 30.06.2017. 42. P. Jastremski kannab karistust Viru Maakohtu 22.02.2017 kohtuotsuse alusel, millega temale mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust, s.o 3 kuud vangistust, Viru Maakohtu 22.02.2017 otsusega mõistetud karistuse (2 aastat 3 kuud ja 21 päeva vangistust) võrra ning mõista Pjotr Jastremskile liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 21 päev vangistust, lugedes karistuse kandmise alguseks 25.04.2017. Tõkend 17

(19)A. Karajev ja P. Jastremski suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamine kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend vahistamine tühistada. Menetluslikud küsimused
  1. Prokuröri taotlusel kohaldas kohus 13.06.2017 määrusega sundtoomist ilmumata jäänud tunnistaja D.G. suhtes (kohtutoimiku tl 56), kuid politseil ei õnnestunud D. G. kätte saada (tl 60, 61, 62). Prokurör taotles D. G. tagaotsitavaks kuulutamist ja arutamise edasilükkamist, kuid kohus jättis selle taotluse rahuldamata. Kohtu arvates tegemist ei ole määrava või niivõrd olulise tunnistajaga, et lükata asja arutamist määramata ajaks, seda enam, et politsei ettekandest nähtuvalt D. G.asukoht ei ole ka politseile teada ning tema tagaotsimine võib võtta kuid (kui mitte aastaid) aega. Samuti olid prokuröri poolt samade asjaolude tõendamiseks (põlengust tekkinud oht inimeste elu ja tervisele) juba esitatud teised tõendid (tunnistajate A. L., T. . süüdistatavate A. Karajev ja P. Jastremski ütlused, dokumentaalsed tõendid). Seda enam, et süüdistusakti järgi pidi D. G. tõendama vaid asjaolu, et enne põlengut olid R5 osakonnas avatult Karajev, Jastremski ja P.. Menetluskulud
  2. KrMS § 306 lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  3. Toimiku materjalidest nähtub, et Andrei Karajev’ile on riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale Lembit Nirgi’le makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses 126 eurot (tl 57), 126 eurot (tl 63), 49,20 eurot (tl 66), kokku 301,20 eurot ning kohtulikus menetluses 118,80 eurot (kohtutoimiku tl 27), 49,20 eurot (kohtutoimiku tl 48), 561,60 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et Pjotr Jastremski’le on riigi õigusabi osutamise eest määratud kaitsjale Kaido Kooga’le makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses 24 eurot (tl 67) ja 96 eurot (tl 71), kokku 120 eurot ning kohtulikus menetluses 264 eurot (kohtutoimiku tl 48), 360 eurot. Need kaitsjatasud kuuluvad süüdistatavate käest välja mõistmisele.
  4. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 eurot (arvestades
  5. a alammäära 470 eurot s.o. 470 *1,5= 705). Mõlema süüdistatava käest tuleb välja mõista sundraha 705 eurot.
  6. Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  7. Kohus ei tuvasta alust süüdistatavate menetluskuludest vabastamiseks ning jätab kõik menetluskulud süüdistatavate kanda, võimaldades kulude tasumist 12 kuu jooksul. 18
(19)Tsiviilhagi
  1. Süüdistusakti järgi Viru Vangla on esitanud tsiviilhagi summas 486,12 eurot (kohtutoimiku tl 7-8) ja xxx AS on esitanud tsiviilhagi summas 3033,88 eurot (kohtutoimiku tl 10-11). Kohtuliku uurimise alguses aga teatas prokurör, et tsiviilhagi sai täielikult lahendatud K. P. suhtes eraldatud kriminaalasja raames ning antud asjas tsiviilhagi ei ole. Seda kinnitab ka dokumentaalse tõendina esitatud Viru Maakohtu 8.07.2016 kohtuotsus (jõustunud) (tl 51-53). Kohus käsitleb seda hagi tagasivõtmisena TsMS § 424 mõistes ning jätab Viru Vangla ja Riigi xxx tsiviilhagid antud asjas TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Asitõendid
  2. Kohus leiab, et asitõendite osas tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel kohaldada alljärgnevad meetmed: DVD plaat videosalvestisega – jätta toimiku juurde. Kaks traati ja müts, mis asuvad toimiku juures – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 19
(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.