← Eesti

5-17-36/5

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 51736

  1. november 2017 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Saale Laos ja Tambet Tampuu Käde Kalamehe (Kalamees) kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 37 peale Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Käde Kalamehe kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
  5. oktoobri
  6. a otsuse nr 37 tühistamiseks rahuldamata.
  7. Ülejäänud osas jätta Käde Kalamehe kaebus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Käde Kalamees kandideeris Tori Vallavolikogu valimistel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) nimekirjas (kandidaat nr 137).
  9. Tori valla valimiskomisjon tegi hääletamissedelite ülelugemise teel kindlaks lõplikud hääletamistulemused Tori vallas.
  10. oktoobril 2017 allkirjastatud hääletamistulemuste protokolli kohaselt jäi EKRE lõplikuks tulemuseks 362 häält. Häälte ülelugemise tulemusel vähenes EKRE kandidaatide poolt antud häälte arv, kuna valimiskomisjon tunnistas kehtetuks kolm sedelit, mille jaoskonnakomisjonid olid lugenud kehtivaks. Protokolli lisas märgiti järgmist: 1) valimisjaoskonnas nr 6 tunnistati kehtetuks üks sedel kandidaadi nr 147 poolt antuks loetud häälega, kuna sellele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei olnud arusaadav (kas 147 või 187); 2) valimisjaoskonnas nr 6 tunnistati kehtetuks üks sedel kandidaadi nr 150 poolt antuks loetud häälega, kuna sellele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei olnud arusaadav (kas 150 või 156); 3) valimisjaoskonnas nr 8 tunnistati kehtetuks üks sedel kandidaadi nr 134 poolt antuks loetud häälega, kuna sellele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei olnud arusaadav (kas 134 või 194).
  12. oktoobril 2017 esitas K. Kalamees Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus kontrollida kolme EKRE kandidaadi poolt antud häälega sedeli kehtetuks tunnistamise põhjuseid ja seaduslikkust ning Tori valla valimiskomisjoni tegevuse seadusele vastavust. Hääletussedelite kehtetuks tunnistamise tulemusel kaotas EKRE nimekiri ühe mandaadi, mistõttu K. Kalamees ei 5-17-36 saanud kohta Tori Vallavolikogus. K. Kalamees soovis
  13. oktoobril 2017 näha kehtetuks tunnistatud sedeleid, kuid neid talle ei näidatud ja Tori valla valimiskomisjoni esimees ütles, et sedeleid on keeruline leida ning kaebus tuleks esitada Vabariigi Valimiskomisjonile.
  14. Vabariigi Valimiskomisjon jättis K. Kalamehe kaebuse
  15. oktoobri
  16. a otsusega nr 37 rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Tori valla valimiskomisjoni tegevus hääletamistulemuste kindlakstegemisel võis puudutada K. Kalamehe subjektiivseid õigusi, mistõttu on ta asjast huvitatud isik. Tori valla valimisringkonna nr 1 valimistulemuste protokolli alusel sai viimase mandaadi valimisliit „Loogiline Pärnumaa“ (võrdlusarv 181.6667), esimesena jäi ilma mandaadita EKRE (võrdlusarv 181.0000). Kui kolm vaidlusalust hääletamissedelit tunnistada kehtivaks, oleks EKRE häälte arv 365, võrdlusarv seega 182.5 ning viimase mandaadi oleks saanud EKRE ja kandidaadile antud häälte arvu alusel osutunuks volikokku valituks K. Kalamees.
  17. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et arvestades hääletamistulemuste kindlakstegemise avalikkuse põhimõtet (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 55 lõige 5), peab ka pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist huvitatud isikul olema võimalik tutvuda hääletamissedelitega, mistõttu pidanuks valla valimiskomisjon K. Kalamehe taotluse rahuldama ja vajadusel kokku leppima, millal ja kuidas hääletamissedelitega tutvumine korraldatakse. Kuna aga valla valimiskomisjoni selgitustest nähtus, et kaebajal võimaldati hääletamissedelitega tutvuda
  18. oktoobril 2017, ei ole Vabariigi Valimiskomisjonil vajadust teha sellekohast ettekirjutust valla valimiskomisjonile.
  19. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et KOVVS § 55 lõigete 1 ja 2 järgi on hääletamissedeli kehtivuse või kehtetuse üle lõpliku otsustuse tegemine valla või linna valimiskomisjoni pädevuses. Hääletamissedelite teistkordse ülelugemise käigus hindas Tori valla valimiskomisjon vaidlusaluste sedelite vastavust KOVVS § 54 lõike 8 punktile 5 ja leidis, et sedelid on kehtetud, koostas valimisringkonna nr 1 hääletamistulemuste protokolli ja märkis selle lisas erinevused võrreldes valimisjaoskonna protokolliga. Protokolli lisast nähtub, et kõik vaidlusalused sedelid tunnistati kehtetuks põhjendusel, et sedelile kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrid ei olnud arusaadavad. KOVVS § 54 lõike 8 punkti 5 alusel tunnistatakse kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Tori valla valimiskomisjoni valimisringkonna nr 1 hääletamistulemuste protokollist, protokolli lisast, samuti Vabariigi Valimiskomisjonile edastatud skaneeritud vaidlusalustest hääletamissedelitest nähtub, et hääletamistulemused on kindlaks tehtud KOVVS §s 55 sätestatud korras.
  21. oktoobril 2017 esitas K. Kalamees Vabariigi Valimiskomisjoni
  22. oktoobri
  23. a otsuse peale kaebuse Riigikohtule.
  24. Riigikohus edastas kaebuse
  25. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 järgi esitatakse kaebus Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
  27. oktoobril 2017 saatis Vabariigi Valimiskomisjon K. Kalamehe kaebuse Riigikohtule koos kaaskirjaga, milles vaidles kaebusele vastu, jäi otsuses nr 37 esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHAD
  28. Riigikohtule esitatud kaebuses selgitab K. Kalamees, et pöördus Vabariigi Valimiskomisjoni poole kaebusega, milles palus kontrollida hääletussedelite kehtetuks tunnistamise seaduslikkust ja 2

(4)2 5-17-36 häälte kadumise põhjuseid ning Tori valla valimiskomisjoni poolt seaduste nõuetekohast täitmist. Vabariigi Valimiskomisjon arutas tema kaebust
  1. oktoobri
  2. a koosolekul, kus kaebaja viibis kohal, kuid komisjoni liikmeid ei tutvustatud, mistõttu jäi kaebajale arusaamatuks, kes koosolekul osalesid ja kes seda juhatas. Vabariigi Valimiskomisjonis arutati protseduurireeglite rikkumise võimalusi, kuid valimissedelitel olnud numbrite tõlgendamist päevakorda ei võetud ja kaebust ei rahuldatud.
  3. K. Kalamees märgib, et temal ega paljudel tema Facebooki sõpradel ei tekkinud kahtlust, et õige oli jaoskonnakomisjoni esialgne hinnang, et sedelile oli kirjutatud number 134, mitte aga valla valimiskomisjoni hilisem seisukoht, et ei ole arusaadav, kas on kirjutatud 134 või
  4. Küsimuses, kas teisele sedelile on kirjutatud 150 või 156, olid inimeste seisukohad erinevad, kuid nullile numbris 150 võib olla hiljem lisatud väike kriips teist värvi pastakaga, muutes numbri 156-ks. Kolmandale sedelile on numbri 147 kirjutanud ilmselt vanem inimene, kuid 4 asemel ei ole sealt võimalik 8 välja lugeda.
  5. Kaebaja paneb kahtluse alla Tori valla valimiskomisjoni töö ja soovib kõigi häälte uuesti ülelugemist, mille juures viibiksid eksperdid ja vaatlejad. Tori valla valimiskomisjon tegi häälte ülelugemisel mitmeid muudatusi jaoskonnakomisjoni protokollides olnud hääletamistulemuses, kuid juures ei viibinud peale valimiskomisjoni liikmete ühtegi vaatlejat ja kaebajale jääb arusaamatuks, miks teda ei kutsutud ülelugemise juurde. Lisaks sellele palub kaebaja Riigikohtul anda hinnang kolmele vaidlusalusele sedelile. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegiumi hinnangul vaidlustab K. Kalamees Riigikohtus Vabariigi Valimiskomisjoni
  7. oktoobri
  8. a otsust nr 37 osas, milles hinnati K. Kalamehe kaebuse alusel Tori valla valimiskomisjonis hääletamistulemuste kindlakstegemise seadusele vastavust kolme hääletussedeli kehtetuks tunnistamisel ning jäeti K. Kalamehe kaebus rahuldamata. Kolleegium võtab alljärgnevalt seisukoha selle kohta, kas Vabariigi Valimiskomisjon järgis K. Kalamehe kaebuse läbivaatamisel seaduse nõudeid.
  9. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas oma otsuses, et hääletussedelite kehtivuse tuvastamise alused on sätestatud KOVVS § 54 lõigetes 8–
  10. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Tori valla valimiskomisjon oli järginud seadust, tunnistades kehtetuks hääletamissedelid, millele kirjutatud number oli mitmeti mõistetav. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul annab selleks aluse KOVVS § 54 lõike 8 punkt 5, mille järgi tunnistatakse kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et õiguslik alus tunnistada kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole üheselt mõistetav, tuleneb KOVVS § 54 lõike 8 punktist
  12. Kaebaja väite kohta, et Vabariigi Valimiskomisjon ei tõlgendanud vaidlusalustele sedelitele kirjutatud numbreid, märgib kolleegium järgmist. Lähtudes KOVVS § 12 lõikest 1, on Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne valvata valla ja linna valimiskomisjonide tegevuse järele, samuti lahendada kaebusi, milles palutakse tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks toiming (KOVVS § 63–65). Seega on Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses hinnata seda, kas valla või linna valimiskomisjon on hääletamistulemuste kindlakstegemisel järginud seadust, sealhulgas kohaldanud õigesti hääletamissedeli kehtetuks tunnistamise aluseid. Kuigi Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et lõplik otsustamine hääletussedeli kehtivuse või kehtetuse üle on valla või linna valimiskomisjoni pädevuses, olid Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul vaidlusalused kolm hääletamissedelit täidetud selliselt, mis tingis nende kehtivuse 3
(4)3 5-17-36 hindamise. Seega nõustus Vabariigi Valimiskomisjon Tori valla valimiskomisjoni seisukohaga, et esinesid KOVVS § 54 lõike 8 punkti 5 kohaldamise eeldused, ning asus seisukohale, et Tori valla valimiskomisjon ei olnud hääletamistulemuste kindlakstegemisel rikkunud seaduse nõudeid.
  1. Kolleegium nõustub valimiskomisjonide eeltoodud seisukohaga, et vaidlusalusel kolmel hääletamissedelil märgitud kandidaatide registreerimisnumbrid ei olnud loetavad KOVVS § 54 lõike 8 punkti 5 tähenduses. Hääletamissedel tuleb kehtivaks lugeda siis, kui sellest üheselt nähtub valija tõeline tahe (vrd KOVVS § 54 lõige 9, mille järgi tunnistatakse kehtivaks ka hääletamissedel, millele ei ole kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrit, kuid valija tahe on üheselt arusaadav). Juhul kui hääletamissedelile kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole üheselt arusaadav (eelkõige KOVVS § 54 lõike 8 punktid 4–5, aga ka punktid 2–3), ei ole hääletamistulemuste kindlakstegemise käigus võimalik piisava kindlusega välja selgitada valija tõelist tahet, mistõttu tunnistatakse sellisel juhul hääletamissedel kehtetuks ning häält ei saa ükski kandidaat. Sellises olukorras ei aita valija tõelist tahet välja selgitada ka ekspertiis. Kuna kaebaja sooviks on, et valimissedelid loetaks kehtivaks ja hääled EKRE kandidaatide poolt antuks, ei annaks soovitud tulemust ka ekspertiis valimissedelile, mille osas on kaebajal kahtlus, et number 150 võis olla parandatud 156-ks. Juhul kui ilmneks, et kandidaadi registreerimisnumber on parandatud, tuleks hääletamissedel tunnistada kehtetuks KOVVS § 54 lõike 8 punkti 4 alusel.
  2. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti leidnud, et Tori valla valimiskomisjon järgis hääletamistulemuste kindlakstegemisel seaduse nõudeid, ning jätab PSJKS § 46 lõike 1 punktist 2 juhindudes K. Kalamehe kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
  3. oktoobri
  4. a otsuse nr 37 peale rahuldamata.
  5. Riigikohtule esitatud taotluses soovib K. Kalamees ka kõigi Tori Vallavolikogu valimistel antud häälte ülelugemist, kuigi Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ta sellist taotlust ei esitanud. Kuna Riigikohtule võib kaebuse esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (PSJKS § 38 lõige 1), jätab kolleegium K. Kalamehe kaebuse selles osas läbi vaatamata (PSJKS § 40 lõike 1 punkt 1). K. Kalamees juhib Riigikohtule esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et hääletamistulemused tehti Tori valla valimiskomisjonis kindlaks ilma vaatlejateta. Kolleegium märgib, et Tori valla valimiskomisjoni esimehe
  6. oktoobri
  7. a kirjast Vabariigi Valimiskomisjonile nähtub, et valimisliitudele ja erakondade esindajatele teatati
  8. oktoobril 2017 e-kirjaga hääletamistulemuste ülelugemise toimumisest
  9. oktoobril 2017, samuti avaldati teade selle kohta Are, Sauga, Sindi ja Tori valla kodulehel. Riigikohtule esitatud K. Kalamehe kaebusele on alla kirjutanud ka EKRE juhatuse liige Helle Kullerkupp. Riigikohus ei käsitle pelgalt teise isiku kaebusele oma allkirja lisamise tõttu H. Kullerkuppu ega EKRE-t kaebuse esitajana. Viive Ligi, Saale Laos, Tambet Tampuu 4
(4)4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.