Obsah (6)

§ 184§ 182§ 116§ 108§ 253§ 252

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-16-235 2. september 2016 Kadri Palm OÜ Dentaarium kaebus Maksu- ja Tolliameti 3

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-16-235 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas
2. novembri
3. a maksuotsusega nr 12.23/026771-10 OÜ-d Dentaarium tasuma maksusumma 69 586 eurot 45 senti (I kd, tl-d 62-87). MTA tuvastas, et OÜ Dentaarium tegi kontrollitaval perioodil palgaväljamakseid XX, XX, XX, XX, XX, XX, XX ja XX, kuid ei deklareerinud ega tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse.
4. OÜ Dentaarium esitas maksuotsusele vaide.
5. MTA jättis
6. jaanuari
7. a vaideotsusega nr 6-1/3163-2 kaebaja vaide rahuldamata (I kd, tl-d 46-47).
8. Tartu Halduskohtusse saabus
9. veebruaril 2016 OÜ Dentaarium kaebus MTA
10. novembri
11. a maksuotsuse nr 12.2-3/026771-10 tühistamiseks ja taotlus kuulata tunnistajana üle Tarvo Israel ja Taivo Täpsi. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada MTA maksuotsuse nr 12.2-3/026771-10 täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning kohustada MTA-d vabastama aresti alt OÜ Dentaarium arvelduskonto (I kd, tl-d 2-6).
12. Tartu Halduskohus jättis
13. veebruari
14. a määrusega OÜ Dentaarium kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (I kd, tl 13). OÜ Dentaarium kõrvaldas puudused
15. veebruaril
17. MTA esitas
18. veebruaril 2016 Tartu Halduskohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas (I kd, tl-d 19-20).
19. OÜ Dentaarium esitas
20. veebruaril 2016 kohtule täiendavad tõendid esialgse õiguskaitse taotluse põhistamiseks (I kd, tl 26-41).
21. Tartu Halduskohus võttis
22. veebruari
23. a määrusega kaebuse menetlusse ja rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, võttis praeguse asja materjalide juurde asja nr 3-16-127 materjalide juurest MTA
24. jaanuari
25. a vaideotsuse nr 6-1/3163-2, tunnistas vastustajaks MTA, kohustas vastustajat kaebusele vastama ning kaebajat ja vastustajat esitama seisukoha asja arutamise võimalikkuse kohta kirjalikus menetluses (I kd, tl-d 43-45).
26. MTA esitas
27. märtsil 2016 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebus rahuldamata (I kd, tl-d 53-56).
28. Tartu Halduskohus rahuldas
29. märtsi
30. a määrusega OÜ Dentaarium taotluse kuulata tunnistajatena üle T. Israel ja T. Täpsi ning andis menetlusosalistele õiguse esitada tunnistajatele kohtu kaudu küsimusi (III kd, tl 6). Pooled edastasid küsimused
31. aprillil 2016 (III kd, tl-d 45-46, 48).
32. Tartu Halduskohus kohustas
33. aprilli
34. a määrustega tunnistajaid kirjalikult vastama kohtu poolt määratud küsimustele (III kd, tl-d 50-51). Tunnistajate vastused kohtu küsimustele saabusid
35. mail 2016 (III kd, tl-d 58-59, 61). 2 3-16-235
36. Tartu Halduskohus määras
37. juuni
38. a määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses (III kd, tl 64).
39. Vastustaja esitas
40. augustil 2016 kohtule seisukoha seoses tunnistajate poolt antud vastustega (III kd, tl 67).
41. Kaebaja esitas
42. augustil 2016 kuludokumentidega (III kd, tl-d 70-73p). kohtule menetluskulude nimekirja koos MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
43. Kaebaja taotleb MTA
44. novembri
45. a maksuotsuse nr 12.2-3/026771-10 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ning on tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt hinnanud. Maksuhaldur on asjaolude tuvastamisel tuginenud eelkõige hambaravikabinettides tegutsevate isikute seletustele, mida maksuhaldur on tõlgendanud endale vajalikus suunas. Eriarvamuses toodud maksukohustuslase selgitusi vastuolude kohta ei ole maksuhaldur maksuotsuses arvesse võtnud ega analüüsinud. Maksumenetluses ei juhtinud maksuhaldur kordagi tähelepanu puudustele, mis OÜ Dentaarium tegevuses esinesid tööjõurendilepingute sõlmimisel ja vormistamisel, et puudused saaks kõrvaldatud. 2) Eluliselt on usutav, et isikud keda ootamatult ja etteteatamata maksuametnike poolt nende igapäevase tegevuse käigus küsitletakse, ei pruugi anda detailselt täpseid vastuseid oma töösuhte kohta, eriti olukorras, kus tegelikult on tegemist renditöötajatega ning nende reaalne tegevuskoht asub juba pikemat aega teises osaühingus. On usutav, et isik, kelle käest küsitakse, kus ta töötab, nimetab selle ettevõtte nime, kus ta juba pikemat aega renditöötajana tegutseb. See tundub tema jaoks tavaline ja harjumuspärane. 3) Renditööjõu kasutamist töölepingu alusel töötamiseks ei muuda ka asjaolu, et töötaja jaoks olulised tingimused lepiti kokku OÜ Dentaarium juhatajaga. 4) Puudused töölepingute vormistamisel, samuti tööülesannete muutumisel nende kirjalikult vormistamata jätmine ei muuda renditööjõu kasutamise lepinguid tühiseks ega loo automaatselt töösuhet töötaja ja renditööjõudu kasutava äriühingu vahel. 5) Lisaks on maksuotsuse p-s 3.
46. märgitud, et rahaliste vahendite laekumine töötasude väljamaksmiseks Haigekassalt ja patsientidelt kinnitab veelkord, et hambaravikabinettides töötavatel isikutel oli töösuhe OÜ-ga Dentaarium. Selline maksuhalduri arvamuseavaldus on eriti kummaline. Teatavasti on Haigekassalt laekuvatel rahalistel vahenditel märkimisväärne osa meditsiiniteenust osutavate äriühingute jaoks. Kas maksuhalduri arvates oleks Haigekassa või patsiendid pidanud tasuma osutatud teenuse eest renditööjõudu vahendavale osaühingule? Selline nägemus on väär ja elukauge. ASP papp OÜ või EV Grupp Eesti OÜ poleks kuidagi saanud sõlmida lepingut Haigekassaga. 6) Jääb selgusetuks, mille alusel väidab maksuhaldur, et töölepingud olid koostatud tagantjärele MTA-le esitamiseks, et anda dokumentaalne tõestus väidetavale töösuhtele. On fakt, et töölepingud olid sõlmitud ASP papp OÜ-ga ja EV Grupp Eesti OÜ-ga, millele andsid kinnituse ka vähemalt need töötajad, kes tegutsesid Tartus asuvas hambaravikabinetis. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et OÜ-l Dentaarium ei olnud kellegagi sõlmitud töölepinguid ning 3 3-16-235 OÜ-le Dentaarium kuuluvates hambaravikabinettides tegutsenud töötajatest pole ka keegi nõudnud sellise lepingu sõlmimist. 7) Kuigi tööjõurendi lepingud nägid ette kohustuse, et rendileandja vastutab töötajate koolituse eest, sõlmiti poolte vahel kokkulepe, et koolituse korraldab ja selle eest tasub rentnik. Selline kokkulepe sõlmiti eelkõige põhjusel, et rentnik omab pädevust töötajatele erialase koolituse vajaduse hindamisel, koolitajate leidmisel või koolituse korraldamisel, arvestades tegevusala spetsiifikat. Samuti oli sellise kokkuleppe sõlmimise põhjuseks asjaolu, et töötajate koolitamine ja täiendõpe tõi rentnikule kasu eelkõige töötajate kvalifikatsiooni tõusu läbi. 8) Majandustegevus EV Grupp Eesti OÜ-l oli olemas kontrollitaval perioodil ja jätkub kuni praeguseni, mida iseenesest kinnitab ka
47. a aastaaruanne.
48. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Maksuhalduri järeldused selle kohta, et OÜ Dentaarium on teinud kontrollitaval perioodil palgaväljamakseid erinevatele füüsilistele isikutele, kuid ei ole deklareerinud ja tasunud palgalt tasumisele kuuluvaid tööjõumakse, on tehtud maksumenetluses kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusel, arvestades seejuures ka elulise usutavuse kriteeriumit. Kuivõrd maksumenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest tehtud järeldused on vastustaja hinnangul vaidlusalusest maksuotsusest mõistlikult jälgitavad, on maksuotsus seetõttu ka kontrollitav ning piisavalt põhjendatud ja maksuhaldur on seeläbi omapoolse tõendamiskoormise täitnud. 2) Kontrollimenetluse käigus on tuvastamist leidnud, et OÜ Dentaarium ja ASP papp OÜ ning OÜ Dentaarium ja EV Grupp Eesti OÜ vahel sõlmitud tööjõurendi lepingud olid formaalsed ning vormistatud eesmärgiga jätta mulje tegelikest tehingutest (kontrollakti p-d 1.1.2.2, 1.1.2.3 ja 1.1.2.6). Eelnevat kinnitab asjaolu, et kõik väidetavad renditöötajad töötasid OÜ-le Dentaarium kuuluvates hambaravikabinettides T. Piho juhtimise ning kontrolli all. Töösuhte põhiiseloomuks on see, et üks isik teeb tööna kvalifitseeruvaid reaalseid sooritusi teise isiku kasuks viimase juhtimise ja kontrolli all ning selleks, et selgitada, kelle vahel oli tegelik töösuhe, tuleb vaadelda kes määrab töö tegemise aja ja koha, kes maksab töövahendite eest, kes saab tulu või kasumi. Töötaja jaoks olulised tingimused, mis töölepinguga kokku lepitakse, on töötasu, tööaeg, tööülesanded, töökoht. Kõigis neis eelviidatud tingimustes leppisid OÜ Dentaarium ruumides töötavad väidetavad renditöötajad kokku OÜ Dentaarium juhatuse liikme T. Pihoga. 3) Tööleping loetakse sõlmituks olukorras, kus töötaja on asunud tööd tegema ja tööandja on seda aktsepteerinud. Renditöö tegemine peab kajastuma ka töötaja töölepingus. Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 5 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Kui töölepingus renditöö tegemise kokkulepet ei ole, peab tööandja pidama muudatuste tegemiseks läbirääkimisi ja kokkuleppe saavutamisel vormistama selle kirjalikult ja kirjaliku kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et kokkulepet renditöö tegemiseks ei olnud (TLS § 6 lg 9). 4) Maksuotsusega päädinud kontrollimenetluse raames ei selgunud, et ASP papp OÜ või EV Grupp Eesti OÜ esindaja oleks töötajaid teavitanud, et nad asuvad oma tööülesandeid täitma renditööna OÜ-s Dentaarium. Töötajad töötasid kogu aeg samas kohas OÜ-le Dentaarium 4 3-16-235 kuuluvates hambaravikabinettides ja T. Piho juhtimise all, millega on nii vaides kui kaebuses nõustunud ka kaebaja. 5) Seonduvalt OÜ Dentaarium kaebusele lisatud väidetavate EV Grupp Eesti OÜ töötajate pöördumisega märgib vastustaja, et jääb
49. jaanuari
50. a vaideotsuse p-s 11 väljendatud seisukohtade juurde. Nende kaebaja töötajate seletused, kellelt võeti seletused OÜ Dentaarium tegevuskohas Tartus, peale T. Piho kohale saabumist ning vestlust temaga, erinevad oluliselt nende töötajate seletustest, mis võeti Põlvas ilma T. Piho kohalolekuta (kontrollakti p 1.1.2.2 alapunkt a). Selline ütluste erinevus saab olla tingitud üksnes sellest, et Tartu töötajaile oli T. Piho andnud vahetult enne seletuste võtmist vastavad juhised ning arvestades eeltoodut ei ole kaebusele lisatud nn pöördumine, mille on allkirjastanud töötajad, kellelt
51. oktoobril 2014 etteteatamata vaatluse käigus seletused võeti, usaldusväärne. On ilmne, et selle pöördumise koostajaks on OÜ Dentaarium, kes püüab sellega ümber lükata maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ning nende pinnalt tuvastatud asjaolusid.
52. Kirjalikus menetluses selgitas vastustaja täiendavalt, et arvestades senist kohtupraktikat maksuasjades, tuleb reeglina usutavamaks pidada tunnistajate poolt vahetult pärast vaidlusaluste tehingute toimumist ehk menetluse algfaasis antud ütlusi, kui neile vastanduvaid hilisemaid ütlusi kohtumenetluses, mille andmisel oli tunnistaja suurema tõenäosusega maksuotsuse adressaadi poolt mõjutatud. Vastustaja hinnangul ei saa täiendavate ütluste võtmise eesmärgiks olla see, et võimaldada ülekuulatavatel kokku leppida antavates ütlustes vastavalt sellele, kuidas on konkreetse menetlusosalise jaoks kohtumenetluses kasulikum ning seeläbi haldusmenetluses antud ütluste või haldusorgani seisukohtade usaldusväärsuse kõigutamine. Vastustaja juhib täiendavalt tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja käitumine (käesoleval juhul väidetav samade töötajate rentimine erinevatelt äriühingutelt) kontrolliperioodil jääb majanduslikus mõttes arusaamatuks, arvestades, et vastustaja hinnangul saab äriühingu tegevuse eesmärgiks üldjuhul pidada võimalikult suure kasumlikkuse ja võimalikult väikeste kulutustega tegutsemist. Praegusel juhul on kaebaja sõlminud tööjõurendi lepingud ASP papp OÜ-ga ja EV Grupp Eesti OÜ-ga seletustest nähtuvalt endaga pikaajaliselt seotud töötajate (kellega seega oli vastustaja hinnangul olemas vastastikune kontakt võimaldamaks tavapärast töösuhet) rendile võtmise osas (tähelepanuväärne on siinjuures see, et töötajad ise ei olnudki täpselt teadlikud oma täpsest rollist ja tegelikest tööandjatest). Kontrollimenetluses selgunud asjaolude pinnalt saab asuda seisukohale, et käesoleval juhul määras kaebaja töötajate töötingimused, juhendas neid igapäevaselt, muretses neile vajalikud töövahendid, tegeles täiendkoolitustega jne. Seega on kaebaja rendilepinguid sõlmides suurendanud oma igakuiseid jooksvaid kulutusi väidetavalt vähemalt 10% võrra, saamata seejuures vastustaja hinnangul vastu sisuliselt mitte mingisugust lisandväärtust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
53. Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA
54. novembri
55. a maksuotsuse nr 12.2-3/02677110 tühistamiseks.
56. Poolte vahel on vaidlus eelkõige selle üle, kas kaebaja sai kontrolliperioodil ASP papp OÜ-lt ja EV Grupp Eesti OÜ-lt tööjõurendi teenust või olid tööjõurendi lepingud formaalsed ning vormistatud eesmärgiga jätta mulje tegelikest tehingutest. Sellest sõltub, kas väidetavad 5 3-16-235 renditöötajad saab lugeda kaebaja töötajateks ja kaebaja peab sellega seoses tasuma täiendavaid tööjõumakse.
57. Kaebaja arvates on maksuhaldur maksumenetluses kogutud tõendeid valesti hinnanud ja teinud tõenditest ekslikud järeldused. Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on tuginenud asjakohastele õigusnormidele, esitanud maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis tõendite analüüsi ja järeldused ning vastanud kaebaja eriarvamuse väidetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega. Kuna kaebuse väited kattuvad suuresti kontrollakti peale esitatud eriarvamusega ja kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid, tugineb kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata, märkides kaebusele vastuseks järgmist.

1. Käesolev vaidlus on asja materjalidest nähtuvalt saanud alguse sellest, et MTA kontrollis
2. oktoobri
3. a korralduse nr 12.2-3/026771-1 (I kd, tl-d 89-90) ja
4. aprilli
5. a korralduse nr 12.2-3/026771-8 (I kd, tl-d 92-93) alusel kaebaja maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil mai 2013 kuni detsember
6. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati
7. oktoobri
8. a kontrollaktis nr 12.2-3/026771-9 (I kd, tl-d 94-106), mis on
9. novembri
10. a maksuotsuse lahutamatuks osaks. Kaebaja esitas
11. novembril 2015 kontrollaktile vastuväited (I kd, tl-d 134-135). Kuna kaebaja vastuväited ei lükanud ümber kontrollakti seisukohti, koostas MTA
12. novembril 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/026771-
13. Kõik kontrollakti põhjendused on ka maksuotsuse põhjendused. Kontrollaktis on põhjendatud kaebajale maksude määramist koos viidetega tõenditele. Kontrollakti ja maksuotsuse põhjendused moodustavad terviku ning tervikuna on maksuotsusele esitatavad põhjendamise nõuded täidetud. MTA
14. novembri 2015 maksuotsuses sisalduvad maksude määramise põhimotiivid ja maksuhalduri lõppjäreldused ning maksuotsus on arusaadav ja jälgitav.
15. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kõik väidetavad renditöötajad töötasid OÜ Dentaarium hambaravikabinettides T. Piho juhtimise ja kontrolli all. Töötaja jaoks olulised tingimused, mis töölepinguga kokku lepitakse, on töötasu, tööaeg, tööülesanded, töökoht. Kõigis neis eelviidatud tingimustes leppisid OÜ Dentaarium ruumides töötavad väidetavad renditöötajad kokku OÜ Dentaarium juhatuse liikme T. Pihoga. Kaebaja põhjendab seda asjaoluga, et töötajate jaoks pidigi olema keegi, kes annab neile otseseid töökorraldusi. Kaebaja leiab, et renditööjõu kasutamist töölepingu alusel ei muuda töötamiseks ka asjaolu, et töötaja jaoks olulised tingimused lepiti kokku OÜ Dentaarium juhatajaga. Renditöö tegemine peab kajastuma ka töötaja töölepingus. TLS § 6 lg 5 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Kui töölepingus renditöö tegemise kokkulepet ei ole, peab tööandja pidama muudatuste tegemiseks läbirääkimisi ja kokkuleppe saavutamisel vormistama selle kirjalikult ja kirjaliku kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et kokkulepet renditöö tegemiseks ei olnud (TLS § 6 lg 9). Maksumenetluse raames ei selgunud, et ASP papp OÜ või EV Grupp Eesti OÜ esindaja oleks töötajaid teavitanud, et nad asuvad oma tööülesandeid täitma renditööna OÜ-s Dentaarium. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu kogumis teise maksumenetluse käigus kogutud tõenditega, et kõik väidetavad renditöötajad olid tegelikult OÜ Dentaarium töötajad. 6 3-16-235
16. Maksuhalduri põhjenduste kohaselt ei olnud renditööjõu lepingutel tegelikku majanduslikku sisu muu hulgas põhjusel, et hambaravikabinettides tegutsevate isikute seletused olid vastuolulised (kontrollakti p 1.1.2.2 alapunkt a). Kaebaja peab põhjendamatuks ja ebaõigeks maksuhalduri tõlgendust, et Tartus seletuse andnud isikud olid ASP papp OÜ nimest teadlikud, kuna T. Piho oli neid sellest teavitanud. Kohus kaebajaga ei nõustu. Nende töötajate seletused, kellelt võeti seletused OÜ Dentaarium tegevuskohas Tartus, pärast OÜ Dentaarium juhatuse liikme T. Piho kohale saabumist ning vestlust temaga, erinevad oluliselt nende töötajate seletustest, mis võeti Põlvas ilma T. Piho kohalolekuta. Nii oskasid ainult need töötajad, kellelt võeti seletused pärast vestlust T. Pihoga, nimetada oma väidetavate tööandjatena EV Grupp Eesti OÜ-d ning sellele eelnenud ASP papp OÜ-d. Seevastu XX ja XX kellelt võeti seletused Põlvas, ütlesid, et töötavad töölepinguga OÜ-s Dentaarium (kontrollakti p 1.1.2.2 alapunkt c ja p 1.1.2.7). Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et selline ütluste erinevus saab olla tingitud sellest, et Tartu töötajaile oli T. Piho andnud vahetult enne seletuste võtmist vastavad juhised.
17. Kaebajale jääb selgusetuks, mille alusel väidab maksuhaldur, et töölepingud olid koostatud tagantjärele MTA-le esitamiseks, et anda dokumentaalne tõestus väidetavale töösuhtele. Kohtu hinnangul on vastustaja seda väidet piisavalt põhjendanud. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.4 viidanud kontrollakti p-le 1.1.2.7, milles on omakorda alapunktides a-g selgitatud, miks MTA leiab, et EV Grupp Eesti OÜ-ga sõlmitud töölepingud on formaalsed ja need koostati tagantjärgi, pärast OÜ Dentaarium maksukontrolli alustamist (I kd, tl-d 100-101). Muuhulgas on maksuhaldur selgitanud, et EV Grupp Eesti OÜ nimel sõlmitud töölepingutes puuduvad mitmed kohustuslikud sätted, mis viitab lepingute formaalsusele; töötajaid ei ole kirjalikult teavitatud, et nad on renditöötajad ja täidavad kohustusi OÜ-s Dentaarium; töötajad töötasid juba enne EV Grupp Eesti OÜ nimel töölepingute vormistamist OÜ-s Dentaarium T. Piho juhtimise all – töölepingute allkirjastamisega jäid tööülesanded endiseks ja töökorralduses midagi ei muutunud; väidetavate EV Grupp Eesti OÜ töötajate tööandja esindaja ei ole T. Täpsi, vaid T. Piho; töötasu väljamaksmist puudutavad sätted on töölepingus ja tööjõurendi lepingus erinevad; töölepinguid ei ole allkirjastatud sellel märgitud kuupäeval
18. juulil
20. Kaebaja selgitab, et kuigi tööjõurendi lepingud nägid ette kohustuse, et rendileandja vastutab töötajate koolituse eest, sõlmiti poolte vahel kokkulepe, et koolituse korraldab ja selle eest tasub rentnik. Selline kokkulepe sõlmiti kaebaja sõnul eelkõige põhjusel, et rentnik omab pädevust töötajate erialase koolituse vajaduse hindamisel, koolitajate leidmisel või koolituse korraldamisel, arvestades tegevusala spetsiifikat. Kohus nõustub vastustajaga, et töötajate koolitamine on TLS § 28 lg 2 p-i 5 kohaselt tööandja kohustuseks. Seega pidanuks töötajate täiendkoolituse eest tasuma ASP papp OÜ ja EV Grupp Eesti OÜ. Kontrollimisel ei esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kaebaja on ASP papp OÜ-le ja EV Grupp Eesti OÜ-le esitanud arve/nõude töötajate koolituse eest makstud summade kompenseerimiseks. Ka see asjaolu viitab sellele, et tööjõurendi lepingud olid formaalsed ega olnudki mõeldud täitmiseks.
21. Nõustuda saab kaebajaga selles, et OÜ Dentaarium otsustada on see, kas ja mil moel ta oma ettevõtet arendab või kui palju töökohti ta loob ning kas ta soovib hoida ettevõtet perefirmana või mitte. Sellele ei vaidle vastu ka maksuhaldur (maksuotsuse p 3.10). Küll aga väidab MTA, et eluliselt ei ole usutav, et äriühing kasutab hambaraviteenuse osutamisel teist äriühingut, kui tal pole samal ajal mingeid piiranguid värvata töötajaid ise ja lisaks teeb ta hambaravikabinettides töötavatele isikutele ka palgaväljamakseid. Kohus peab sellist hinnangut õigeks. Kohtupraktikas on välja kujunenud nõue, mille kohaselt on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt Riigikohtu 7 3-16-235 kriminaalkolleegiumi
22. veebruari
23. a otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p 110 ja seal viidatud kohtupraktika; Riigikohtu halduskolleegiumi
24. veebruari
25. a otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p 13). Ütluste eluline usutavus on ütluste kui tõendi usaldusväärsuse hindamise oluline kriteerium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. veebruari
27. a otsus asjas nr 3-1-189-12, p 14).
28. Kaebaja leiab, et õige pole maksuhalduri väide, et ASP papp OÜ-l puudus majandustegevus. Kaebaja väidab, et majandustegevus oli, kuid see ebaõnnestus ja lõppes pankrotiga. Kohus selgitab, et maksuhaldur on väitnud kontrollaktis (p 1.1.2.1 alapunkt b), et ASP papp OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus ja äriühing ei tegelenud tööjõurendi teenuse osutamisega OÜ-le Dentaarium. Seega pole vastustaja väitnud, et ASP papp OÜ-l puudus üldse majandustegevus, vaid et see puudus kontrollitaval perioodil ehk mais 2013 kuni detsembris
29. Kõik maksuhalduri poolt välja toodud asjaolud kogumis kinnitavad seda järeldust. Nii näiteks on vastustaja märkinud, et äriregistris oli ASP papp OÜ-l registreeritud põhitegevusalana lainepaberi ja –papi ning paber- ja papptaara tootmine. Majandusaasta aruanne on esitatud ainult
30. a kohta ja seoses 2011 –
31. a majandusaasta aruannete esitamata jätmisega avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ASP papp OÜ sundlõpetamisteade; ASP papp OÜ oli käibemaksukohustuslasena registreeritud ajavahemikul
32. oktoober 2011 kuni
33. veebruar 2012; ASP papp OÜ-l oli arvelduskonto avatud SEB Pangas, kuid kontrollitaval perioodil ei ole kontol tehinguid tehtud (I kd, tl-d 163, 168-169); ASP papp OÜ ei ole olnud äriregistris registreeritud aadressilt kättesaadav ja hoidis tahtlikult kõrvale MTA-le dokumentide esitamisest ning teabe andmisest (I kd, tl-d 171-183); kui ASP papp OÜ oleks esitatud arvete alusel tegelikult OÜ-le Dentaarium tööjõurendi teenust osutanud, oleks ta pidanud juba
34. juunil 2013 esitatud arvele lisama käibemaksu ja registreerima äriühingu käibemaksukohustuslasena; T. Israeli käitumine juhatuse liikmena näitab, et tema juhtimise all olevad äriühingud ei tasu töötajatele deklareeritud väljamaksetelt tööjõumakse, äriühingud jäetakse võlgadega maha ning töötajad vormistatakse tööle järgmisesse äriühingusse; OÜ Dentaarium juhatuse liige T. Piho ja ASP papp OÜ juhatuse liige T. Israel on omavahel seotud.
35. Kaebaja leiab, et kontrollitaval perioodil oli majandustegevus EV Grupp Eesti OÜ-l olemas, mida kinnitab ka
36. a aastaaruanne. Kohus leiab, et ainuüksi aastaaruande esitamine ei tõenda majandustegevust, kui ülejäänud tõendid kogumis kinnitavad vastupidist. Vastustaja on kontrollakti p-s 1.1.2.5 alapunktides a–c selgitanud, millel tugineb seisukoht majandustegevuse puudumise kohta. Kohus nõustub MTA järeldustega. Nii on maksuhaldur leidnud, et EV Grupp Eesti OÜ ei ole äriregistris registreeritud aadressilt kättesaadav ja hoiab tahtlikult kõrvale MTA-le dokumentide esitamisest ning teabe andmisest; dokumente, mis tõendaksid töötajatele töötasu väljamaksete tegemist, ei ole MTA-le esitatud; ei ole eluliselt usutav, et äriühingu juhatuse liige ei tea ega oska selgitada, mida ta juhatuse liikmena teinud on.
37. Kohus rõhutab, et kaebajale ei ole maksu määratud pelgalt põhjusel, et tema lepingupartneritel puudus majandustegevus, kuid see on asjaolu, mis kogumis muude tõenditega kinnitab maksuhalduri kahtlust, et need äriühingud tegelikult ei osutanud kaebajale tööjõurendi teenust.
38. Kaebusele on lisatud tõendina OÜ Dentaarium hambaravikabinettides tegutsevate EV Grupp Eesti OÜ renditöötajate pöördumine MTA poole. Pöördumises kinnitavad allakirjutanud töösuhte puudumist OÜ-ga Dentaarium (I kd, tl 12). Kohus nõustub vastustajaga, et sellise pöördumisega ei saa ümber lükata maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ning nende pinnalt tuvastatud asjaolusid. Eelnevat kinnitab ka pöördumises esitatud väide, nagu oleks selle 8 3-16-235 allkirjastanud töötajad saanud teada maksuhalduri kontrollist oma tööandja kaudu. Tegelikkuses alustati kontrolli etteteatamata vaatlusega
39. oktoobril 2014 OÜ Dentaarium tegevuskohas, kus kõikidelt töötajatelt võeti seletused. Seega said töötajad kontrollist teada selle alustamise hetkel. Samuti väidetakse pöördumises, et OÜ Dentaarium töötajatele palka ei maksa, ometi on kõik töötajad neilt võetud seletustes kinnitanud, et töötasu maksis neile välja OÜ Dentaarium juhatuse liige T. Piho, kusjuures ka töötasu suuruse leppisid töötajad kokku T. Pihoga (kontrollakti p 1.1.2.3).
40. Kaebuses toodud ülejäänud väited kattuvad sisult kontrollakti peale esitatud eriarvamuse väidetega ja neile on maksuhaldur piisava põhjalikkusega vastanud maksuotsuse punktides 3.13.
41. Kohus järgib neid põhjendusi ja lisab, et ükski maksuhalduri kogutud tõend või järeldus eraldi võetuna ei ole tõepoolest piisav väitmaks, et kaebaja ei soetanud kontrolliperioodil tööjõurendi teenust. Maksuhalduri järeldusi ükshaaval kritiseerides jätab kaebaja aga tähelepanuta, et maksuhaldur on maksud määranud, hinnates asjaolusid ja tõendeid kogumis. Selline tõendite hindamise põhimõte tuleneb MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest, eelkõige maksuhalduri kohustusest arvestada maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid, aga ka MKS
42. peatükis sätestatud tõendite kogumise põhimõtetest. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid kogumis kinnitavad maksuotsuse järelduste õigsust. Kaebaja väited selle kohta, millal ASP papp OÜ juhatuse liige sai maksuotsuse kätte, ei oma käesoleva maksuotsuse vaidlustamise seisukohalt tähendust.
43. Tartu Halduskohus rahuldas
44. märtsi
45. a määrusega OÜ Dentaarium taotluse kuulata tunnistajatena üle T. Israel ja T. Täpsi. Kohtu hinnangul ei muuda tunnistajate vastused maksuhalduri seisukohti vaidlusaluse maksuotsuse õiguspärasuse osas. Kohus nõustub vastustajaga, et usutavamaks saab pidada tunnistajate poolt vahetult pärast vaidlusaluste tehingute toimumist antud ütlusi, kui neile vastanduvaid hilisemaid ütlusi kohtumenetluses. T. Israeli kohtumenetluses antud üldsõnalised vastused (III kd, tl 61) ei veena kohut selles, et maksuhalduri kontrollakti p-des 1.1.2.1-1.1.2.4 toodud põhjalikud järeldused ASP papp OÜ kohta oleksid ekslikud. Ka peab kohus T. Täpsi selgitustest (III kd, tl-d 58-59) usutavamaks maksuhalduri kontrollakti p-des 1.1.25-1.1.2.9 toodud järeldusi.
46. Kohus rõhutab, et tõendamiskohustus ei ole ainult maksuhalduril. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormis üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
47. oktoobri
48. a otsust asjas nr 3-3-1-27-15, p 20;
49. märtsi
50. a otsust asjas nr 3-3-1-3-09, p 20 ja
51. juuni
52. a otsust asjas nr 3-3-1-34-07, p 13). Kuna maksuotsus on kohtu hinnangul nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja väited maksuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Seega jääb kaebus maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. 34.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 35.

§ 253

lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Selle sätte alusel tühistab kohus esialgse õiguskaitse.

§ 252

lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamise määrus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei 9 3-16-235 määra teisiti. Kuna Tartu Halduskohtu

1. veebruari
2. a jõustunud määrusega haldusasjas nr 3-16-235 peatati MTA
3. novembri
4. a maksuotsuse nr 12.2-3/026771-10 täitmine kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni, jõustub ka esialgse õiguskaitse tühistamise otsus haldusasjas nr 3-16-235 tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 10