Obsah (6)

§ 1§ 12§ 64§ 65§ 63§ 66

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 51737 9. november 2017 Eesistuja Indrek K

), samuti mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) ja erakonnaseaduse (EKS) sätted on vastuolus põhiseaduse, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Need rikuvad A. Mõttuse ja teiste kodanike õigusi, kuna ei ole tagatud vabad, üldised ja ühetaolised valimised salajase hääletamisega. Kodanikel puuduvad võrdsed võimalused oma õigusi teostada, piiratakse õigust oma elukoha riigi territooriumil vabalt liikuda, moodustada liite ja ühinguid ning diskrimineeritakse mittetulundusühinguid.

1. A. Mõttus leidis, et valimiste korraldajad ei ole taganud talle võimalust osaleda vabadel ja võrdsetel valimistel ning Vabariigi Valimiskomisjon ei ole teinud teistele valimiste korraldajatele ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. Seadus ei taga elektroonilise hääletamise salajasust, tagatud ei ole häälte võrdne kaal ning puudulikud on valimiste korraldust reguleerivad seadused, eelkõige elektroonilise hääletamise osas.
2. A. Mõttus palus tunnistada põhiseaduse vastaseks

§ 1

lõike 3, § 5 lõike 5, § 44 lõike 2, § 46, § 47, § 49, § 51, § 53, § 56, § 561, MTÜS § 5 ja EKS § 127 lõiked 1 ja 2 ning toimingud ja õigusaktid, mis lubavad Riigikogu liikmetel kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, samuti keelata kahe riigiameti pidamine. A. Mõttus palus tunnistada hääletamistulemused kogu riigis täies ulatuses kehtetuks ja korraldada kordushääletamine Sainte-Laguë põhimõttel vaid hääletamissedelitega. Samuti palus A. Mõttus kohustada erakondi tagasi maksma kõik neile seni väljastatud toetused ning maksta kaebajale mittevaralise kahju tekitamise eest 450 000 eurot hüvitist. 5-17-37

1. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
2. oktoobri otsusega nr 45 A. Mõttuse kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebusest ei nähtunud, et esitatud väited hääletamise korraldamise puuduste kohta saanuks kaebaja õigusi rikkuda ning avalikes huvides valimiskaebuse esitamine ei ole võimalik. Vabariigi Valimiskomisjon märkis veel, et elektroonilise hääletamise toimingute vaidlustamise tähtaeg on möödas ka ning kaebaja ei ole esitanud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et A. Mõttuse kaebus on käsitletav märgukirjana märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 mõttes.
4. oktoobril 2017 esitas A. Mõttus Riigikohtule kaebuse, milles palus tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 45 õigusvastaseks ja rahuldada Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebus.
5. Riigikohus edastas kaebuse
6. oktoobril 2017 Vabariigi Valimiskomisjonile, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 38 lõike 1 järgi esitatakse kaebus Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.
8. oktoobril 2017 saatis Vabariigi Valimiskomisjon A. Mõttuse kaebuse Riigikohtule koos kaaskirjaga, milles vaidles kaebusele vastu, jäi otsuses nr 45 esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata. KAEBAJA SEISUKOHT
9. Riigikohtule esitatud kaebuses kordab A. Mõttus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud seisukohti ja taotlusi. Kaebuse kaaskirjas palub A. Mõttus ennistada kõik võimalikud ületatud tähtajad, kuna kaebajal on raske osaleda ühiskonnaelus ning mitte ühtegi häälte kinnitamise või andmete terviklikkuse otsust ega toimingut ei ole senimaani avaldatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegiumi hinnangul vaidlustab A. Mõttus Riigikohtule esitatud kaebuses eelkõige Vabariigi Valimiskomisjoni
11. oktoobri
12. a otsust nr 45, millega jäeti A. Mõttuse kaebus kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste korraldajate otsuste ja toimingute peale läbi vaatamata. Alljärgnevalt hindab kolleegium seda, kas Vabariigi Valimiskomisjon järgis A. Mõttuse kaebuse läbi vaatamata jätmisel seaduse nõudeid.
13. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on vaadata läbi kaebusi, milles palutakse tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valla või linna valimiskomisjoni või valimiste korraldaja toiming (

§ 12lõige 1 ja § 63).

Riigikohtule võib kaebuse esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (PSJKS § 38 lõige 1). 11.

§ 64

kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Seetõttu tuleb kaebuses märkida andmed vaidlustatava otsuse kohta või kirjeldada vaidlustatavat toimingut, samuti põhjused, miks otsus või toiming rikub kaebaja õigusi ning ei ole seaduslik (

§ 65lõike 1 punktid 3–5).

Kui kaebuses eelnimetatud asjaolusid märgitud ei ole, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata (

§ 65lõike 3 esimene lause).

Juhul kui kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuleb kaebuses märkida ka tähtaja möödalaskmise põhjused 2 5-17-37 (

§ 65lõike 1 punkt 7).

Vabariigi Valimiskomisjon võib kaebuse ennistada juhul, kui kaebaja on tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel (

§ 63lõike 3 kolmas lause).

12. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kaebuses vaidlustati elektroonilise hääletamise toiminguid, kuid seda oleks

§ 66lõike 1 punkti 1 järgi tulnud teha hiljemalt kolme päeva jooksul pärast 16.

oktoobrit

1. Kaebuses esitatud põhjust kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kohta ei pidanud Vabariigi Valimiskomisjon aga kaebetähtaja ennistamiseks piisavaks. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et A. Mõttuse kaebust võis mõista muuhulgas kaebusena elektroonilise hääletamise toimingute peale, mille vaidlustamise tähtaeg oli kaebuse esitamise ajal (
2. oktoober 2017) aga juba möödunud. Samuti on õige valimiskomisjoni hinnang, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjendamiseks ei piisa pelgalt väitest, et kaebajal on raskusi osaleda ühiskondlikus elus.
3. Ülejäänud kaebuse põhjenduste kohta leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebusest ei nähtunud, kuidas väited hääletamise korraldamise puuduste kohta saanuks kaebaja õigusi rikkuda. Kolleegium märgib, et A. Mõttus põhjendas Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses oma õiguste rikkumist eelkõige sellega, et valimiste korraldamise aluseks olevad seadusesätted on vastuolus põhiseaduses ja rahvusvahelistes õigusaktides tagatud õiguste ning vabadustega, kuid keerulisem on mõista, milliste otsuste tühistamist või toimingute seadusvastaseks tunnistamist kaebaja täpsemalt soovis. Seega ei vastanud A. Mõttuse kaebus kolleegiumi hinnangul

§ 65

lõikes 1 ettenähtud nõuetele ja õige oli Vabariigi Valimiskomisjoni otsus jätta kaebus

§ 65lõike 3 alusel läbi vaatamata.

14. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et Vabariigi Valimiskomisjon ei rikkunud A. Mõttuse kaebuse menetlemisel seaduse nõudeid, ning jätab PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes A. Mõttuse kaebuse rahuldamata. Indrek Koolmeister, Paavo Randma, Malle Seppik 3