) § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu vaidlustatud osas tühistada ning saata asi uueks menetlemiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas avaldaja maakohtu määruse osas, milles kohus määras vaidlust lõpetavas kompromissi kinnitamise määruses, et kui avaldaja paneb puudutatud isiku II huviringi, peab avaldaja teda viima ja selle huvialaringi eest maksma ja kui puudutatud isik III paneb puudutatud isiku II huviringi, peab puudutatud isik III teda viima ja selle huviringi eest maksma. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles määrati, et puudutatud isik I käib nendes huviringides, milles ta tahab. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Vastavalt
lg-le 4 peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (
lg 1, 2).
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Maakohus talitas õigesti, kui suunas vanemaid laste hooldusõiguse küsimuses kompromissi sõlmima. Seda enam, et tegu on perekonnaasjaga, kus reeglina on kõikide osaliste huvides saavutada vaidlusalustes küsimustes kokkulepped. Menetlusosaliste kompromissileping ei pea olema kohtule esitatud kirjalikus vormis. Kompromissi võib kohtule esitada ka suuliselt istungil. Viimane nõuab kohtult suuremat aktiivsust ja põhjalikumat selgitamiskohustuse täitmist kokkuleppe täpsete tingimuste väljaselgitamisel ja protokolli kandmisel. Praegusel juhul ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt selgitamiskohustust piisaval määral teostanud, mis on viinud lahendi tegemiseni, mida ei ole võimalik täita. 29.08.2017 toimunud ärakuulamiseks korraldatud istungi protokollist on nähtav, et pooltel on vaidlus eelkõige puudutatud isiku II huvialaringide osas, kusjuures istungi toimumise ajal käis laps jalgpalli trennis. Avaldaja soovis huvialaringide osas otsustusõigust endale ja puudutatud isik III ei olnud sellega nõus. Kompromiss, mille kohus kinnitas, lahendas vaid lisanduvate huvialaringide küsimuse, jättes lahtiseks küsimuse, kuidas toimub nende huvialaringide finantseerimine, kus laps juba käib. Kohus oleks pidanud istungil sellele tähelepanu juhtima. Nõndasamuti jäi lahendamata puudutatud isiku II üldhariduse omandamise küsimused, seda eelkõige eelkooli ja lisatundide küsimuses, võimaldades kirjeldatud osas vaidlusalust määrust mitmeti tõlgendada. Lapse ema hinnangul reguleeris kohus vaidlusaluse määrusega ka eelnevalt kirjeldatud valdkonna, määrates, et lapse üldhariduslikku edenemisse panustamine on kummagi lapsevanema enda otsustada ja finantseerida, milleks avaldaja istungil nõusolekut ei andnud. Määruskaebuse seisukohtadest nähtub samuti tõdemus, et määruses on hariduselu korraldamise osas vajakajäämisi. Näiteks on Kristiine Linnaosa Valitsus teinud ettepaneku täpsustada kompromissi selliselt, et huviringid hõlmavad vaid lapse huvitegevust ning tegevused, mis on seotud kooliks ettevalmistumisega, tuleb käsitleda haridusküsimustena, milles on vanematel ühine hooldusõigus (tl 132 pöördel). Eelneva seisukohaga nõustus ka laste esindaja riigi õigusabi korras (lk 141 pöördel). Ebaõige oli lapse isa seisukohas avaldatud mõte, et lapse emal ei olnud õigust tugineda sellele, et kohus mõistis kompromissi sõlmimisel vanemaid valesti, sest ta ei esitanud taotlust protokolli parandamiseks.
lg 8 teise lause kohaselt ei ole menetlusosalistel õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Maakohus märkis ärakuulamise protokollis õigesti, et menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist (lk 102 pöördel). Vastuväited protokollile võib aga esitada lahendi peale edasi kaevates. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse jääb esimese astme kohtu otsustada (
Vastavalt
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.