4-17-1550/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-17-1550 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt Harju Maakohtule saadetud Peeter Kiviloo kirjalik pöördumine Peeter Kiviloo (ik 34006277015), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ja ei ole vaidlustatav (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. 27.01.2017.a. on Ida - Harju politseijaoskonna politseileitnant KF koostanud teatise väärteomenetluse alustamata jätmise kohta. 20.02.2017.a. on Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem VE koostanud kaebuse lahendamise määruse, millega jättis Peeter Kiviloo kaebuse väärteomenetluse alustamata jätmise teatisele rahuldamata. Määruses on märgitud, et vastavalt VTMS §-le 78 on õigus esitada määrusele kaebus kohtuvälise menetleja kaudu Harju Maakohtule. 10.03.2017.a. esitas Peeter Kiviloo Ida-Harju politseijaoskonnale kirjaliku pöördumise, millest nähtuvalt soovitakse isiklikult kohtuda VE-ga ja saada põhjalikumaid selgitusi väärteomenetluse alustamata jätmise põhjuste kohta. Ametnik VE edastas pöördumise Harju Maakohtule.
8. Harju Maakohus jättis 17.03.2017.a. määrusega PPA Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonna poolt Harju Maakohtule saadetud P. Kiviloo kirjaliku pöördumise PPA IdaHarju politseijaoskonna menetlusteenistuse vanema VE poole läbi vaatamata. Maakohus on märkinud, et VTMS § 78 sätestab, et kui isik ei nõustu väärteomenetluse seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Vastavalt VTMS § 78 lõikele 4 esitatakse kaebus maakohtule kirjalikult, järgides väärteomenetluse seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Maakohus on leidnud, et juhul kui Peeter Kiviloo oleks soovinud pöörduda kaebusega maakohtu poole, oleks ta ka oma pöördumise adresseerinud Harju Maakohtule. Peeter Kiviloo kirjalikust pöördumisest nähtub sõnaselgelt, et see on adresseeritud Ida-Harju PJ menetlusteenistuse vanemale VE-le, kellega soovib arutada ja leida protsessi käigus vastastikku rahuldavad vastused. Seega kuna Peeter Kiviloo ei ole esitanud kaebust Harju Maakohtule, siis ei ole alust käsitleda maakohtule saadetud materjale kaebusena kohtuvälise menetleja tegevuse peale.
9. Harju Maakohtu määruse peale esitas 25.10.2017.a. P. Kiviloo määruskaebuse, milles palub võtta tema avaldus menetlusse. P. Kiviloo märgib kaebuses, et teda ei teavitatud, et kaebuse, mille esitas politseiametnik VE, oleks pidanud ta ise esitama maakohtule. P. Kiviloo märgib, et ta parandab politseiametniku tehtud vea käesoleva kaebusega, mille esitab kohtule. Lisaks märgib P. Kiviloo kaebuses, et eksisteerib tsiviilkohtu pretsedent, mis näitab, et TV3 ei oleks tsiviilkohtu otsuse järgi tohtinud avaldada materjale ilma autori nõusolekuta. Kaebaja leiab, et politseiametnikud ja kaks prokuröri ei võtnud arvesse asjaolu, et eksisteeris pretsedent, mis muutis TV3 juhtide tegevuse vähemalt tsiviilõiguslikult ja eetiliselt küsitavaks. P. Kiviloo leiab, et politsei lõpetas uurimise ja tegi otsuse enne, kui olid teada kõik asjaolud ja tõendid selle kohta, kas TV3 vastu saab esitada süüdistuse väärteoasjas, võttes arvesse EALLi teise liikme kohta tehtud otsust, mis lõi pretsedendi. Kaebaja märgib, et talle ei võimaldata endiselt juurdepääsu toimikule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Vaadanud läbi esitatud määruskaebuse ja toimiku materjalid, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus esmalt märgib, et kuna asja materjalide alusel pole võimalik tuvastada täpset kuupäeva, millal isik on Harju Maakohtu 17.03.2017.a määruse kätte saanud, loeb kohus määruskaebuse esitatuks tähtaegselt. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult P. Kiviloo kirjaliku pöördumise PP Ida- Harju politseijaoskonna menetlusteenistus vanema VE poole läbi vaatamata. Seetõttu ei anna ringkonnakohus ka hinnangut määruskaebuses isiku õiguste rikkumist puudutavatele väidetele. Maakohus on asjakohaselt viidanud VTMS § 78 lõikele 4, mille kohaselt esitatakse kaebus maakohtule kirjalikult ning vastavalt VTMS § 76 lõikes 4 ettenähtud nõuetele vastavalt. Kaebus tuleb adresseerida Harju Maakohtule ja esitada kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Siinjuures ringkonnakohus osutab, et materjalide alusel on tuvastatav, et P.Kiviloo on kätte saanud 20.02.2017 aastal Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem VE koostanud kaebuse lahendamise määruse, kus on ka edasikaebe kord selgelt ära näidatud. Asja materjalidest nähtub, et 6.03.2017.a. on P.Kiviloo esitanud kirjaliku pöördumise Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse vanemale VE-le mitte Harju Maakohtule. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kirjalikus pöördumises on esitatud kokkusaamise palve ja konkreetsed küsimused, millele P. Kiviloo soovis saada vastuseid kohtuvälise menetleja käest. Seetõttu on maakohus leidnud õigesti ja põhjendatult, et maakohtule saadetud materjale ei saa käsitleda kaebusena kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt on maakohtu määrus õiguslikult korrektne. Kolleegium märgib, et määruskaebuses ei ole esitatud argumente, mis annaks aluse tuvastada maakohtu poolt kaebuse läbi vaatamata jätmise ebaseaduslikkust ja annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks.. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)