KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5990 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlu

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 07.07.2017 otsusega mõisteti M.P. karistuseks KarS § 424 järgi 2 aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.04.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti M.P. ile liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust alates 05.06.2017. 2.

§ 180lg 1 järgi mõistis kohus M.P.

ilt menetluskuluna välja sundraha 705 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 240 eurot maksetähtajaga 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. 12.07.2017 esitas M.P. maakohtule määruskaebuse, milles taotleb temalt väljamõistetud menetluskulu täies ulatuses riigi kanda jätmist.
2. Tartu Maakohtu 21.07.2017 määrusega jäeti M.P. i taotlus menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks rahuldamata. Süüdistusest nähtuvalt ja tuginedes M.P. i poolt kohtus viimases sõnas öeldule sai kohus teha järelduse, et M.P. töötas enne vahistamist ja sõltumata puudest on tal ka peale karistuse kandmist võimalik tööle asuda. Seega tema tervislik seisund võimaldas töötada enne karistuse kandmisele asumist ja tal on võimalik ka peale vabanemist töötamist jätkata
3. Maakohus on seisukohal, et ei M.P. ega ka tema kaitsja ei esitanud kohtule ühtegi asjaolu, mis viitaks menetluskulude vähendamise kohaldamise vajalikkusele. Asjaolu, et M.P. kannab vanglakaristust ning tema materiaalsed võimalused menetluskulude tasumiseks on piiratud, samuti asjaolu, et temale on määratud töövõimetus ja puue, ei tähenda, et kulude sissenõudmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kinnipeetav on ise enda kriminaalse käitumisega tekitanud olukorra, kus talt on välja mõistetud menetluskulud, ning kohus ei pea võimalikuks avalduses toodud põhjustel teda menetluskuludest vabastada. M.P. viibib käesoleval ajal Tartu vanglas ja on riigi ülalpidamisel ning kohtu poolt väljamõistetud rahalistest nõuetest vabastamine ei oleks käesoleval juhul ka sissenõudja – Eesti Vabariigi huve arvestav. 6.

§ 180lg 1 alusel on põhjendatud mõista M.P.

ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 705 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsjatele makstud tasu 240 eurot, s.o kokku 945 eurot. Esitatud määruskaebus

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.P. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja menetluskulude riigi kanda jätmist.
2. M.P. on seisukohal, et kuna temal puudub juriidiline haridus ning kohtus esindas teda kaitsja, kes peaks tundma seadust, kuid kahjuks ei taotlenud ka M.P. i kaitsja menetluskulude vähendamist. M.P. on seisukohal, et kohus peaks jätma menetluskulud osaliselt riigi kanda, kuna advokaat A. Kello ei esindanud teda 07.07.2017 kohtuistungil, kus oli arutusel tema vahistamine, vaid M.P. i esindas kaitsja V. Murde. Kohtuistungil leppis M.P. V. Murdega kokku, et vahistamismäärust nad edasi ei kaeba, kuna eeluurimiskohtuniku sõnul oli tema kriminaalhooldusametnik esitanud 31.05.2017 kohtule erakorralise ettekande M.P. ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. 19.07.2017 rahuldas kohus esitatud erakorralise ettekande. Kaitsja A. Kello, kes ei esindanud teda kohtuistungil, esitas M.P. i teadmata 21.06.2017 määruse peale kaebuse. Määruskaebuse esitamisega taotles kaitsja 24 euro hüvitamist. M.P. leiab, et selline käitumine ei saa olla seadusega kooskõlas, et üks kaitsja esindab teda kohtus ning teine kaitsja esitab määruskaebuse.
3. Eeltoodust tulenevalt taotleb M.P. osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuse esitaja toob välja, et ta on invaliidsuspensionär ning tema igakuine sissetulek oli ainult 167 eurot, millest 80 eurot tasus ta kohtutäituritele. Eeltoodust tulenevalt soovib M.P. vabaneda oma võlgnevustest ning välja mõistetud menetluskulude tasumine käib talle üle jõu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 10.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud tuleb jätta

§ 180

lg 3 alusel osaliselt riigi kanda siis, kui nende hüvitamine käib süüdistatava varalist seisundit arvestades talle ilmselgelt üle jõu ja võib kahjustada tema taasühiskonnastumist. M.P. taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuna ta on invaliidsuspensionär ning tema igakuiseks sissetulekuks oli ainult 167 eurot, millest 80 eurot tasus ta kohtutäituritele. 2

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohtul puudub käesoleval juhul võimalus kõrvaldada vastuolusid M.P. ile riigi poolt määratud kaitsjate töökorralduslikes küsimustes ning tegemist on menetluslike küsimustega, millele M.P. oleks pidanud ise tähelepanu juhtima, s.o kas tema määratud kaitsja on kohustatud esitama vahistamismääruse peale määruskaebust või mitte.
2. Samuti on kriminaalkolleegium seisukohal, et M.P. ile määratud töövõimekaotus ei ole sedavõrd mõjuvaks põhjuseks, mis ilmtingimata tingiks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise, kuna kriminaalasja materjalidest nähtub, et määratud töövõimetuskaotus ei ole senini takistanud M.P. il töötamist ja tulu teenimist. Nimelt käesolevas kriminaalasjas on ta enda töökohana avaldanud OÜ Graafeni. Varasemast Tartu Maakohtu 19.04.2016 otsusest aga nähtub, et M.P. on avaldanud, et ta töötab autoremondilukksepana. M.P. ile mõisteti käesolevas kriminaalasjas karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et M.P. ile võidakse tulevikus võimaldada karistuse kandmise ajal tööhõives osalemist. Ka Riigikohus on öelnud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKKm 3-1-1-105-12, p 7). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et M.P. ei ole välja toonud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks tema näol on tegemist isikuga, kelle suhtes oleks põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.07.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3