1-17-642/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-642 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuli 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Natella Padari (Padar) osas Süüdimõistetu Natella Padar (isikukood 45007142719), määruskaebus ja taotlus riigi õigusabi määramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
4. juuli 2017 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Natella Padari taotlus riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu
8. märtsi 2017.a otsusega tunnistati Natella Padar süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel allutati N. Padar 1-aastasele katseajale koos kohustusega täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus
9. märtsil
12. mail 2017 saabus Tartu Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldaja tegi ettepaneku pöörata isikule mõistetud reaalne vangistus täitmisele. N. Padar on ilmunud registreerimisele vaid ühel korral, s.o
13. aprillil
14. Kriminaalhoolduse täitmine tema suhtes on võimatu.
16. mail
17. a arutas kohus kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet N. Padarile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. N. Padari osas kriminaalhooldusametnikul andmed puudusid. Seetõttu taotles ta N. Padari tagaotsitavaks kuulutamist ja tema vahistamist tabamisel.
18. Maakohus tegi
19. mail
20. a määruse, millega kuulutas N. Padari tagaotsitavaks ning kohaldas tema tabamisel sundtoomist ja sundkorras maakohtusse toimetamist.
21. N. Padar peeti kinni
22. juulil
23. a ja toimetati Tartu Maakohtusse.
24. Tartu Maakohtu
25. juuli
26. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja ettekanne ning Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud ära kandmata vangistus, 2 kuud ja 28 päeva, pöörati täitmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks võeti N. Padar alates määruse kuulutamisest
27. juulil
28. a vahi alla. Tõkend vahistamine määrati tühistada käesoleva määruse jõustumisest või talle mõistetud karistuse -2 kuud 28 päeva vangistust, ärakandmisel. Maakohus leidis, et N. Padari suhtes ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Ta ilmus kriminaalhooldaja juurde vaid ühel korral. Sisuliselt ei ole senini tema suhtes kriminaalhooldust toimunud. Mõjuvad põhjused puuduvad. Mõttekas ei ole N. Padari suhtes ka üldkasuliku töö kohaldamine, sest siis tuleks seadusest tulenevalt talle panna ka kohustuseks täita kontrollnõudeid, mis aga ei ole N. Padari puhul otstarbekaks osutunud. Arvestades N. Padari suhtumist kohtuotsuse täitmisesse, on ammendunud tema võimalused vabaduses viibimiseks ning karistus tuleb ära kanda.
29. N. Padar esitas
30. ja
31. juulil ning
32. augustil
33. a kaebused, milles ta taotleb veelkord maakohtu määruse ümbervaatamist ning enda vabastamist. Vajaduse korral taotleb N. Padar kaitsja määramist. N. Padar lubab edaspidi käituda korralikult, ausalt, tõsiselt ning olla alati kättesaadav ja täita kõiki nõudeid. N. Padar lubab soetada ka telefoni, et olla kättesaadav. Oma käitumist kahetseb ta väga ning lubab, et tema käitumine ei kordu. N. Padar on kindel, et saab kokkuleppele XXX-s. Samuti on tal kokkulepe perearstiga seoses terviseprobleemidega ning ta vajab ravi. N. Padar märgib, et tema käitumine ei olnud nii halb.
34. Tartu Ringkonnakohtu
35. augusti
36. a määrusega määrati N. Padari kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kohtumenetluse pooltele anti õigus esitada oma kirjalikud seisukohad ja taotlused kuni
37. augustini
38. Selle aja jooksul laekus ringkonnakohtule N. Padarilt kaks kirjalikku seisukohta, milles ta kordab juba määruskaebustes kirjutatut. Samuti kirjutab N. Padar, et ta on maksejõuline pensionär. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
39. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
40. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. Karistuse asendamist muude alternatiivsete karistustega KarS § 74 lg 4 ette ei näe. 10.1 N. Padar ei vaidlusta asjaolu, et ta on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kaebuses esitab ta lubadused, et rikkumised ei kordu ning lubab olla edaspidi kriminaalhooldajale kättesaadav. Samuti taotleb N. Padar endale uue võimaluse andmist seoses tervislike probleemidega. Vaatamata N. Padari lubadustele ning tervislike probleemide olemasolule, leiab ringkonnakohus, et I astme kohus tegi ainuvõimaliku otsuse, kui pööras süüdimõistetu karistuse täitmisele. Kuivõrd N. Padar hakkas kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma kohe katseaja alguses ning sisuliselt on jäänud karistuse eesmärgid tema puhul täitmata, siis ei pea ringkonnakohus otstarbekaks ühegi KarS § 75 lõikes 2 nimetatud kohustuse määramist ega katseaja pikendamist, sest kõigi eelduste kohaselt ei täidaks N. Padar kohustusi ka edaspidi. Nimelt nähtub kohtuistungi protokollist, et N. Padar tõsteti määratud elukohast – XXX, Tartu, välja seal mitteviibimise ja alkoholi tarbimise tõttu. Majutusteenus 2 korteri nr 29 osas lõpetati veebruaris. Samuti annab aluse kahelda N. Padari lubadustes see, et esmaregistreerimisel lubas ta kriminaalhooldajale, et on korralik ja ilmub registreerimistele, ent seda lubadust ta ei täitnud (tlk 74-75). N. Padarit ei olnud kriminaalhooldajal võimalik kätte saada telefoni teel ega saata talle kutseid kohtu poolt määratud elukohta, kuivõrd viimati ööbis ta xxx aadressil
41. aprillil
42. N. Padar ise on selgitanud rikkumisi sellega, et ööbis määrutud aadressil mõned korrad. Ta hoolitses ühe inimese eest. Sellises olukorras tuleb paratamatult möönda, et isik hoidis kohtuotsuse täitmisest kõrvale tahtlikult, omamata selleks mõjuvaid põhjuseid, ning muud võimalused peale karistuse täitmisele pööramise on end ammendanud. 10.2 N. Padaril esinevad terviseprobleemid ei ole takistuseks tema karistuse kandmisel. Vangistusseaduse § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma talle pandud ülesande. Kohtul puudub alus väita, et kinnipidamisasutuses ei ole seal viibivatele isikutele meditsiiniline abi kättesaadav. Kohtuistungi protokollist nähtub, et N. Padar kirjutati haiglast välja, kus ta oli alates reedest [s.o
43. juulist 2017]. Kohtuistungil
44. juulil
45. a kinnitas N. Padar, et oli haiglas seoses kopsudega ning perearstiga on kokku lepitud uues visiidis. Ringkonnakohus märgib, et kinnipeetav on vanglasse vastuvõtmisel kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst. Seega on N. Padar arstliku järelevalve all alates vanglasse saabumisest ning tema tervishoid on vanglas korraldatud.
46. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
47. N. Padar taotleb endale vajadusel kaitsja määramist. Ringkonnakohus leiab, et N. Padar on ise esitanud põhjalikud edasikaebused, milles ta selgitab, miks kohus peaks antud olukorras maakohtu määruse tühistama. Seega on isik ise võimeline oma õigusi ringkonnakohtus kaitsma. Samuti on ringkonnakohtu käsutuses maakohtu istungi protokoll, milles N. Padar selgitab rikkumiste põhjusi. See võimaldas apellatsioonikohtul hinnata, kas tegemist on mõjuvate põhjustega kohtupraktika mõttes. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus N. Padari taotluse rahuldamata. N. Padari väidab oma kirjalikes seisukohtades, et on maksevõimeline. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega puudub ka majanduslikust seisundist tulenevalt N. Padaril võimalus riigi õigusabi saamiseks. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau