4-17-3743 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-3743 (2316,17,004276) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liikl

§ 207ettenähtud väärtegu Erik Poom, ik: 37506030213, elukoht: xxxx.

Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Kuiv, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON 1. Erik Poom süüdi tunnistada LS §

§ 207ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 14 (neliteist) päeva.

1. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
2. Mõistetud ja ositi ära kandmisele kuuluv arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.10.
3. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmata kogu osa ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 28.08.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 19.06.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1471496 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 19.06.2017 kell 10:15 peeti Sõle tn, Tallinnas kinni sõiduk Volvo V70 reg. nr xxxx, 1 mida juhtis Erik Poom, kes juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3, § 73 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS §

§ 207ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab väärtegude toimepanemist ja kahetseb. Sõiduk on ühiskasutuses, tehnoülevaatus oli tegemata, abikaasa keeldus seda juhtimast. Tahtis viia tehnoülevaatusesse, et abikaasa saaks sõita. Saanuks ka teisel moel lahendada. Juhtimisõigust ei ole kunagi olnud. Käib autokoolis, kuid lõpetada ei saa rikkumiste tõttu. Ei olnud liikluses ohtlik. Kinnisel alal on harjutatud. Valdab juhtimisvõtteid, kuid see oli viga. Sissetulek 1000 – 1500 eurot kuus. Eelmine aasta abikaasa haigestus raskelt, oli endast väljas. Trahvide asjad jäid lohakile, eraelu ja tööelu oli pea peale pööratud. Kõik muu jäi tahaplaanile. On oma töökoda, teeb restaureerimistöid. Eelistaks kas üldkasulikku tööd või rahatrahvi. Varem üldkasulikku tööd teinud ei ole. Muidu on terve. Arvestades eelnevat seoses tööga ja koduse olukorraga, siis taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga või rahatrahviga. Ülalpeetavad on kaks last. Rohkem rikkumisi ei juhtu. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises LS §

§ 207järgi, Mõista arest sanktsiooni keskmises määras.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ning kohtuvälise menetleja karistamisettepaneku, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Vastavalt LS § 73 lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil Volvo V70 reg. nr xxxx kehtiv tehnoülevaatus. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. LS § 73 lõike 3 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Käesoleval juhul vaidlusaluse sõiduki kohta puudus märge järgmise kontrollimise tähtaja kohta, millest järeldub, et sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli järgmine tähtaeg on möödunud ja sõiduk on kaotanud kehtivatele tehnonõuetele vastavuse, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Menetlusalune isik, olles sõiduki omanik, oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 73 lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime LS § 207 ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le

1. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Erik Poomil kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Erik Poom 21.06.2014 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §le
2. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on korduvalt samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. 2 Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 207 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise suur. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, seega peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 2 kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg 2 eest, temale määratud rahatrahve ta tasunud ei ole, vaid need on asendatud arestidega (5 ja 15 päeva). Seega varasemad karistused rahatrahvi näol, mis on asendatud arestidega, ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vaatamata menetlusaluse isiku väitele sissetuleku olemasolu kohta, tuleb rahatrahvist kui oodatud mõjuta jäänud karistusliigist loobuda ja tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Kuivõrd eelmised rahatrahvid on juba arestiga asendatud, leiab kohus, et sellises olukorras ei ole enam alust ka aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades isiku süü suurust, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, s.h asjaolu, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat karistust LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, siis leiab kohus, et arest tuleb mõista sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on tal alaline töökoht ning tulenevalt töö iseloomust tehtavate tööde tähtajad, peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise ositi, et karistuse kandmine ei takistaks ega mõjutaks oluliselt tehtava töö tegemist. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3