2-17-5219/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-5219 Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi XX avaldus YY vastu nende alaealise lapse CC suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse XXle üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuli 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutus I: Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Eestkosteasutus II: Raasiku Vallavalitsus Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Jätta Harju Maakohtu
4. juuli 2017 määrus muutmata.
5. XX määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
7. XX esitas 03.04.201 Harju Maakohtule avalduse YY vastu ja 07.04.2017 oma avalduse täpsustuse, milles palus lõpetada lapsevanemate XX ja YY ühine hooldusõigus nende lapse CC suhtes ja anda ainuhooldusõigus üle lapse emale.
8. Avalduse kohaselt elab alates vanemate kooselu lõppemisest 15.01.2017 nende ühine laps koos emaga. Avaldajal on püsiv töökoht ja regulaarne sissetulek, mis tagab lapsele normaalsed elamistingimused. Lapsega on alates tema sünnist rohkem aega veetnud ema, millest johtuvalt on ema ja lapse vahel ka suurem kiindumussuhe. Ema korraldab lapse igapäevaelu ja katab sellega seotud kulud. Isa ei panusta lapse ülalpidamisse ega ole kunagi näidanud üles huvi last puudutavates küsimustes. Samuti on ta näidanud üles ebalojaalsust, tühistades lapsega kokkulepitud kohtumisi viimasel hetkel.
9. Lahku kolimise järgselt leppisid vanemad kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises perekonnaseaduse (PKS) § 137 järgi ja selles, et edaspidi otsustab lapsega seonduvaid küsimusi ainult ema. Puudutatud isikute seisukohad
10. Lapse isa avalduse suhtes kirjalikku seisukohta ei esitanud.
11. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus ei ole veenvalt põhjendatud. Lapse kasvatamisega tegeleb lapse ema, kes on võimeline tagama lapsele turvalise keskkonna. Isa kinnitas, et ta ei ole vastu hooldusõiguse lõpetamisele. Seega ei ole poolte vahel vaidlust ja puudub vajadus olukorda kohtus lahendada. Alternatiivselt võiks lapse emale anda õiguse otsustada teatud küsimusi, s.o lapse viibimiskoht, tervis ja haridus.
12. Eestkosteasutus I ei toeta avaldust hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks, kuna see on ennatlik. Vanemate kooselu lõppes alles hiljuti ning lapse ja isa vahel on head usalduslikud suhted ja isa soovib lapse elus osaleda. Isa kinnitas, et on nõus, kui lapse hooldamisega seonduvaid otsuseid teeb ema ja laps elab emaga. Vestlusest selgus aga, et isal puudub põhjalik arusaam hooldusõiguse olemusest. Isa soovib lapse elus osaleda ja temaga regulaarselt kohtuda. Tuvastatud ei ole asjaolusid, mille üle vanemad vaidleksid. Lapse parema heaolu tagamiseks tuleb jätta isale võimalus lapse elus osalemiseks. Põhjendatud oleks anda emale otsustusõigus lapse viibimiskoha osas Eesti Vabariigi piires, hariduse, huviringide ja terviseküsimustes, samuti varahooldusõigus.
13. Eestkosteasutus II leidis, et kuna vanemad elavad lahus ja isa ei olegi eriti huvitatud lapse kasvatamises osalemisest, on hooldusõiguse üleandmine last tegelikult kasvatavale vanemale õigustatud. Hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele ja ema on sobiv ning võimeline hooldusõigust teostama. Isa kinnitas, et usaldab ema otsuseid lapsi puudutavates küsimustes ja on nõus hooldusõiguse üleandmisega. Ema juures on lapse emotsionaalsed ja majanduslikud vajadused tagatud. Hingeliselt on laps seotud rohkem ema, kui isaga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused 2
14. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt. Kohus andis hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires ning tervise- ja hariduskorralduse osas üle lapse emale. Samuti lõpetas kohus vanemate ühise varahooldusõiguse ja andis selle üle lapse emale. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda.
15. Määruse kohaselt on tõendatud järgmised asjaolud: alaealise lapse vanemad elavad eraldi alates 15.01.2017; laps on alates sünnist 05.06.2011 elanud koos emaga ja kuni vanemate kooselu lõppemiseni ka koos isaga ühise perena; laps on pärast vanemate eraldi elama asumist oma isaga kohtunud vastavalt vanemate igakordsele kokkuleppele; vanemate omavahelised suhted on üldiselt rahumeelsed ja teineteist mõistvad; lapse vanemad on üksmeelel selles, et laps elab ka edaspidi koos emaga.
16. Täidetud on eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Vanemad elavad lahus ja üks vanematest ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Emal on hingeline seotus lapsega ja ta on võimeline last üksi edasi kasvatama. Vaidlust ei ole selles, et laps võiks elada ema juures. Isa kinnitusel ei soovi ta edaspidi aktiivselt osaleda lapse kasvatamises ega elukorralduses, kuid soovib lapsega jätkuvalt suhelda.
17. Isa nõustus kohtus ärakuulamisel sellega, et hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires jääb ainult emale. Ema nimetas ärakuulamisel küll lapsega Soome elama asumise võimalikkust, kuid ei avaldanud, et ta oleks ka tegelikult otsustanud lapsega välisriiki elama asuda. Arvestades asjaolusid on mõistlik anda hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires üle lapse emale. Isa kinnitas, et ei takista emal lapsega reisimist. Lapsega reisimiseks vajalikud nõusolekud on mõistlik ja põhjendatud anda notari juures.
18. Vanemate ühine hooldusõigus on tervise- ja hariduskorralduse küsimustes põhjendatud lõpetada ja anda see üle lapse emale. Tervisesse puutuvaid otsustusi peaks tegema vanem, kes elab lapsega koos ja on kursis tema vajadustega. Lahus elav vanem peab siiralt tahtma tegeleda lapse hariduskorraldusega ja ka tegelikult osalema aktiivselt lapse lasteaia ja kooliga seonduvate küsimuste lahendamisel. Sellega, et lapse emal oleks edaspidi õigus ja otstarbekas otsustada üksi lapse tervise ja haridusega seonduvaid küsimusi, nõustus ka isa.
19. Põhjendatud on ka vanemate ühine varahooldusõigus lõpetada ja see emale üle anda. Isa nõustus kohtus ärakuulamisel varahooldusõiguse üleandmisega lapse emale. Määruskaebus
20. Lapse ema palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ja anda emale õigus reisida lapsega ilma isa nõusolekuta. Samuti palus ema lõpetada täielikult vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale lapse suhtes hooldusõigus.
21. Kaebuse kohaselt keelab isa emal koos lapsega reisile minna. Isa ei osale lapse igapäevaelus ega toeta teda ka rahaliselt ja ta ei peaks reguleerima lapse puhkust koos emaga.
22. Isa võttis töö juurest lapsepuhkuse päevad, ema sellest teavitamata. Samas lapsega ta neid päevi ei veetnud ja saadud raha sihtotstarbeliselt ei kasutanud. Isa käitumine lapse kasvatamise osas on ettearvamatu, ta ei täida ülalpidamiskohustust ega näita üles head tahet osaleda lapse elus. Ta teeb äkilisi otsuseid selle kohta, et hakkab ise last kasvatama ja siis loobub sellest. Isa ei lähtu lapse soovidest ja keelab reisimist. Lapse käekäik ei peaks sõltuma isa muutlikest otsustest ja tujust. 3 Vastused määruskaebusele
23. Isa vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
24. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et kui vanematel on tõepoolest erimeelsused lapsega reisimise küsimuses ja isa takistab seda põhjendamatult, tuleb anda emale selles osas otsustusõigus. Reisimine vastab lapse huvidele.
25. Eestkosteasutus I toetab määruskaebust ja teeb ettepaneku anda emale õigus reisida koos lapsega välisriikides ilma isa nõusolekuta. Alternatiivselt toetab eestkosteasutus ka ühise hooldusõiguse lõpetamist ja lapse hooldusõiguse emale üleandmist, kuna reaalselt kasvatab ja hooldab last ema. Määruskaebuse osaline või täielik rahuldamine ei kahjusta alaealise huve.
26. Eestkosteasutus II palub kohtul kaaluda vanemate ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist ja emale ainuhooldusõiguse määramist. Menetluse edasine käik
27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
29. Ühise hooldusõiguse lõpetamist reguleerib PKS § 137, mille kolmanda lõike kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15).
30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruses ei esine puudusi, mis annaks aluse selle tühistamiseks vaidlustatud osas. Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ega ületanud hooldusõiguse määramisel diskretsioonipiire. Määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu poolt määratud hooldusõiguse jaotus ei ole lapse huvides.
31. Määruskaebusest võib järeldada, et selle esitamine on ajendatud asjaolust, et lapse isa väidetavalt keelas emal reisida koos lapsega. Tsiviilasja materjali kohaselt kinnitas isa esimese astme menetluses, et ta on nõus hooldusõiguse emale üleandmisega ja ei takista lapsega reisimist, kuid ei ole nõus lapse välismaale elama asumisega (tl 47-48). Maakohus piiras seega õigesti emale üle antud ainuhooldusõiguse Eesti Vabariigi piiridega. Lapsega puhkusereisidel käimise küsimuses vanemate vahel erimeelsusi ei olnud. Maakohus selgitas õigesti ka seda, et kui erimeelsused lapse lühiajaliste välisriigis viibimiste (reiside) küsimuses tekivad, saab vanem taotleda kohtult vajadusel selles küsimuses otsustusõigust 4 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-15). Seega tuleb selliste asjaolude esinemisel esitada avaldus hooldusõiguse- (PKS § 137) või otsustusõiguse (PKS § 119) selles osas emale üleandmiseks. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ega anna hinnangut võimalikele uutele ilmnenud asjaoludele ja muutunud seisukohtadele.
32. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub tsiviilasja materjalist ka see, et vanemad ei vaidle sisuliselt selle üle, et hooldusõigus peab põhilises osas kuuluma lapse emale. Vanematevahelised erimeelsused tõusetuvad lahuselava vanema ja lapse suhtlemise korraldamisest. See on aga suhtlusõiguse, mitte hooldusõiguse teostamise küsimus.
33. Eeltoodud põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv Ande Tänav 5