KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-1

) § 21 lg 3 võtta vastu otsuseid kõigi liikmete osalemisel üldkoosolekust isegi siis, kui on rikutud kokkukutsumise korda, siis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu üldkoosoleku otsused tühised ning see välistab nende tühisuse tuvastamise. KÜ majandusaastaaruanne ja majandustegevuse aastakava jagati korteriomanikele laiali

1. a aprillis. KÜ majandusaastaaruanne ja majandustegevuse aastakava anti korteriomanikele kätte ning neile, keda kodus ei olnud, pandi postkasti. Hageja 24.05.2015 saadetud failid leidis kostja juhatuse liige oma e-postist alles peale 27.05.2015 toimunud koosolekut. Hageja failide leidmisel ei suutnud kostja juhatuse liige neid avada ja kutsus selleks hageja appi ning alles koos hagejaga peale
2. maid 2015 avati hageja poolt 24.05.2015 saadetud failid. Seega enne 27.05.2015 üldkoosoleku toimumist ei teadnud kostja juhatuse liige hageja e-posti aadressi. Hageja väide, et aruannete ja majanduskava puudumist kinnitab üldkoosoleku protokoll, on kostja jaoks arusaamatu, sest protokollis ei ole kirjas, et aruanded ja majanduskavad puudusid. Kui hageja vaidleb vastu kostja vastuväidetele, siis esitab kostja tunnistajate ülekuulamise taotluse. MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 06.10.2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis asja materjalide põhjal, et majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne anti korteriomanikele isiklikult kätte ja neile, keda kodus ei olnud, pandi postkasti. Nimetatud väidet 3 kinnitasid vande all seletuse andnud kostja seaduslikud esindajad T. Saarnik, V. Semjonova ja J. Skrebneva. Samas kinnitas kostja seadusliku esindajana T. Saarnik, et hageja pöördus peale 18.05.2015 tema poole palvega majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande saamiseks, kuid ta ei andnud seda hagejale. Keeldumise põhjust T. Saarnik kohtule ei esitanud. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande korteriomanikele isiklikku kätteandmist kostja esindaja poolt enne 27.05.2015 üldkoosoleku toimumist kinnitasid ka kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud A. Värk ja V. Plistik. Maakohus luges eeltooduga tõendatuks, et korteriomanikele esitati enne 27.05.2015 toimunud üldkoosolekut 2015 majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne. Kinnitust leidis ka hageja väide, et kostja esindaja T. Saarnik keeldus hagejale mõistliku põhjuseta
4. a majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruande väljastamisest. Kohus leidis, et kui hageja selgitas juhatuse liikmele, et ta ei ole enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku materjale kätte saanud, siis oli korteriühistu esindajal kohustus neid korteriomanikule või tema esindajale tutvustada. Üldkoosoleku toimumisest etteteatamise ja päevakorra tutvustamise eesmärgiks ongi see, et korteriomanikud saaksid, end üldkoosolekul arutatavaga kurssi viia ning oma tahet kujundada. Antud juhul kostja esindaja ebamõistlik käitumine võttis hagejalt võimaluse end täiel määral üldkoosolekul arutatavaga kurssi viia ja sellega rikuti hageja kui korteriomaniku õigusi. Samas ei saa eelpool märgitud rikkumised olla korteriühistu 27.05.2015 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse aluseks, sest ülejäänud üldkoosolekul osalenud seitsme korteriomaniku õiguste rikkumisi ei ole käesolevas asjas ilmnenud. Hagiavalduse kohaselt osalesid üldkoosolekul 6 korteriomanikku, kuid kahel osalejal puudus korteriomaniku volitus. Vaidlust ei ole selle üle, et korteriühistus on 8 liiget. Kostja vastuväite kohaselt olid 27.05.2015 toimunud KÜ üldkoosolekul esindatud kõik 8 korteriomanikku ja kahe korteriomaniku puhul olid korteriomanikud eelnevalt väljastanud volikirjad, mille alusel neid esindati (I kd tl 53-54). Nimetatut tõendavad 27.05.2016 üldkoosoleku protokoll ja üldkoosolekust osavõtjate registreerimisleht (I kd tl 26-27). Korteriomanike A. Saarnik ja I. Aun esindajate volitusi tõendavad kohtule esitatud volikirjad. Maakohus on seisukohal, et hageja väide, et 27.05.2016 üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik osalejate arv, on tõendamata. Korteriühistu Jõhvi Rahu 6 põhikirja p.38 määratleb sarnaselt

§ 20lõikega 5 üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtajana 7 päeva.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja teatas 18.05.2015 üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast 13.05.2015 teate kinnitamisega korterelamu uksele ning sama päevakorraga kordusüldkoosoleku toimumisest teatati 21. mai õhtul samuti teate paigaldamisega korterelamu uksele. Vastavalt KÜ põhikirja p 40, kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb sama päevakorraga koosolek uuesti kokku kutsuda, teatades sellest kirjalikult 15 päeva ette. Seega on leidnud kinnitust hageja väide, et nii 18.05.2015 kui ka 27.05.2015 üldkoosolekute toimumisel rikuti korteriühistu juhatuse poolt üldkoosoleku kokkukutsumise korda (ei teatatud üldkoosoleku toimumisest ette vähemalt 7 päeva ja korduskoosoleku kokkukutsumisel 15 päeva). Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et 27.05.2015 toimunud üldkoosolekul osalesid kõik 8 korteriomanikku või nende esindajat. Seega oli üldkoosolek

§ 21lg 3 alusel õigustatud otsuseid vastu võtma.

Kohtule on esitatud KÜ Jõhvi Rahu 6 27.05.2015 üldkoosoleku protokoll, milles nähtub, et päevakorrapunktide hääletus on toimunud. Hääletamise toimumist kinnitasid ka tunnistajatena kohtuistungil ärakuulatud V. Plistik ja A. Värk. Kohus kahtles tunnistaja R. Mihhailitšenko ütlustes 4 selle kohta, et „tema mingit hääletamist ei näinud“, sest tegemist on hageja emaga, kes ei pruugi olla erapooletu. Maakohus leidis, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et üldkoosolekul jäi päevakord üldkoosoleku poolt hääletamata. Kohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuvastas kohus asja menetlemise käigus, et korteriühistu juhatus rikkus 27.05.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, samuti juhatuse liige hageja kui korteriomaniku õigusi sellega, et keeldus põhjendamatult hagejale tutvustamast

1. a majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruannet, s.o kostja põhjustas oma tegevusega osaliselt käesoleva vaidluse. Seega oleks hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 mõistes. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja Asja Muir (apellant I) esitas 07.11.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega tuvastada juhatuse poolt 27.05.2015 teistkordselt kokku kutsutud KÜ Jõhvi Rahu 6 üldkoosoleku otsuse tühisus. Alternatiivselt palub apellant tunnistada
3. mail 2015 teistkordselt kokku kutsutud KÜ Jõhvi Rahu 6 üldkoosoleku otsuse punktid 2 ja 4 kehtetuks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebapiisavalt tuvastanud asjaolu, kas tegelikkuses üldse oli olemas 2013-
4. a majandusaruanne ja
5. a majanduskava. Arusaamatu on kohtuotsuses märgitu, et hageja esitas väite, et üldkoosolekul puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik osalejate arv. Hageja väide oli, et

§ 21

lg 3 sätted ei saa kohaldada, kuna 2 koosolekul osalenud esindajat osalesid ilma volituseta. Kohtuotsuses mainitud volikirjad (I kd tl 53-54) ilmnesid ainult tänu kohtuvaidlusele. Kohus jättis tähelepanuta hageja väite, et kostja poolsed tunnistajad kinnitasid, et koosolekul tehtud otsusest nad said teada vahetult koosolekul. Vaidlustatav kohtuotsus rikub oluliselt avalikke huve, kuna näitab, et korteriühistu liikmel ei ole isegi kohtu abil võimalust saada teavet korteriühistu ja juhatuse tegevuse kohta (majandusaruannet ja -kava), ning juhatus võib võltsida aruannet, protokolle, kommunaalarvet ning seaduse ja põhikirja sätted korteriühistu tegevuse kohta juhatuse jaoks ei kehti.

1. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebus hageja poolt vaidlustatud osas rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja seisukoha kohaselt esitas hageja apellatsioonkaebuses alternatiivse nõudena mh üldkoosoleku otsuste p-de 2 ja 4 kehtetuks tunnistamise nõude alles apellatsioonkaebuses, mistõttu tuleb jätta apellatsioonkaebuse alternatiivne nõue läbi vaatamata. Kostja leiab, et 27.05.2015 toimunud koosoleku protokollis volikirjadele viite puudumine või volikirjade registrisse saatmata jätmine ei tee volikirjasid olematuks ega anna alust arvata volitatud isikute väljaarvamiseks koosoleku kvoorumist. Maakohtu menetluses leidis kinnitust, et majandustegevuse aastakavad on hagejale kätte toimetatud juba eelnevalt ning hageja teab, et korteriühistu majandustegevuse aruanded on saadaval ka äriregistris, sest hageja esitas kohtule registrist võetud majanduskava. 5
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis poolte menetluskulud endi kanda ning teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 450 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt kostja küll rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuid kokkukutsumise korra rikkumine ei toonud kaasa üldkoosoleku tühisust, sest üldkoosolekul olid esindatud kõik korteriühistu liikmed. Maakohus põhjendas menetluskulude välja mõistmata jätmist sellega, et kostja juhatuse liige T. Saarnik rikkus hageja kui korteriomaniku õigusi sellega, et keeldus põhjendamatult hagejale tutvustamast
3. a majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruannet. Kohtu väide ei ühti kohtus vande all kuulatud tunnistajate ütlustega ning kostja juhatuse liikmete seletustega ja kohtu järeldustega, et korteriomanikele esitati enne 27.05.2015 toimunud üldkoosolekut 2015 majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne (otsuse p 10). Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja tegi enda poolt kõik vältimaks menetluskulude kasvu. Kostja isegi pakkus hagejale kompromissi. Peale hageja poolt kostja kompromissi vastuvõtmisest keeldumist kostja poolt kantud menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt.
4. Hageja palub vastuses kostja apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Hageja palub võtta ringkonnakohtul seisukoht, kas kostja poolt kohtule esitatud äriregistri poolt genereeritud
5. a aastaaruanne (I kd tl 78-89) asendab KÜ Jõhvi Rahu 6 2013-
6. a majandusaruannet ja
7. a majanduskava. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et kumbki apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Puudub alus heita maakohtule ette õigusnormide väära kohaldamist ja menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või kohtulahendi põhjendamisel.
9. Hageja palus tuvastada 27.05.2015 üldkoosoleku otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada 27.05.2015 üldkoosoleku otsuse punktid 2 ja 4 tühiseks. Hageja arvates on 27.05.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Pooled ei vaidle, et 27.05.2015 toimus kostja liikmete üldkoosolek, ega selle üle, kes seal osalesid. Vaidlus seisneb selles, kas koosolek kutsuti kokku nõuetekohaselt ja oli pädev vastu võtma otsuseid.

§ 241

lg 1 (koostoimes KÜS § 1 lõikega 2) kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Maakohus asus seisukohale, et kostja rikkus nii 18.05.2015 kui ka 27.05.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna üldkoosolekute toimumisest ei teatatud ühistu liikmetele ette põhikirjas sätestatud tähtaegade jooksul. Seda maakohtu järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. 10. Järgnevalt on vaidluse all küsimus, kas üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed on kõrvaldatavad sellega, et vaidlusalusel üldkoosolekul osalesid kõik korteriühistu liikmed.

§ 21

lg 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul 6 osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Hageja leiab, et 27.05.2015 üldkoosolekul osalesid kaks isikut ilma volitusteta ning seetõttu ei kohaldu

§ 21

lg 3, kuna 27.05.2016 üldkoosoleku protokolli juures puuduvad volikirjad ning Arkadi Saarniku volikiri ei klapi koosolekul osalejate nimekirjaga. Maakohus märkis, et kuna 27.05.2015 toimunud üldkoosolekul osalesid kõik kaheksa korteriomanikku või nende esindajat, siis oli üldkoosolek

§ 21lg 3 alusel õigustatud otsuseid vastu võtma.

Asja materjalide kohaselt on tõendatud, et 27.05.2015 üldkoosolekul olid esindatud kõik 8 korteriomanikku, kusjuures kaks korteriomanikku olid eelnevalt väljastanud volikirjad ja neid esindati volikirja alusel (I kd tl 53-54). 11. KÜS § 101 esimese lause kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.

§ 21lg 5 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige.

Mittetulundusühingu liikme esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile. Kostja on esitanud kohtule volikirjad, mille puudumist hageja väidab. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et volikirjad ei olnud lisatud üldkoosoleku protokollile, ei anna alust kahelda volikirjade ehtsuses või nende mittevastavuses volitajate tahtele. Puudub alus tuvastamaks, et volikirjade alusel üldkoosolekul esindatud liikmed ei osalenud 27. mai 2015 korteriühistu üldkoosolekul oma esindaja kaudu ning et koosolekul vastuvõetud otsused ei vastanud nende liikmete tegelikule tahtele. Seega jõudis maakohus õigesti järeldusele, et käesoleval juhul kohaldub

§ 21

lg 3 ning järelikult oli 27.05.2015 toimunud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

1. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on ka kostja apellatsioonkaebus, milles vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda, kuna on seisukohal, et kostja põhjustas oma tegevusega osaliselt käesoleva vaidluse, mistõttu oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on vaidlustatud otsuses esitanud kaalutlused ja põhjendused, miks käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on õiglane ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus ei ole seejuures diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub ringkonnakohtul alus muuta maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust ning jätta kostja menetluskulusid hageja kanda. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus KÜ Jõhvi Rahu 6 apellatsioonkaebuse rahuldamata.
2. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, on põhjendatud jätta kummagi menetlusosalise poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud sarnaselt maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusega poolte endi kanda. Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/