Obsah (9)

§ 324§ 317§ 2892§ 327§ 315§ 187§ 306§ 321§ 309

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-12-43819

) §-st 2892. Lisaks on kostja II rikkunud

§ 324lg 1 p-s 2 sätestatud konkurentsikeeldu.

Kostjale II kuuluv Agromotors OÜ (Agromotors) on saanud otsest kasu Avateksi kahjustamisest. 3

1. Kostjad I–III vaidlesid hagile vastu.
2. aastal oli autotranspordis sularahaga arveldamine tavapärane. Suur osa müügitulust läks tegevusega seotud kulude katteks. Kõik dokumendid, mis tõendavad raha kasutamist Avateksi huvides, peaks olema raamatupidamisdokumentide hulgas ja seega hageja käes. Pangakonto väljavõtted näitavad üksnes seda, et raha on välja võetud, kuid mitte seda, et kostja I selle raha omastas. Kostja I ei ole liisingulepingute
3. aprilli 2010 ülesütlemise teadet kätte saanud, seega ei saanud liisingulepingud olla sel kuupäeval üles öeldud. Sõidukid ja kogu dokumentatsiooni andis kostja I üle uuele juhatuse liikmele. Hageja ei ole tõendanud nõukogu liikmete kohustuste rikkumist. Nõukogul ei olnud kohustust kontrollida iga päev Avateksi juhatuse tegevust.
4. Kostja IV vaidles hagile vastu. Avateksi põhikirjast tulenes, et juhatusel on õigus teha

§ 317

lg-s 1 nimetatud tehinguid ilma nõukogu nõusolekuta, seega ei ole nõukogu liikmed oma kohustusi rikkunud. Nõukogu liikmed ei teadnud, et kostja I võttis Avateksi kassast ja kontodelt raha. Kostja IV ilmutas Avateksi nõukogu liikmena tegutsedes hoolsust, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Puudusid andmed, mille kohaselt olnuks S. Ulmanis juhatuse liikme kohale sobimatu. Kuna hagiavalduses väidetav kahju tekkis Avateksile enne S. Ulmanise juhatuse liikmeks valimist, ei ole tema juhatuse liikmeks valimise ja kahju tekkimise vahel põhjuslikku seost. MENETLUS MAAKOHTUS

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. märtsi 2015 otsusega hagi täies ulatuses ja mõistis kostjatelt I– IV Avateksi kasuks solidaarselt välja 332106 eurot 33 senti. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis kostjatelt Avateksi kasuks solidaarselt välja menetluskulud 16457 eurot koos viivisega. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud, et kostja I on Avateksi pangakontolt sularaha välja võtnud. Kostja I ei ole tõendanud väidet, et raha kasutati Avateksi huvides (palkade maksmiseks või kütuse ostmiseks). Isegi juhul, kui kostja I andis liisinguvara üle uuele juhatuse liikmele S. Ulmanisele, ei tegutsenud ta aktsiate müügilepingu sõlmimisel ja liisinguvara üleandmisel Avateksi huvidest lähtuvalt, kuna oli teadlik äriühingu makseraskustest, sh võlgnevustest liisinguandjale ja kohustusest tagastada vara. S. Ulmanise taust ei ole oluline, kuid asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et aktsiate müügilepingu sõlmimise eesmärgiks oli kostja I vabastamine juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Kostja I loobus põhjendamatult õigusest nõuda klientidelt neile osutatud teenuste eest tasumist. Maakohus pidas usutavaks, et Avateks osutas teenuseid ja kandis teenuste osutamiseks vajalikke kulusid, kuid arveid selle eest esitas kostjale II kuulunud Agromotors. Üksnes nõukogu juhatuse liikmete isiklikud seosed ja suhted ei ole aluseks

§ 2892lg 1 kohaldamiseks.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja I juhatuse liikmena oleks mõjutanud nõukogu liikmeid Avateksile kahjulikult tegutsema. Juhatuse laiendatud volitused ei vähenda seadusest tulenevat nõukogu kohustust kontrollida juhatuse tööd. Nõukogu ei täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega uue juhatuse liikme kinnitamisel, kuid kuna kahju on tekkinud enne, kui nõukogu valis S. Ulmanise juhatuse liikmeks, puudub põhjuslik seos S. Ulmanise juhatuse liikmeks valimise ja Avateksile tekkinud kahju vahel. Korraliku ettevõtja hoolsuskohustuse täitmisel oleks nõukogu pidanud tuvastama suuremahulise sularaha väljavõtmise ning käibe languse. Kuna nõukokku kuulusid tihedalt seotud isikud, on ilmne, et nõukogu on kontrollikohustust täitnud vaid formaalselt. Nõukogu 4 passiivsuse tõttu sai võimalikuks Avateksile kahju tekkimine ja nõukogu vastutab tekkinud kahju eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I mõjutas kostjat II Avateksi kahjuks tegutsema. Kuna Agromotors tegutses samal tegevusalal Avateksiga, on kostja II rikkunud

§ 324lg 1 p-s 3 sätestatud konkurentsikeeldu.

Kostja I on juhatuse liikmena ning kostjad II–IV on nõukogu liikmetena põhjustanud ühe ja sama kahju Avateksile, seega vastutavad nad kahju tekitamise eest solidaarselt. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

1. Kostjad I–IV esitasid apellatsioonkaebused, milles palusid tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta need rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. märtsi 2016 otsusega maakohtu otsuse kostjalt I 168 832 euro 48 sendi väljamõistmise osas ja kostjaid II–IV puudutavas osas täielikult, ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja I vastu 168832 euro 48 sendi väljamõistmiseks ja kostjate II–IV vastu täies ulatuses rahuldamata. Muus osas (kostjalt I 163273 euro 85 sendi väljamõistmise osas) jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
4. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta jõusse maakohtu otsus. Kostjad vaidlesid kassatsioonile vastu.
5. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse
6. detsembri 2016 otsusega osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu
7. märtsi 2015 otsuse Avateksi kasuks kostjalt I 94 576 euro 10 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostja I vastu 94576 euro 10 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Tühistatud osas jättis Riigikohus jõusse Tartu Maakohtu
8. märtsi 2015 otsuse. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ka osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu
9. märtsi 2015 otsuse Avateksi kasuks kostjatelt I-IV 74256 euro 38 sendi ja kostjatelt I-IV 94576 euro 10 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostjate I-IV vastu 74 256 euro 38 sendi ning kostjate II-IV vastu 94576 euro 10 sendi väljamõistmiseks rahuldamata, samuti menetluskulude jaotust puudutavas osas. Tühistatud osas saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata osas, milles ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu
10. märtsi 2015 otsuse Avateksi kasuks kostjatelt II-IV 163273 euro ja 85 sendi väljamõistmise osas, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostjate II-IV vastu 163273 euro 85 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusus jõustus osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu
11. märtsi 2015 otsuse Avateksi kasuks kostjalt I 163273 euro 85 sendi väljamõistmise osas.
12. Riigikohus märkis, et ringkonnakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise, leides, et hagejal tuleb tõendada, et kostja I kasutas Avateksi pangakontolt võetud raha muul otstarbel kui Avateksi hüvanguks. Olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud 5 sularaha, ei saa hagejalt mõistlikult võttes nõuda, et ta esitaks tõendeid selle kohta, kuidas juhatuse liige sularaha kasutas. Raha kasutamist Avateksi huvides peab tõendama kostja I.
13. Riigikohus jõudis seisukohale, et ringkonnakohus on ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise, leides, et hageja pidi tõendama, et Avateks osutas vaidlusaluse ajavahemiku vältel vastavas mahus ja väärtuses teenuseid, samuti esitama andmed selle kohta, missuguses mahus ja hindadega osutas Avateks klientidele teenuseid ja millise summa ulatuses tekkis selle tulemusena klientide vastu nõudeid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul anda kostjale I võimalus esitada selgitusi ja vajadusel ka tõendeid selle kohta, miks klientidele esitati tegelikest kuludest oluliselt väiksemad arved.
14. Nõukogu keskseks ülesandeks on

§-st 316 tulenevalt teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed peavad täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise üle. Järelevalve kohustuse täitmiseks on nõukogul õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ja nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist, kusjuures aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige (

§ 317lg 7).

Üldjuhul saab nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist jaatada vaid siis, kui on kindlaks tehtud juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on

§ 327

lg 2 esimene lause, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest.

§ 327

lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Eelnevast tulenevalt on nõukogu liikme vastutus sarnane juhatuse liikme vastutusega. Analoogselt

§ 315

lg-ga 2 jaguneb

§ 327

lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et nõukogu liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on nõukogu liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata kostjate II–IV kui nõukogu liikmete võimalikku vastutust või selle puudumist hagejale tekitatud kahju eest. 11. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. Arvestades äriühingu ja juhatuse liikme õigussuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub riigikohtu arvates äriühingu kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise. Maakohtule esitatud hagis nõudis hagejalt kostjatelt Avateksile tekitatud varalise kahju (332 106 eurot 33 senti) hüvitamist, mis on juba hõlmatud kostja I kui juhatuse liikme kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Seega on praegusel juhul VÕS § 1044 lgst 2 tulenevalt

§ 2892lg 1 kohaldamine välistatud.

6 MENETLUSOSALISTE LÄBIVAATAMISEL SEISUKOHAD JA TAOTLUSED ASJA UUEL

1. Kostja I leidis, et käibe kõrvaletoimetamist ei ole toimunud. Kostja I saab käibe kõrvaletoimetamist tõendada üksnes raamatupidamisdokumentidega, kuid need ei ole tema valduses. Riigikohtu seisukoht, et kostja I peab tõendama, et käivet ei ole kõrvaldatud, on üllatuslik ja erineb varasemast praktikast. Kostjale I on pandud kohustus tõendada negatiivset asjaolu. Kostjad I-III märkisid, et hageja väited ei saa olla aluseks nõukogu liikmete vastutusele. Nõukogu liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõue saab olla edukas vaid siis, kui nõukogu andis ühingut kahjustava tehingu tegemiseks nõusoleku. Kui nõukogu liikmetele heidetakse ette ebapiisavat järelevalvet, tuleb tuvastada, milline tegu oleks olnud vajalik ning seejärel hinnata ka seda, kas selle teoga oleks saavutatud parem olukord. Seda küsimust saab lahendada võttes arvesse kõiki asjaolusid, nõukogu liikme teadmist konkreetses olukorras ning mõistliku inimese ettenägemise võimet. Hoolsuskohustuse rikkumise hindamisel tuleb lähtuda ärilise kaalutluse reeglist (3-2-1-129-15 p 17). Antud asjas ei ole hageja sellise hindamiskohustusega arvestanud, samuti ei ole seda teinud maakohus. Kostjad I-III paluvad mõista välja menetluskulud asja uuel läbivaatamisel summas 759 eurot. Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Õigusabi osutati 5,75 tundi tunnihinnaga 110 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja kulule lisandub käibemaks.
2. Kostja IV leidis, et hageja kahjunõue kostjate II-IV vastu ei ole põhjendatud. Kostjad II-IV ei ole nõukogu liikme kohustusi rikkunud ega vastuta kostja I poolt hagejale tekitatud kahju eest. Kostjatel II-IV ei olnud Avateksi nõukogu liikmetena objektiivselt võimalik hagejale kahju tekkimist ära hoida. Hageja ei ole tõendanud, et kostja IV rikkus Avateksi nõukogu liikmena oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena tekkis Avateksile kahju. Kostjale IV ei ole teada, miks Avateksi klientidele esitati tegelikest kuludest oluliselt väiksemad arved. Kostja IV sai sellest teada tagant järgi Avateksi pankrotimenetluses, kui ta ei olnud enam Avateksi nõukogu liige ega saanud teha midagi selleks, et hagejale kahju tekkimist ära hoida. Hageja ei ole selgitanud, millisel viisil ja milliste abinõude kaudu tulnuks nõukogul täita oma ülesandeid selliselt, et hagejal ei oleks transporditeenuse osutamisega seotud kulutuste ja teenuste eest klientidele esitatud arvete vahe tõttu kahju tekkinud. Isegi juhul, kui Avateksi nõukogu oli enda kohustuste täitmisel liiga passiivne ega kontrollinud piisavalt juhatuse tegevust, ei ole see põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega. Ka nõukogu poolne aktiivsem kontroll ei oleks hagejale kahju tekkimist ära hoidnud, kuna kostja I tegevus ei sõltunud mitte mingil moel nõukogust. Kostja IV palub määrata kindlaks asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus kantud menetluskulud 414 eurot. Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Õigusabi osutati 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks.
3. Hageja märkis, et nõukogu järelevalve kohustuse täitmisel ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle ning kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Tulenevalt sugulus- ja perekondlikest sidemetest ja sellest lähtuvast pidevast huvide konflikti seisundist ja hageja esitatud tõenditest on leidnud tuvastamist, et kostjad II-IV 7 täitsid Avateksi nõukogu liikme funktsiooni vaid formaalselt ning puudus sisuline järelevalve juhatuse tegevuse üle. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud 23 957 eurot ja mõista see kostjatelt välja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
4. Ringkonnakohus võtab asja uuel läbivaatamisel arvesse, et Riigikohtu 19.12.2016 otsusega on käesolevas vaidluses jõustunud maakohtu otsus Ahto Soolt (kostja I) 163 273 euro ja 85 sendi ning 94 576 euro ja 10 sendi väljamõistmise osas. Samuti on jõustunud ringkonnakohtu 31.03.2016 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hagi Nelli Soolt (kostja II), Eino Soolt (kostja III) ja Terje Soopilt (kostja IV) 163 273 euro ja 85 senti välja mõistmiseks. Ringkonnakohus jätab eeltoodut arvestades TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata.
5. TsMS § 693 lg 1 kohaselt ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Ringkonnakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Lõike 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
6. Esmalt analüüsib ringkonnakohus juhatuse liikme kostja I vastutust (I), seejärel nõukogu liikmete kostjate II-IV vastutust (II) ning lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude osas (III). I
7. Riigikohtu lahendis toodud juhise kohaselt tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul anda kostjale I võimalus esitada selgitusi ja vajadusel ka tõendeid selle kohta, miks klientidele esitati tegelikest kuludest oluliselt väiksemad arved. Ringkonnakohus andis kostjale I täiendava tähtaja oma vastuväidete tõendamiseks (VII kd lk 94). Kostja I vastuse kohaselt on ainus võimalus seda tõendada raamatupidamisdokumentidega. Kostja I väitel on tema dokumendid üle andnud ja ta taotleb raamatupidamisdokumentide väljanõudmist hagejalt (VII kd lk 97). Ringkonnakohus jättis määrusega kostja I taotluse TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel rahuldamata. Menetlusosalised ringkonnakohtu määrusele vastuväidet TsMS § 333 lg 1 alusel ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi Riigikohus heitis ette tõendamiskoormise ebaõiget jagamist poolte vahel, oli sellest hoolimata eelnevas pikka aega kestnud menetluses pooltele tagatud võimalus esitada taotlusi ja tõendada oma väiteid ja vastuväiteid TsMS § 230 lg-ga 1 kooskõlas. Kuna maakohus tagas pooltele piisavad võimalused tõendite esitamiseks, siis arvestades eeltoodut lähtub ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel asja juurde varasemas menetluses võetud tõenditest.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõue 74 256 eurot 38 senti on kostja I vastu põhjendatud ja tõendatud.

§ 315lõikes 2 sätestatud nõude eeldusteks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine (Ts

ÜS § 35,

§ 315

lg 1), juhatuse liikme vastutus (korraliku ettevõtja hoolsusstandardi rikkumine -

§ 315

lg 2 teine lause) ja äriühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4).

§ 315

8 lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (3-2-1-113-16 p 15, 3-21-40-13 p 18). 20. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (3-2-1113-16 p 15).

§ 315

lg 1 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsus (

§ 187

lg 1) on kõrgendatud hoolsus (3-2-1-33-10 p 11).

§ 306

lg 2 kolmas lause paneb juhatuse liikmele kohustuse tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatuse liikmetele kohaldub ka TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS §

2. Hageja tõendas, et kulutused 82 653 eurot 65 senti on tehtud, kulutused olid seotud Avateksi transporditeenuse osutamisega (kütus ja teemaksud) ja müügiarved esitati klientidele 8 397 euro 27 sendi eest. Kostja ei ole sellist arvestust vaidlustanud. Kuna tegu on kütuse ja teemaksudega, ei saa tegu olla kaupade varumisega järgmisteks perioodideks. Kütuse ja teemaksude näol on tegu muutuvkuludega, mille suurus sõltub otseselt osutatud teenuste mahust (müügikäibest). Kostja I pidi mõistma, et olukorras, kus jooksvad muutuvkulud (kütus, teemaksud) ületavad müügikäivet 90 % ulatuses, tekib ühingule oluline kahju. Kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist, s.o äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Eelpool kirjeldatud olukorras pidi hoolas juhatuse liige võtma koheselt kasutusele meetmed kahju tekkimise vältimiseks. Järelikult rikkus kostja I juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kohustuse rikkumine on kahjuga põhjuslikus seoses. Hoolas juhatuse liige oleks saanud kahju tekkimise ära hoida. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja I vastutust ei mõjuta küsimus, kas müügiarved esitas Avateksi asemel OÜ Agromotors. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks piisab asjaolust, et kostja I ei tegutsenud kahju ärahoidmiseks ehk juhatuse liige ei näidanud üles piisavat hoolsust oma kohustuste täitmisel. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus kostja I vastuse raames küsimust, kas müügiarved esitas Avateksi klientidele tegelikult OÜ Agromotors või mitte.
3. Kostja I ei ole selgitanud ja tõendanud, miks esitati müügiarveid klientidele samal perioodil sedavõrd väikeses ulatuses (võrreldes kulutustega ligikaudu 10 % ulatuses). Seega ei ole kostja tõendanud, et ta käitus korraliku ettevõtja hoolsusega. Järelikult ei vabane kostja I vastutusest

§ 315lg 2 teise lause kohaselt.

II

1. Riigikohtu lahendi kohaselt jättis ringkonnakohus eelmisel asja läbivaatamisel tuvastamata, kas kostjad II-IV kui nõukogu liikmed vastutavad hagejale tekitatud kahju eest ja asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata kostjate II-IV kui nõukogu liikmete võimalikku vastutust või selle puudumist hagejale tekitatud kahju eest. 9
2. Ringkonnakohus leiab, et kostjad II-IV (nõukogu liikmed) vastutavad AS Avateks Auto (pankrotis) tekitatud kahju eest. Kahju koosneb sularaha väljavõtmisega tekitatud kahjust (94 576,10 eurot) ning kulutuste ja müügiarvete vahest (74 256,36 eurot, käesoleva otsuse p 21). 25.

§ 327

lg 2 esimene lause kohaselt vastutavad nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile kahju tekitanud, tekitatud kahju eest solidaarselt.

§ 327

lg 2 teise lause kohaselt vabaneb nõukogu liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega on nõukogu liikme vastutus sarnane juhatuse liikme vastutusega. Analoogselt

§ 315

lõikega 2 jaguneb

§ 327

lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis selliselt, et aktsiaselts peab nõude maksmapanekul tõendama, et nõukogu liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on nõukogu liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (3-2-1-113-16 p 24). 26.

§ 327

lg 1 sätestab, et nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Selleks, et tuvastada, kas nõukogu liige täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, tuleb nõukogu liikme käitumist võrrelda hüpoteetilise hoolsa nõukogu liikme käitumisega samas olukorras. Ringkonnakohus on seisukohal, et hoolas nõukogu liige oleks pidanud olukorras, kus aktsiaseltsi makseraskused olid teada, kontrollima juhatuse tegevust, ühingu raamatupidamise õigsust ning vara olemasolu (

§ 317lg 6).

27. Ringkonnakohus nõustub kostjatega selles, et juhatuse ja nõukogu funktsioonid äriühingu tegevuse juhtorganitena on erinevad. Nõukogu liikme ülesanne ei ole korraldada ühingu igapäevast majandustegevust vaid peamisteks ülesanneteks on planeerida ja korraldada äriühingu üldist juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu keskseks ülesandeks on

§-st 316 tulenevalt teha järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed peavad täitma järelevalve kohustust korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõukogu järelevalve kohustuse täitmine ei või piirduda vaid formaalse kontrolliga juhatuse tegevuse üle. Kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisele, tuleb nõukogul rakendada meetmeid edasiste rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras on nõukogul võimalik anda juhatusele korraldusi õigusvastase tegevuse lõpetamiseks või otsustada oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumise üle. Järelevalve kohustuse täitmiseks on nõukogul õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ja nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist, kusjuures aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige (

§ 317lg 7), vt RKTKo 3-2-1-113-16 p 24.

28. Hageja heitis kostjatele II-IV ette hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist, mis seisnes selles, et kostjad ei täitnud sisuliselt nõukogu liikme ülesandeid, mida mh kinnitab see, et nõukogu ei korraldanud 2010 aastal kooskõlas põhikirja ja

§ 321

lg-ga 1 nõukogu koosolekuid.

§ 321

lg 1 kohaselt toimuvad nõukogu koosolekud vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Asja materjalides on kaks 2010 aasta nõukogu koosoleku protokolli. 17.05.2010 toimunud nõukogu koosoleku protokolli kohaselt valiti ühingule uus juhatuse liige S. Ulmanis (I kd lk 13-14) ja 06.07.2010 valiti ühingule uus nõukogu esimees ning uus juhatuse liige (IV kd lk 55). 29. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nõukogu tegevus oli formaalne ja järelevalve juhatuse tegevuse üle sisuliselt puudus. Nõukogu ei ole ka 2010 ega eelnevatel aastatel pidanud vajalikuks kontrollida juhatuse poolt rahaliste vahendite kasutamist, mida tõendas kostja II 10 kirjalik seletus ( I kd lk 159-162). Nõukogu liikmed kinnitasid, et nad ei pidanud vajalikuks kassaseisu kontrollida, kuna tööl oli raamatupidaja.

§ 306

lg 3 kohaselt peab juhatus esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust. Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis. Nõukogu liikmed võivad nõuda aruannete ja dokumentide ärakirju, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 30. Asja materjalidest ei nähtu, et juhatus oleks 2010 aastal oma ülesandeid

§ 306

lg 3 järgi nõuetekohaselt täitnud, samas ei tundnud kostjad II-IV ühingu majandustegevuse vastu vähimatki huvi ei enne juhatuse liikme vahetamist ega ka pärast seda. Ühingu erikontrolli akti kohaselt võeti kontodelt sularaha perioodil 01.01.2010 – 23.07.2010, s.o kuni pankroti väljakuulutamiseni, ühingu raamatupidamine ei vastanud nõuetele, sisuliselt viidi äritegevus üle teise äriühingusse ( III kd lk 22). Eeltoodu kinnitab, et nõukogu liikmed oleksid saanud kahju ära hoida. Nõukogu liikmed kinnitasid ka ise, et nad ei täitnud nõukogu liikme ülesandeid. Kostja III seletusest tuleneb, et ta isegi ei teadnud, mis on ühingu nõukogu ja selle liikmete funktsioonid ja kuidas nõukogu liige oma ülesandeid peab täitma. Kostja III märkis, et ta kirjutas nõukogu protokollidele alla, kui talle selline korraldus anti, sisusse ta ei süvenenud, samuti ei olnud ta teadlik, et ettevõte võõrandati 2010 maikuus. Nõukogu liige ei teadnud ettevõttega seotud tehingutest, koostööpartneritest ega rahade liikumisest (IV kd lk 198). Kostja III märkis oma tööülesannetena autojuhtide tööle viimist, varuosade toomist ja remonditöid (II kd lk 47). Kostja II märkis, et ettevõttel olid 2010 aasta mais võlad, kuid ta ei tea millised täpsemalt (mis summades, kelle ees), samuti ei omanud kostja II ülevaadet, milliste ettevõtetega ühing koostööd teeb (IV kd lk 195). Kostja II oli samal ajal ühe hagejaga koostööd teinud ettevõtte juhtorgani liige ning andis sellele ettevõttele ka märkimisväärses summas laenu. Kostja IV ei ole esile toonud, milliseid ülesandeid ta täitis, kuid märkis, et ta ei ole kasu saanud. Kostja IV ei ole tõendanud, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, asjaolu, et tal puudus motiiv ühingule kahju tekitada või selle tekkimist võimaldada ning see, et ta ei saanud oma tegevusetusest mingit kasu, ei ole vastutusest vabanemise ega ka hagi rahuldamata jätmise aluseks. 31. Võttes arvesse eelnevat, leiab ringkonnakohus, et nõukogu liige oleks saanud nõuetekohaselt nõukogu funktsioone täites järelevalve käigus saanud tuvastada ühingu majandusliku olukorra olulise halvenemise ning vajaduse korral kutsuda

§ 309lg 1 alusel juhatuse liikme tagasi.

Kui nõukogu oleks seda teinud, ei oleks kahju tekkinud. Seega on nõukogu järelevalve kohustuse rikkumine kahjuga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4).

1. Üldjuhul saab nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist jaatada vaid siis, kui on kindlaks tehtud juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt I (juhatuse liikmelt) 94576 eurot 10 senti. Seega on kindlaks tehtud ka juhatuse liikme kohustuste rikkumine selles osas. Samuti tuvastas ringkonnakohus juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise 74256 eurot 38 sendi osas käesoleva otsusega (p 21) ning ka selles osas on tehtud kindlaks juhatuse liikme kohustuste rikkumine. Kuivõrd järelevalve kohustust rikkusid kõik nõukogu liikmed, mõistab ringkonnakohus kostjatelt II-IV välja solidaarselt 94576,10 eurot ja 74256,38 eurot, kokku 168832,48 eurot AS Avateks Auto (pankrotis) kasuks. 11 III
2. Ringkonnakohus peab menetluskulude jaotamisel arvestama kogu senist menetlust. Arvestades varem jõustunud nõuetega, rahuldatakse hagi kostja I suhtes täies ulatuses ja kostjate II, III ja IV suhtes ca 50 % ulatuses. Arvestades seda, et kostja I vastu rahuldatakse hagi täielikult ning selles nõudes tuvastatud asjaolud olid kostjate II-IV vastu hagi rahuldamise üheks eelduseks, siis jaotab ringkonnakohus käesolevas asjas menetluskulud järgnevalt: Hageja menetluskulud tuleb hüvitada 80 % ulatuses, sh kostja I kanda tuleb sellest jätta 100 % ja kostjate II-IV kanda 50 % hüvitatavatest kuludest. Hageja kulud jäävad 20 % ulatuses tema enda kanda. Ringkonnakohus põhjendab seda sellega, et hageja otsustab, kelle, sh mitme kostja vastu ta hagi esitab. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui tsiviilasjas osaleb iga kostja menetluses iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause), ei saa ühe kostja vastu esitatud hagi menetluskulude jaotus oleneda teise kostja vastu esitatud hagi tulemusest ja sellises olukorras oleks pidanud kulude jaotamisel lähtuma põhimõttest, nagu hageja oleks esitanud eraldi hagid, millest üks on rahuldatud ja teine jäänud rahuldamata (RKTKo 3-2-1-57-15 p 15). Ringkonnakohus leiab, et kuigi kostja I vastu rahuldatakse hagi täielikult ei peaks tema kandma hageja menetluskulusid osas, milles hageja kandis kulu nõukogu liikmete vastu nõuete esitamisega. Arvestades seda, et kostjate II-IV vastu nõuete esitamine on solidaarne kostjaga I ning kostja I vastu suunatud nõuete ja kostjate II-IV vastu suunatud nõuetel on osaliselt kattuvad eeldused, siis leiab ringkonnakohus, et 20 % menetluskuludest tuleb jätta hageja enda kanda. Kostja I kulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Kostjate II-IV kulud jäävad arvestades nende vastu esitatud nõuete suurust 50 % ulatuses hageja kanda ja ülejäänud osas kostjate endi kanda.
3. Ringkonnakohus määrab menetlusosaliste põhjendatud ja vajalikud kulud kindlaks TsMS § 175 lg 1 alusel. Ringkonnakohus võtab hageja põhjendatud kulude suuruse määramisel arvesse maakohtu poolt põhjendatuks loetud õigusabikulu summas 13 957 ja tasutud riigilõivu summas 2500 eurot, kokku 16 457 eurot. Ringkonnakohus pidas asja esimesel läbivaatamisel põhjendatuks hageja kulusid summas 1440 eurot ja ringkonnakohus nõustub sellega. Kassatsiooniastmes kantud hageja õigusabikuludest on põhjendatud 1262,40 eurot. Ringkonnakohtus teistkordsel läbivaatamisel on vaidluse eseme ja asjaolude maht väiksem ja ringkonnakohus peab põhjendatuks õigusabi kulu summas 700 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabi kulud 17 359, 4 eurot ja riigilõiv 2500 eurot, kokku 19 859,4 eurot. Hageja menetluskuludest 80 % on 15 887,52 eurot. Kostjalt I kuulub nimetatud menetluskulud täies ulatuses väljamõistmisele ja kostjatelt II-IV kuulub solidaarselt kostjaga I samuti omavahelises suhtes solidaarselt välja mõistmisele 7 943,76 eurot. Kostjatel I- III oli üks esindaja maakohtus, ja kahel korral ringkonnakohtus, riigikohtus esindamise eest tasunõuet ei ole esitatud. Ringkonnakohus aktsepteeris eelmisel asja läbivaatamisel maakohtu kuludest kostjate I-III osas õigusabikulu summas 6045,60 eurot ja ringkonnakohus nõustub sellega. Eelmisel ringkonnakohtu asja läbivaatamise põhjendatud kulud on 1425,60 ja käesoleval asja läbivaatamisel 759 eurot. Kokku on kostjad I-III kandnud vajalikke õigusabikulusid summas 8 230,2 eurot ja riigilõiv 2100 eurot, kokku 10 330,2 eurot. Ringkonnakohus nõustub eelmisel korral ringkonnakohtu poolt määratud proportsiooniga, et kuludest 50 % on Ahto Soo, s.o kostja I kulud ja 50 % kostjate II ja III kulud. 12 Kuna hagi rahuldatakse kostja I suhtes täielikult, siis 50 % ulatuses jäävad esindaja kulud kostja I kanda ja 50 % s.o 5 165,1 eurot on kostjate II-III osa, millest pool so 2 582,55 eurot jääb hageja kanda. Ringkonnakohus teeb hageja ja kostjate II-III menetluskulude osas tasaarvestuse, mille tulemusena peavad kostjad II-III hagejale hüvitama kantud menetluskulude katteks (7 943,762 582,55 ) 5 361,21 eurot. Kostja IV osas on maakohtus kantud kuludena kohtud varem lugenud põhjendatuks ja vajalikuks maakohtus 4692 eurot, ringkonnakohtus eelmisel läbivaatamisel õigusabikulu 1380 ja riigilõiv 2700, Riigikohtus 414 ja ringkonnakohtus uuel asja läbivaatamisel 414 eurot. Ringkonnakohus loeb vajalikeks ja põhjendatud kuludeks kokku 9600 eurot, millest hageja kanda jääb 50 % ja ülejäänud osas kannab kostja IV oma kulu ise. Hagejalt kuulub väljamõistmisele kostja IV kasuks 4800 eurot. Ringkonnakohus teeb hageja ja kostja IV menetluskulude osas tasaarvestuse, mille tulemusena peab kostja hagejale hüvitama kantud menetluskulude katteks (7 943,76-4 800 ) 3 143,76 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 13 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi