KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-862 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla 12.04.2017 vaideotsuse nr

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. A.N. esitas 22.03.2017 Tallinna Vanglale ( edaspidi vangla) teabenõude nr 518/17/3993-3, milles soovis, et väljastataks kogu intsidentide ajalugu tema kohta. Samuti soovis A.N. registreeritud koopiat tema avaldusest (tl 10). Vangla 24.03.2017 vastusega nr 5-18/17/3993-4 (tl 10 pöördel) tagastati A.N.i teabenõue intsidentide ajaloo osas. Teabenõue täideti registreeritud koopia väljastamise osas. A.N. esitas vaide vangla 24.03.2017 vastusele nr 5-18/17/3993-4 (registreeritud 04.04.2017 nr 5-15/17/116-1; tl 11). 12.04.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/116-2 (tl 2) jättis vangla vaide rahuldamata.
2. 24.04.2017 sai Tallinna Halduskohus A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud kaebuse Tallinna Vangla 12.04.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/116-2 peale. Kaebaja väitel on tema teabenõue täitmata ning ta taotleb vaideotsuse tühistamist ja teabenõude täitmiseks kohustava ettekirjutuse tegemist vanglale. Kaebuse kohaselt on kaebuse eesmärk saada soovitu. Lisaks taotleb kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest.
3. 25.04.2017 palus kohus kohtunõudega Tallinna Vanglal esitada kohtunõudes märgitud dokumendid ja anda esialgne hinnang kaebuse põhjendatuse ja kaebeõiguse osas. Vangla vastas kohtunõudele 27.04.2017 (tl 5-11). 3-17-862 KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

§ 121

lg 2 p 2 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

1. Kaebusest ja vaidemenetluses esitatud asjaoludest tulenevalt on kaebaja eesmärk saada vanglalt teavet intsidentide ajaloo kohta. Kohus tõlgendab kaebust kohustamiskaebusena. Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ( riigivastutuse seaduse (RVastS § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks ( RVastS § 6 lg-d 4 ja 5).
2. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurepääsuõigust. Vabariigi Valitsuse 13.07.2004 määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimääruse (Põhimäärus) § 4 lg 2 järgi kinnipeeturegistri andmed on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. Põhimääruse § 38 lg 1 kohaselt on kinnipeeturegister piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Põhimääruse § 24 määratleb, missugused andmed kantakse kinnipeeturegistrisse kinnipeetavaga toimunud intsidentide kohta. Põhimääruse § 24 p-dest 7-9 tulenevalt tuleb kajastada ka kolmandate isikute kohta andmeid, kui kolmandad isikud on intsidentidega seotud. Sellise teabe väljastamine ei ole AvTS § 35 lg 1 p-de 11 ja 12 alusel kolmandatele isikutele lubatav. Seega ei olnud vanglal õiguslikult võimalik väljastada kaebajale tema poolt nõutud teavet, kuna teabe väljastamine oli õigusaktides sätestatud piirangute tõttu õiguslikult võimatu. Vastavale asjaolule on vangla põhjendatult viidanud oma 21.02.2017 vastuses kaebaja pöördumisele.
3. Lisaks nähtub vaideotsusest, et vangla on kaebaja samasisulise teabenõude intsidentide ajaloo kohta juba lahendanud ( 21.02.2017 5-18/17/3993-2). Kuivõrd õiguslik regulatsioon ei olnud võrreldes 21.02.2017 aastaga muutunud, siis ei saanud vangla kaebaja korduva teabenõude lahendamisel asuda varasemast erinevale seisukohale. Vangla on põhjendatult leidnud, et seetõttu ei kuulunud vastavasisuline teabenõue teistkordsele lahendamisele, sh ei pidanud vangla teabenõude täitmisest keeldumist veelkord samast argumentatsioonist lähtuvalt põhjendama. Seega on 12.04.2017 vaideotsus nr 5-15/17/116-2 õiguspärane. Seejuures ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, et vangla on 24.03.2017.a teabenõude tagastanud. Nähtuvalt nimetatud otsusest on vangla kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning tuvastanud, et tegemist on sama asjaga, mille vangla oli juba 21.02.2017 .a lahendanud. Kuna vangla varasem seisukoht oli kaebajale teatavaks tehtud, siis oli tal õigus viidata varasemas asjas tehtud lahendile ning piirduda märkusega, et jääb vastavate seisukohtade juurde. Seisukohtade üle kordamine ei oleks andnud kaebajale mingist sisulist resultaati.
4. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ning perspektiivituse tõttu. Kaebus tagastamist arvestades puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamise järele. 2

§ 43

lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 3