tja): ARKAADIA HALDUSE AS (registrikood 10257154), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Vastustaja (hageja): Kalev Priks (isikukood XXX), lepinguline esindaja Kalju Kutsar RESOLUTSIOON
tja) vastu hagi 1631 euro 21 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale korteriomandid Valgas XXX (korterid X, X ja X). Korteriomanike 28. juuni 2004 üldkoosolekul nimetati
tja XXX valitsejaks.
tja esitas hagejale 2004. a juulist arveid hoolduskulude, remondireservi ning kommunaalteenuste eest tasumiseks. Kuna hageja pidas neid arveid alusetutuks, jättis ta nende eest tasumata.
tja esitas võlgnevuse saamiseks kohtusse hagi ning Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-19572 tuli hagejal tasuda remondireservi kokku 1234 eurot 77 senti ning 181 eurot 75 senti viiviseid. Hageja tasus nimetatud võla. Edaspidi tasus hageja regulaarselt remondireservi makseid.
tja lõpetas elamu haldamise 2012. a teisel poolel. Korteriühistut ei moodustatud. Samas ei antud elanikelt kogutud hoone remondifondi neile üle, kuigi elamus ei olnud tehtud ka märkimisväärseid remonditöid. On arusaamatu, millise kohustuse katteks
tja saadud summad arvestas ning milline oli selle tegelik kasutamine. Hageja pöördus kirjalikult
tja poole selgituse saamiseks, kuid
tja ei vastanud.
tjal puudub õiguslik alus elanikelt 2 kogutud rahasummade hoidmiseks. Kuna
tja ei korraldanud elamus remonditöid, tuleb remondifondi tasutud summa hagejale tagastada, sest kohustus, mille alusel hageja makseid tasus, on ära langenud. 2.
tja vaidles hagile vastu. 19. aprilli 2010 üldkoosoleku otsusega pikendati
tja volitusi viieks aastaks. 1. juunil 2012 ütles
tja üles tema ja elamu korteriomanike vahel sõlmitud käsunduslepingu.
tjale teadaolevalt ei ole elamus valitud uut valitsejat ega moodustatud korteriühistut, seega ei ole kellelegi korteriomanike ühiseid vahendeid üle anda. Hagejal puudub õigus nõuda tema poolt tasutud remondifondi summade tagastamist. Korteriomandiseaduse kohaselt teostavad korteriomanikud oma ühisusesuhtest tulenevaid õigusi ühiselt või valitseja kaudu. Ka remondifondi tasutud summade tagastamise nõude esitavad korteriomanikud ühiselt või volitatakse ühte korteriomanikku ühisusesuhtest tulenevaid õigusi teostama. Hagejat ei ole volitatud esitama hagi endise valitseja vastu remondifondi tasutud summade tagastamiseks. Hageja ei ole tõendanud nõutavat summat. EELNEV KOHTUMENETLUS 3. Tartu Maakohus jättis 29. jaanuari 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kuigi võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel tuleb
tjal elamu korteriomanikelt saadud remondireservi maksed õigustatud isiku nõudel tagastada, puudub hagejal õigus nõuda remondifondi tasutud summade tagastamist. Pooled ei vaidle selle üles, et elamus ei ole loodud korteriühistut ega nimetatud uut valitsejat. Seega valitseb kaasomandi eest korteriomanike ühisus, s.o korteriomanikud ühiselt. Kuna korteriomanike tehtud maksed remondifondi on sihtotstarbeliselt mõeldud ainult kaasomandi eseme parendamiseks, kuulub remondifondi käsutamine (sh remondifondi tehtud maksete tagastamise nõudmine) kaasomandi eseme valitsemise hulka. Ainult ühe korteriomaniku maksete tagastamine sellele korteriomanikule kahjustab teiste korteriomanike huve ning ohustab kaasomandi eseme säilimist. Remondifondi maksete tagastamise nõude esitamiseks on korteriomandiseaduse (
) § 15 lg 1 alusel vajalik korteriomanike ühine otsus.
lg-st 1, et suhtes valitsejaga on korteriomanikud kaasomandi eset valitsedes ühisvõlausaldajad. Hageja on ekslikult leidnud, et korteriomanikud on osavõlausaldajad VÕS § 71 mõttes.
lg 1 ja VÕS § 72 lg 3 annavad oma koostoimes võimaluse ühel korteriomanikul esitada hagi valitseja vastu remondifondi kogutud raha tagastamiseks, kuid hagi saab esitada vaid selliselt, et kohustus tuleb täita kõikidele korteriomanikele ühiselt, ning seda vaid juhul, kui on olemas teiste korteriomanike nõusolek. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja nõue uuesti kvalifitseerida, arutada pooltega hageja nõude õiguslikku alust ja selgitada vajadusel täiendavalt välja nõude lahendamiseks olulised asjaolud (sh teiste korteriomanike nõusolek hagi esitamiseks). HAGEJA TÄPSUSTATUD NÕUE JA VASTUVÄITED 6. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus täpsustas hageja oma nõuet ning palus mõista
tjalt hageja, I. Švedova ja R. Tiri kasuks ühiselt välja 2775 eurot 96 senti ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
tja vastu nõude remondifondi tagastamiseks. 2775 euro 96 sendi suuruse remondifondi jäägi puhul on tegemist summaga, mis oli antud
tja valdusesse tulevikus tehtavate kulutuste kandmiseks, mida aga lepingu ülesütlemise tõttu ei tehtud. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1028 lg 1 või alternatiivselt VÕS § 626 lg 1. 7.
tja arvates ei ole hageja täitnud Riigikohtu otsuses nimetatud eeldusi selleks, et hagi oleks võimalik rahuldada. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et korteriomanditel on olnud eelmised omanikud, kes on tasunud
tjale remondifondi makseid. Korteriomandi uuele omanikule ei saa üle minna nõudeõigus remondifondi tagastamiseks raha osas, mille on valitsejale tasunud eelmine omanik. I. Švedova ja R. Tiri ei ole VÕS § 72 lg 1 tähenduses
tja suhtes ühisvõlausaldajad. Seega ei ole esitatud kõigi teiste ühisvõlausaldajate nõusolekuid. Lisaks puudub hageja poolt kohtule esitatud nõusolekutes igasugune viide sellele, et isikud oleksid aru saanud, millega nad nõus on olnud.
tja ei nõustu hagi muutmise ja uue viivisenõude esitamisega. Hageja on esitanud uue ja suurema nõude ning muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.
tja palus alternatiivselt vähendada viivisenõuet nullini. MAAKOHTU LAHEND
tjalt ühiselt hageja, I. Švedova ja R. Tiri kasuks välja võlgnevuse 2775 eurot 96 senti ja viivise põhinõudelt (2775 eurolt 96 sendilt) ajavahemiku
tja ja 8% hageja kanda. Maakohus mõistis
tjalt hageja kasuks välja menetluskulud 699 eurot 22 senti, hagejalt
tja kasuks välja menetluskulud 286 eurot, tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis
tjalt hageja kasuks välja menetluskulud 413 eurot 20 senti. Maakohus leidis, et hageja ei ole hagi muutnud. Hageja on oma algset 1631 euro 21 sendi suurust nõuet suurendanud 1144 euro 75 sendi võrra, mida TsMS § 376 lg 4 p-st 2 tulenevalt ei 4 saa hagi muutmiseks pidada. Hageja on 9. juuli 2015 taotluses selgitanud, et nõude suurendamise tingib see, et hageja palub elamu korteriomanike kasuks välja mõista kogu halduslepingu lõppemise ajaks kasutamata remondifondi. Tegemist on TsMS § 376 lg 4 p 1 tähenduses hagi aluseks olevate faktiliste väidete täiendamisega ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Maakohus asus seisukohale, et
tja kui käsundisaaja peab VÕS § 626 lg 1 alusel andma elamu korteriomanikele kui käsundiandjale välja selle, mis ta käsundi täitmiseks elamu valitsejana sai, kuid mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Puudub vaidlus selle üle, et remondifondi jääk pärast käsunduslepingu lõppemist 1. juuni 2012 seisuga oli 2775 eurot 96 senti ning see summa on praeguse ajani
tja valduses. Maakohtu arvates on I. Švedova ja R. Tiri kirjalikud nõusolekud piisavad selged, et käsitada neid nõusolekutena, mille esitamiseks Riigikohus hagejat juhendas.
tja vastu nõude esitamise õigus on isikutel, kellele kuuluvad korteriomandid nõude esitamise ajal. Vastasel juhul kujuneks olukord, kus remondifondi kogutud raha suhtes omaksid nõudeõigust kõik, kellele on selles hoones kunagi kuulunud korteriomand, samas kui neil ei ole kohustust kaasomandi eset hooldada ja säilitada. Remondifondi jäägi tagastamisel korteriomanikele kuulub see neile endiselt sihtotstarbeliselt kaasomandi säilitamiseks ja parendamiseks. Seega ei ole tegemist tuluga, mida iga korteriomanik omal äranägemisel või isiklikuks otstarbeks kasutama võiks asuda, mistõttu ei toimu ka alusetut rikastumist. Hageja, I. Švedova ja R. Tiri on ühisvõlausaldajad VÕS § 72 tähenduses ning hagejal on õigus nõuda
tjalt kogu remondifondi jäägi tagastamist VÕS § 626 lg 1 alusel ühiselt hagejale, I. Švedovale ja R. Tirile. Maakohus leidis, et praegusel juhul puudub poolte kokkulepe remondifondi tagastamise kohustuse täitmise aja osas. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel tuleb viivist arvestada alates hagiavalduse kohtule esitamisest (4. septembrist 2013). Maakohtu hinnangul puudub alus viivise vähendamiseks. Viivisenõue ei ole ebamõistlikult suur ning hageja nõuab viivist vaid teatud ajavahemiku eest, kuigi
tja on remondifondi tagastamisega võlgnevuses ka praegusel ajal. Kuna
tja ei ole siiani alates käsunduslepingu ülesütlemisest 1. juunil 2012 leidnud võimalust remondifondi jäägi tagastamiseks, on võlgnevus kujunenud pikaajaliseks ning viivisenõue seda enam põhjendatumaks. Maakohus ei nõustunud
tjaga selles, et hagi rahuldamise korral tuleks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Kohtuvaidlus oleks olnud välditav, kui
tja oleks juba käsunduslepingu lõppedes elamu korteriomanikega kokku leppinud remondifondi tagastamises või täitnud omapoolse kohustuse VÕS § 120 järgi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 9.
tja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi rahuldati, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud palub
tja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud
tja vastuväite seoses hagi aluse ja eseme lubamatu muutmisega ebaõigesti rahuldamata. Selles osas on maakohus esitanud ka otsuses eksliku ning menetlusõigust ja
tja argumente eirava käsitluse, kohaldades ebaõigesti TsMS § 376 lg 1 p-te 1 ja 2 ning rikkudes TsMS § 376 lg 1 ja 2. Maakohtu menetluses on hageja esitanud uue nõude, mille alus on erinev. Tegemist ei ole 5 pelgalt asjaolude täpsustamise ja senise nõude suurendamisega, nagu maakohus on ekslikult leidnud, vaid hagi lubamatu muutmisega. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et sellise hagi esitamiseks ja jäägi tagastamise nõudmiseks on olemas teiste ühisvõlausaldajate nõusolek.
tja hinnangul ei nähtu hageja esitatud dokumendist sellist nõusolekut. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ning kohaldanud ebaõigesti
Samuti on maakohus ebaõigesti leidnud, et
tja vastu sellise nõude esitamise õigus on isikutel, kellele kuuluvad korteriomandid nõude esitamise ajal.
tja on põhistanud, et remondifondi tagasinõudmiseks ühisvõlausaldajatele on vajalik kõigi isikute nõusolek, kes on remondifondi makseid teinud. Selliseid nõusolekuid praegusel juhul ei ole. Remondifondi tagastamisega vaid praegustele korteriomanikele rikastuksid hageja, I. Švedova ja R. Tiri alusetult. Õiguste ja kohustuste üleminekuks ühelt isikult teisele (õigusjärgluseks) peab olema õiguslik alus, mida praegusel juhul ei ole. Vaidlustatud otsuse resolutsioonist ei selgu, kuidas peaks praktikas toimuma otsuse täitmine (jäägi tagastamine kolmele isikule ühiselt). Kuivõrd hageja põhinõude rahuldamine on olnud õigusvastane, on alusetu ka hageja viivisenõue. Samuti esinevad eraldiseisvad vastuväited viivisenõudele, mida maakohus ei ole adekvaatselt käsitlenud. Vaidlustatud otsuses on esitatud vastuolulisi ja alusetuid argumente, käsitlemata on jäetud
tja põhistatud taotlus viivisenõude vähendamiseks.
tja arvates tuleks hagi rahuldamise korral menetluskulude jaotusele kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
tja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse ja
tjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suuruse osas. Osas, milles maakohus hagi rahuldas ning mõistis
tja, I. Svedova ja R. Tiri kasuks ühiselt välja põhivõlana 2775, 96 eurot ja viivisena 420, 87 eurot, tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Asjas puudub vaidlus põhivõla suuruse üle. Maakohus on otsuse tegemisel juhindunud kooskõlas TsMS § 693 lg-ga 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohtadest, otsus on hagi rahuldamise osas põhjendatud ja seaduslik. Nõustudes maakohtu põhjendustega hagi rahuldamisel, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. 12. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole kohaldanud ebaõigesti menetlusõigust, kui on jätnud rahuldamata
tja vastuväite seoses hagi aluse ja eseme väidetava ebaõige muutmisega. Maakohus on õigesti tõlgendanud TsMS §-s 376 sätestatut ning on otsuse p-s 16 asunud põhjendatud seisukohale, et hageja on üksnes nõuet suurendanud (TsMS § 376 lg 4 p 2) ja täpsustanud (TsMS § 376 lg 4 p 1), jättes muutmata nii hagi aluse kui ka eseme. Hageja on alates hagi esitamisest soovinud XXX Valgas hoone remondifondi väljanõudmist endiselt valitsejalt. Seda nõuet ei ole hageja muutnud. Hageja on oma nõuet suurendanud ja täpsustanud kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega. 6 13. Riigikohus asus seisukohale, et
lg 1 ja VÕS § 72 lg 3 annavad oma koostoimes võimaluse ühel korteriomanikul esitada hagi valitseja vastu remondifondi kogutud raha tagastamiseks, kuid hagi saab esitada vaid selliselt, et kohustus tuleb täita kõikidele korteriomanikele ühiselt ning seda vaid juhul, kui on olemas teiste korteriomanike nõusolek. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et I. Svedova ja R. Tiri on andnud hagejale nõusolekud hagi esitamiseks (II kd lk 83, 84). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Väidete, et nimetatud isikud ei saanud aru, milleks nad nõusolekud andsid, tõendamiskoormus lasub
tjal ja selliseid tõendeid ei ole
tja menetluses esitanud. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ega kohaldanud ebaõigesti
Õiguste ühine teostamine tähendab mh ka seda, et korteriomanikud esitavad nõudeid ühiselt või võtavad korteriomanikud korteriomandiseaduse kohaselt vastu otsuse, millega volitatakse ühte korteriomanikku ühisusesuhtest tulenevaid õigusi teostama. Seega on korteriomandi koosseisus oleva reaalosaga (korteriga) seotud lisaks kaasomandi osale ka liikmesusõigused ühisuses. Ühisus on sundühisus, mis tekib seaduse alusel ning mida ei saa lõpetada.
lg-st 1 nähtub, et korteriomanike ühisuse moodustavad üksnes korteriomanikud, kelle õigus ja kohustus on korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid. Ühisuse liikmete vahelised võlaõiguslikud suhted määrab korteriomandiseadus, mille normid on reeglina dispositiivsed. Koos korteriomandi võõrandamisega lahkub isik ka korteriomanike ühisusest ja ühisuse liikmeks saab seaduse alus uus omanik. Seetõttu ei ole põhjendatud
tja seisukoht, et hageja vajab hagi esitamiseks kõigi eelmiste korteriomanike, kes on teinud remondifondi sissemakseid, nõusolekut. Maakohus on hagi rahuldanud VÕS § 626 lg 1 alusel ja mõistnud korteriomanike kasuks ühiselt välja valitsejalt käsundi täitmiseks saadud raha, mida endine valitseja ei olnud kasutanud. Ringkonnakohus märgib, et valitsejalepingu sõlmimisega tekkivad nõuded ja kohustused on osa ühisuse varast ja hagiga taotletaksegi sellise vara tagastamist korteriomanikele ühiselt. Remondifondi makse teinud korteriomaniku nõudeõigus on läinud üle korteriomanike ühisusele, mille moodustavad nõude esitamise aja korteriomanikud. Tegemist ei ole eelmise korteriomaniku korteriga seotud õiguste ja kohustuste üleminekuga ega alusetu rikastumisega korteriomanike ühisusse kuuluvate isikute poolt, nagu väidab
tja. Maakohus on põhjendatult leidnud, et
tjalt väljamõistetavat raha tuleb kasutada vastavalt sihtotstarbele kaasomandi osa säilitamiseks ja parendamiseks.
tja ei ole põhjendanud, miks peab ta võimalikuks remondifondi jäägi üleandmist uuele valitsejale, kuid mitte korteriomanike ühisusele. Samas on valitseja nimetamine nendesamade korteriomanike otsustada (
Tegemist on olulise vastuoluga
tja vastuväidetes.
lg 4 ja 5, mis reguleerivad korteriomandi omandaja vastutust korteriomandi võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest, vaidluse lahendamisel kohaldamisele ei kuulu, sest vaidluse all ei ole korteriomaniku täitmata kohustused. 7 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et oma esmastes vastustes hagile (I kd lk 50) on
tja ise nõustunud, et hagi esitamiseks on hagejal vaja teiste korteriomanike nõusolek (mitte aga eelmiste korteriomanike nõusolek). Kuna nimetatud küsimuses puudus pooltel vaidlus, siis ei pidanud Riigikohus oma otsuses eraldi välja tooma, et ühine nõudeõigus valitseja vastu on isikutel, kellele kuulub korteriomand nõude menetlemise ajal, sest nimetatu on tuletatav
§-dest 8 lg 1 ja § 15 lg 1. 15.
tja viitab apellatsioonkaebuses (p 21) ka asjaolule, et maakohtu otsuses ei ole reguleeritud otsuse täitmise korda. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Käesolevas asjas ei ole pooled maakohtu menetluses seda taotlenud. VÕS § 72 lg 1 kohaselt kui mitu võlausaldajat võivad seadusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt ja nii on ka maakohus otsustanud. Ringkonnakohus selgitab, et rahalise kohustuse puhul tuleb rahasumma üle anda kõigile võlausaldajatele ühiselt või selle kandmiseks ühe võlausaldaja arveldusarvele on vajalik teise võlausaldaja nõusolek (see tuleneb VÕS § 79 lg-st 1). Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et talle on kohtuotsuse täitmise kord arusaadav, otsusega väljamõistetavat rahasummat saab
tja välja maksta üksnes kõigile otsuses nimetatud isikutele ühiselt, võimalik on anda volitused täitmise vastuvõtmiseks ja sellest
tjat teavitada.
tja nõustus ka ise ringkonnakohtu istungil, et otsuse täitmine on põhimõtteliselt võimalik. Ringkonnakohus selgitab, et
tjal on alati võimalik kohtuotsust täita vabatahtlikult VÕS § 120 sätestatud korras, nagu on
tjale selgitanud juba Riigikohus. 16. Maakohus mõistis
tjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2775,96 eurot perioodil hagi esitamisest
tja on vaidlustanud temalt viivise väljamõistmise õiguspärasuse ja taotleb viivise vähendamist 0-ni. Maakohus asus seejuures põhjendatult seisukohale, et olukorras, kus
tja ise ütles käsunduslepingu üles alates
tja kohustus muutunud sissenõutavaks, mis on viivisenõude esitamise eelduseks (VÕS § 82 lg 7). Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et viivisenõude eelduseks ei ole see, et võlausaldaja teataks võlgnikule täpse nõude suuruse, reeglina piisab sellest, et võlausaldaja teatab võlgnikule nõude olemasolust. Kui
tja võlgnikuna ei teadnud, kes on võlausaldaja, oli
tjal võimalus võlgnetav raha võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada VÕS § 120 lg 1 alusel ja sellega vältida vajadust tasuda viivist ja viivise suurenemist.
tja ei ole seda võimalust kasutanud. Seetõttu ei ole põhjendatud
tja taotlus viivise vähendamiseks nullini VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust viivise vähendamiseks. 17. Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles
tja ei nõustu maakohtu seisukohaga menetluskulude jaotamisel. Õige on
tja seisukoht, et ta on koheselt hagi esitamise järel avaldanud, et üksinda ei saa hageja remondifondi tagastamise nõuet esitada. Hageja
tja seisukohaga ei arvestanud ja esitas asjakohase hagiavalduse, mille kohus sai rahuldada alles pärast Riigikohtu otsust, kui menetlus oli kestnud juba ca 1,5 aastat. Eeltoodu alusel tuleb poolte menetluskulud kuni Riigikohtu otsuse tegemiseni 29. aprillil 2015 (v.a hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot) jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna hageja menetluskulude välja mõistmine
tjalt nimetatud osas oleks
tja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Maakohtu otsus kuulub vastavalt muutmisele. Ringkonnakohus on seisukohal, et pärast Riigikohtu otsust poolte kantud menetluskulude osas (samuti hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot) tuleb maakohtu määratud menetluskulude 8 jaotis jätta muutmata. Maakohus jaotas menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mis on kooskõlas TsMS § 163 lg-s 1 sätestatuga. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja õigusabi kulude suurus maakohtus alates 29. aprillist 2015 3 h eest 360 eurot (II kd lk 175), millele lisandub riigilõiv 300 eurot, kokku 660 eurot, millest
tjal tuleb hagejale tasuda 92%, st 607,20 eurot. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on
tja õigusabi kulude suurus maakohtus alates 29. aprillist 2015 22, 6 h eest 2962 eurot (ilma km-ta). Teenust on osutanud Advokaadibüroo LINKlaw (arved III kd lk 11-24). TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb maakohtus ajakulu õigusabile lugeda vajalikuks ja põhjendatuks 130 x 19 h eest 2470 eurot, millest hagejal tuleb
tjale tasuda 8%, st 197,60 eurot. Õigusabi kulu kuulub vähendamisele, sest vaidluse olemus oli
tjale teada juba enne Riigikohtu otsuse tegemist ning
tja on menetlusdokumentides valdavalt korranud samu väiteid. Kuna
tjal tuleb hagejale tasuda menetluskuluna maakohtus 607,20 eurot ja hagejal
tjale 197, 60 eurot, siis tuleb nimetatud rahasummad tasaarvestada ja mõista
tjalt hageja kasuks välja menetluskuluna maakohtus 409,60 eurot. 18. Kuna apellatsioonkaebus jääb enamuses osas rahuldamata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta
tja kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja menetluskulud hagejal puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.