Obsah (6)

§ 215§ 328§ 3401§ 213§ 378§ 377

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-11023 Tsiviilasi

§ 215lg 6 teine lause).

ASJAOLUD

1. M.T. i (võlgnik) pankrotihaldur (hageja) esitas
2. juulil 2015 hagi N.T. i (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagi asjaolude kohaselt kuulutati
3. märtsi 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-62647 välja võlgniku pankrot. Võlgnikule ja kostjale kuulub ühisomandina Tartu linnas XXX asuv hoonestatud kinnisasi ning kinnistu on võlgniku ainsaks varaks. Võlgnik ja kostja on lahutatud, seega on abikaasade varaühisuse varasuhe lõppenud. Hagejal on pankrotiseadusest tulenevalt õigus nõuda ühisvara jagamist. Hageja hinnangul on kinnisasja turuväärtus vähemalt 250 000 eurot. Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et jätta kinnisasi võlgniku ainuomandisse. Kuna kinnisasi on koormatud hüpoteekidega ning hüpoteekidega tagatud nõuded summas 252 890,18 eurot on muutunud sissenõutavaks, siis kostjal hüvitise saamise õigust ei teki. Alternatiivselt taotles hageja abikaasade ühisomandi lõpetamist XXX asuvale kinnisasjale selle müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja taotles hagi tagamist, paludes kohtul peatada täitemenetluse võlgniku ja kostja suhtes läbiviidavates täiteasjades nr 084/2011/48, 084/2011/51 ja 084/2015/
5. jaanuaril 2011 esitas Swedbank AS kohtutäitur Oksana Kutšmeile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks XXX kinnisasja sundmüümiseks ja kinnisasjal lasuvate hüpoteekidega tagatud sissenõudja nõuete rahuldamiseks. Tsiviilasjas nr 2-14-6247 peatati täitemenetlus hageja suhtes läbiviidavates täiteasjades.
6. jaanuaril 2016 otsustas kohtutäitur Swedbank AS-i taotlusel jätkata sissenõude pööramist võlgniku ja kostja ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale täiteasjades nr 084/2011/48, 084/2011/51 ja 084/2015/
7. Kohtutäitur on asunud kinnisasja müüma elektroonilisel enampakkumisel
8. märtsil 2011 kindlaksmääratud hinnaga ehk 205 000 euroga. Kinnisasja väärtus on aga nelja aastaga märgatavalt tõusnud ja selle müügist on võimalik rahuldada ka teiste võlausaldajate nõudeid. Täitemenetlustes on kaitstud ainult Swedbank AS huvid.
9. Tartu Maakohus peatas
10. juuli 2015 määrusega täitemenetluse M.T. i suhtes läbiviidavas täiteasjas nr 084/2015/
12. Swedbank AS esitas
13. märtsil 2017 taotluse isesesiva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Menetluse ese on seotud panditud kinnisasja omandiõigusega ning lõpliku väärtusega. Positiivse vara jagamise viis on otseses seoses hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisega, st hüpoteegipidaja õigustega. Käesolev menetlus võib selgelt kahjustada hüpoteegipidaja õigusi.
14. Hageja vaidles Swedbank AS-i taotlusele vastu. Iseseisva nõudeta kolmas isik peab menetluses osalemiseks otsustama, kumba poolt ta menetluslikult toetab. Taotlusest nähtuvalt ei toeta Swedbank AS kumbagi poolt ning vaidleb ühisvara jagamisele üldse vastu. Sellisel juhul puudub hüpoteegipidajal õiguslik huvi, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks. Kui kohus otsustab taotluse rahuldada, tuleks menetlusse kaasata ka teine hüpoteegipidaja N. Josiptšuk. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
15. Tartu Maakohus jättis rahuldamata Swedbank AS-i taotluse kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole Swedbank AS-i taotlus põhjendatud. Swedbank AS ei ole taotluses ära näidanud, kas ta soovib olla kolmas isik hageja või kostja poolel. Samuti ei nähtu taotluse põhjendustest, kas Swedbank AS toetab menetluses hagejat või kostjat. Riigikohus on
16. novembri 2011 määruses nr 3-2-1-122-11 leidnud, et iseseisva nõudeta kolmas isik peab menetluses osalemiseks otsustama, kumba poolt ta menetluslikult toetab. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
17. Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
18. augusti 2017 määruse, teavitada Swedbank AS-i tsiviilasjas 2-15-11023 esitatud ühisvara jagamise nõuetest, anda Swedbank AS-le täiendav tähtaeg otsustamaks, kas ta soovib menetlusse astuda hageja või kostja poolel ning kui Swedbank AS on otsustanud, kelle poolel menetlusse astuda, kaasata Swedbank AS menetlusse kolmanda isikuna. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei andnud maakohus Swedbank AS-le võimalust vastata hageja seisukohale ning rikkus sellega

§ 328lg-s 2 sätestatut.

Kolmas isik ei pea taotluse esitamisel otsustama, millisel poolel ta menetlusse kaasatakse, kui õigusvaidluse ese ja poolte nõuded ei ole talle teada. Maakohus oleks pidanud Swedbank ASle andma täiendava tähtaja otsustamaks, kummal poolel ta soovib menetlusse kaasatud olla. Menetlusse kaasamise eelduseks on õiguslik huvi, et vaidlus lahendatakse ühel või teisel viisil. Taotleja õiguslik huvi on seotud sellega, et nõude lahendamisel ei jagataks ühisvara ebamõistlikult ning hüpoteegipidajat kahjustaval viisil. Kinnisasi tuleks müüa enampakkumisel ja hüpoteegipidajale teha väljamaksed. Taotlejal õigusliku huvi olemasolu kinnitab Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-

1. Käesolev vaidlus on olemuselt sisutühi, sest sellega takistatakse vaid väidetavalt ühisvarasse kuuluva kinnisasja müüki. Varalised suhted ei oma tegelikkuses tähtsust, kuna esmajoones tuleb asi hüpoteegipidajate nõuete katteks müüa. Pankrotihalduri huvi vaidluse vastu saab olla vaid tasu saamine vara müügi korraldamisest. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2. Pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ning ei pidanud andma Swedbank AS-le täiendavat tähtaega vastamiseks, kuna Swedbank AS ei ole käesolevas vaidluses pooleks. Swedbank AS ei ole põhjendanud oma õiguslikku huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus oleks pidanud andma talle täiendava tähtaja taotluses puuduste kõrvaldamiseks. Tegemist on

§ 3401lg 1 rikkumisega.

Ringkonnakohus pidas asjas kohtuistungi. Kohtuistungil selgitas Swedbank AS, et ta on saanud hageja nõude sisust teadlikuks ja soovib olla kaasatud menetlusse iseseisva 3 nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Seega on maakohtu poolt märgitud puudused taotluses kõrvaldatud. Ringkonnakohus saab asjas teha uue määruse, millega rahuldab

§ 213

lg 1 alusel Swedbank AS-i taotluse ja lubab Swedbank AS-l astuda menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 9. Swedbank AS taotleb enda lubamist iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse, mille sisuks on füüsilisest isikust pankrotivõlgniku pankrotihalduri hagi pankrotivõlgniku abikaasa vastu ühisvara jagamiseks. Vaidlust ei ole, et jagatava ühisvara hulka kuulub kinnisasi XXX Tartus, mis on koormatud hüpoteegiga Swedbank AS kasuks abikaasade solidaarkohustuse katteks. Pankrotihaldur on esitanud hagi PankrS § 122 alusel. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Sama sätte teise lõike kohaselt peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Pankrotimenetlus on oma olemuselt kollegiaalne täitemenetlus, kus pankrotihalduri ülesandeks on pankrotimenetluse efektiivne ja erapooletu läbiviimine kõigi menetluse osapoolte huve järgides (võlgnik, võlausaldajad, kolmandad isikud). Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus pankrotihaldur täidab talle seadusega pandud kohustust ja esitab hagi pankrotivõlgniku abikaasa vastu ühisvara jagamiseks, puudub pankrotivõlausaldajatel üldjuhul alus taotleda enda lubamist abikaasade ühisvara jagamise menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. 10.

§ 213

lg 1 kohaselt on kolmanda isiku menetlusse astumise eelduseks, et kolmandal isikul on poolte vahel käiva vaidluse eseme suhtes õiguslik huvi. Õiguslik puutumus võib seisneda ka selles, et kolmandale isikule kaasnevad põhimenetluse poolte vahel käiva menetluse tulemusena negatiivsed tagajärjed. Õiguslik huvi on määratlemata õigusmõiste, mille peab kohus igal üksikjuhtumil sisustama enda diskretsiooniõiguse alusel. Riigikohus on selgitanud, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamise eelduseks on

§ 213

lg 1 esimese lause ja § 215 lg 4 järgi see, et tal on õiguslik huvi, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks (3-2-1-133-11, p 13). Õiguslik huvi menetluse tulemuse vastu on olemas olukorras, kus põhimenetluse tulemus võib kolmandale isikule tuua kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Kolmanda isiku menetlusse liitmise seisukohalt tuleb hinnata lisaks õigusliku huvi olemasolule ka õigusliku huvi piisavust. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, tuleks kohtul iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamisel hinnata, kas kolmanda isiku esile toodud õiguslik puutumus on ka faktiliselt piisav selleks, et kolmas isik menetlusse kaasata. Siinjuures tuleb kohtul hinnata võimalikke negatiivseid tagajärgi kolmandale isikule olukorras, kus isikut menetlusse ei kaasata. Õiguslik huvi on olemas siis, kui kolmas isik on põhivaidluse tulemusega õiguslikus puutumuses, st põhimenetluses tehtav otsus omab kolmanda isiku õiguste ja kohustuste suhtes õiguslikku tähendust. Õiguslik tähendus kolmanda isiku õigustele on põhimenetluse tulemustel siis, kui põhimenetluse võimalik lahend või lahendi sundtäitmine otseselt või kaudselt mõjutab kolmanda isiku era- või avalik-õiguslikust õigussuhtest tulenevaid õigusi. Seda kriteeriumi tuleb tõlgendada pigem laiendavalt. Õigusliku puutumuse hindamisel ei ole keskse tähendusega asjaolu, et era- või avalik-õiguslikud suhted oleksid varaliselt hinnatavad või tooksid kolmandale isikule kaasa otsest varalist kahju (vt

kommenteeritud väljaanne I kd, lk 1145). 4 11. Swedbank AS põhistab oma taotlust asjaoluga, et teda huvitab abikaasade ühisvara jagamise viis, mis on otseses seoses hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimisega, st taotleja kui hüpoteegipidaja õigustega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et abikaasade ühisvarasse kuulub XXX Tartus asuv kinnistu ja tegemist on ka abikaasade solidaarkohustusega AS Swedbank ees, mille täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud hüpoteek. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 p-s 16 selgitanud, et olukorras, kus abikaasade solidaarkohustuse täitmise tagamiseks on abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale seatud võlausaldaja kasuks hüpoteek ning hüpoteegi seadmise lepingus on kokku lepitud kinnisasja omaniku kohustuses alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele, saab ka võlausaldaja alustada nimetatud kokkuleppe kui täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 19) alusel täitemenetlust. Võlausaldajal on kolleegiumi arvates see õigus ka siis, kui kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti, sest selline solidaarkohustus täidetakse abikaasade ühisvara arvel. Viidatud Riigikohtu seisukohale tuginedes taotles Swedbank AS täitemenetluse taasalustamist hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüümiseks ja abikaasade solidaarkohustuse täitmiseks. Swedbank AS-i huvi on kinnisasja müümine tervikuna täitemenetluses enampakkumisel, ühisvaral lasuvate kohustuste täitmine ning hüpoteegipidaja nõuet ületava müügitulu deponeerimine ning hilisem jagamine vastavalt abikaasade osadele. Swedbank AS-l on olemas mõlemat abikaasat kohustav täitedokument. Maakohus peatas täitemenetluse pankrotivõlgniku suhtes hagi tagamise korras

§ 378lg 1 p 6 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et

§ 377

ja § 378 sätestatust tulenevalt saab hagi tagada juhul, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha ja hagi tagamine peab olema vähemalt üldjuhul suunatud kostja vastavasisulise tegevuse takistamisele. Käesolevas asjas on hagi tagamisega takistatud mitte kostja vaid Swedbank AS-i kui võlausaldaja poolt algatatud täitemenetluse läbiviimine olukorras, kus Swedbank AS ei ole asjas menetlusosaliseks. Ringkonnakohus leiab, et need asjaolusid annavad alust lugeda Swedbank AS-i käesoleva asja menetlemisest õiguslikult huvitatuks ja huvi piisavaks. Swedbank AS-i taotlus kaasata ta iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 12. Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (

§ 215lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks