Obsah (5)

§ 101§ 97§ 96§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 7. juuli 2017. a Tsiviilasja number 2-16

) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostjal oli juba elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajal 17. septembril 2010 tuvastatud töövõime osaline kaotus, mis ei ole takistanud kostjal töötamast ja teenimast igakuist sissetulekut. Kostja sissetulek on suurenenud: 2010 oli kostja igakuise sissetuleku suuruseks 281 eurot kuus, 2017 aga 470 eurot kuus, millele lisandub igakuine töövõimetushüvitis summas 190 eurot kuus. Seega on kostja varaline seisund võrreldes varasemaga paranenud. Kostja kolmas laps ei ole aluseks, et vähendada hagejate kasuks väljamõistetava elatise summat alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kostja väide, et laps on vaid tema ülalpidamisel, on paljasõnaline ja tõendamata. Kolmanda lapse emale kuulub kaks kinnisasja, mida on vajadusel võimalik võõrandada lapse ülalpidamiskulude kandmiseks. Seega ei jää hagejatele miinimummääras elatise tasumisel kostja kolmas laps hagejatest halvemasse varalisse olukorda. 2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjalt on hagejate kasuks välja mõistetud elatis 139 eurot (2175 krooni) kuus. Hagejate seaduslik esindaja saab kahe lapse pealt kokku 100 eurot lastetoetusi.

§-s 101 lg 1 sätestatud igakuisest elatise miinimummäärast tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest, s.o 25 eurot (50 ÷ 2) lapse kohta. Kostja tervis on halvenenud ja töövõime kaotuse määr on kasvanud 60 %-le. Kostja vajab igapäevaselt kangeid ja kalleid ravimeid. Kostjale sündis

1. märtsil 2016 tütar, kes on kostja täielikul ülalpidamisel. Lapse ema viibib lapsepuhkusel ja saab miinimummääras vanemapalka. Elatiste suurendamise nõude rahuldamisel tuleb arvestada kolmanda lapse huvidega, kes ei tohi jääda vähem kindlustatuks. 3 Kostja töötab osalise koormusega OÜ-s X saades miinimumpalga ulatuses töötasu. Kostja ei ole omandanud peale varasemat kohtuotsust kinnisvara ega sõidukeid, puudub muu registervara. Kostja sissetulekust ei piisa hagejate esitatud nõuete rahuldamiseks, ilma et kostja kolmas laps jääks elatiseta ja kostja ise ravimite ning minimaalse sissetulekuta. Tõendamata on hagejate väide nagu omaks kostja endiselt korteri müügist saadud rahalisi vahendeid (500 000 krooni). Kostja sissetulekuteks (netosummas) on töötasu 372 eurot 50 senti ja töövõimetuspension 191 eurot 23 senti. Kostjal ei ole varjatud tuluallikaid. Vanemate investeerimiseks ostetud maja laenu teenindamiseks kasutab kostja ema kostja pangakontot ja rahalisi sissemakseid kostja pangakontole on teinud kostja ema. Kostja ema on tasunud oma kontolt korduvalt kostja eest elatist. Kostja on saanud laenu sõbralt ning tasunud seda võimalusel tagasi. Kostja on raha saamiseks müünud endale kuuluvat helitehnikat eraisikutele. Tõele ei vasta hagejate väide, et kostja tasub kolmanda lapse emale makseid summas 350 eurot. Tegemist oli ühekordse maksega peale lapse sündi. Kostja tasub kolmandale lapsele elatist 100 eurot kuus. Kostja elab vanemate juures ning elamiskulud on jagatud. Igakuiselt kannab kostja kommunaalkulusid umbes 80 eurot. Kostja pakkus kohtuistungil kompromissina elatist 190 eurot kuus hageja kohta. Hagejad kompromissiga ei nõustunud. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. aprilli 2017 otsusega hagi ja suurendas kostja poolt Tartu Maakohtu
4. septembri 2010 kohtuotsuse alusel tsiviilasjas nr 2-10-20792 hagejale I ja hagejale II makstavat elatist alates
5. jaanuarist 2017 ning mõistis kostjalt välja elatise hageja I ja hageja II kasuks 210 eurot kuus mõlema hageja kohta. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.

Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja pangakontole hiljemalt kuu viimaseks päevaks järgneva kuu eest ette, makse selgitusse märkida „elatis“, näidates seejuures ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Poolte menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu

1. septembri 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-1020792 mõisteti kostjalt välja elatis hageja I ja hageja II ülalpidamiseks 139 eurot (2175 krooni) kuus hageja kohta alates
2. oktoobrist 2010 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad on esitanud hagi elatise suurendamiseks seadusjärgse miinimummäärani. Hagiavalduse kohaselt on võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga laste vajadused suurenenud (TsMS § 459 lg 1). Hagejate igakuiste ülalpidamiskulude suurus on hetkel minimaalselt 470 eurot kuus ühe lapse kohta. Hagejate ema sissetulekuks on töötasu 580 eurot kuus, millest ei piisa laste ülalpidamiseks. Maakohtu hinnangul on olukorras, kus elatis on välja mõistetud alla seaduses sätestatud miinimummäära kindla summana, elatise suurendamise hagi esitamise aluseks olevaks asjaoluks ka miinimumelatise tõus (Riigikohtu
3. oktoobri 2015 otsus tsiviilajas nr 3-2-1-124-15, p 12). Maakohus leidis, et kostja väide, et tema ainsaks sissetulekuks on töötasu ja töövõimetuspension, ei vasta tõele. Arvestades igakuiselt kostja pangakontole laekuvaid töötasu, töövõimetushüvitist ja erinevas suuruses rahalisi sissemakseid, on kostja kuu keskmine sissetulek 1137 eurot 69 senti (9101,52÷8). Maakohus asus seisukohale, et vaatamata töövõime kaotuse olemasolule (60%), saab kostja töötasu palga alammääras, mis 4 annab alust eeldada, et kostja töötab täistööaja ja -koormusega. Kostjal on hoolimata töövõime kaotusest piisav sissetulek, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine tütar, kes ei ela koos kostjaga ja kellele kostja tasub elatist 100 eurot kuus. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kostja kolmanda lapse ema keskmine sissetulek on 927 eurot 67 senti kuus. Hagejate ema keskmine sissetulek on 993 eurot 6 senti kuus. Seega on nii kostja ja tema laste emade sissetulekud sarnase suurusega. Kuna kostjal lasub kohustus panustada kolme lapse ülalpidamisse ja ülalpidamist tuleks anda võrdsetes osades, jääks kostja kasutada rahalised vahendid pärast kolmele lapsele miinimummääras elatise tasumist 432 eurot 69 senti [(3×235)-1137,69). Asjas on tuvastatud, et kostjal puudub kinnisvara. Samas kuulub kostja äriregistri andmetel Garaažiühistu X juhatuse liikmete hulka ning kostjale kuulub sõiduk Volkswagen Polo Classic (II kd, tlk 49). Maakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kahjusta kostja poolt hagejatele väljamõistetud elatise suurendamine seadusjärgse miinimummäärani kostja enese tavalist ülalpidamist, vaatamata sellele, et kostjale kasutada jääv summa on väiksem kui ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Kostja oli nõus tasuma hagejate ülalpidamiseks kompromissi korras 190 eurot lapse kohta kuus, mis annab alust eeldada, et kostjal on piisavaid vahendeid nii laste kui enda ülalpidamiseks. Maakohus arvestas kostja taotlusega arvestada elatise väljamõistmisel lastele makstavate riiklike lastetoetustega ja vähendas elatise suuruse määramisel väljamõistetavat elatist lapsetoetuse osas vähemalt 25 euro (poole toetuse) ulatuses lapse kohta kuus ja mõistis välja elatise 210 eurot (235-50÷2) hageja kohta. Maakohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus oli seisukohal, arvestades asjaoluga, et kostja on tasunud varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatist korrektselt ning on olnud valmis suurendama elatist kompromissi korras 190 euroni lapse kohta kuus, ei ole põhjendatud ega õiglane menetluskulude kostja kanda jätmine. Kostja esmane kohustus on tasuda lastele ülalpidamist. Vaidlus elatise suuruse üle nõuab vaidluse pooltelt (vanematelt) eelkõige omaenda eluliste asjaolude ning vajaduste tundmist ja esiletoomist (sissetulek, lapse vajaduste loetelu ja igakuuliste kulutuste summa jms), milles lepinguline esindaja ei saa olla pädevam menetlusosalisest endast. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille palus tühistada Tartu Maakohtu
5. aprilli 2017 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus, vähendada makstavat elatist 150 euroni kuus ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Kostja palub asja juurde võtta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1)on elatise suurendamisel jäänud kostja kolmas laps halvemasse varalisse olukorda ja kostjal ei jää enda ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Maakohus on kostja sissetulekud valesti arvutatud. Kostja saab töövõimetustoetust 191 eurot 23 senti ja töötasu 372 eurot 50 senti kuus. Kostja sissetulekuks on 563 eurot 73 senti ja kui sellest maha arvestada kolme lapse toetus 520 eurot (210+210+100), jääb kostja enda ülalpidamiseks 43 eurot 73 senti; 2) toetab kostja ema kostjat 200 euroga kuus, et oleks vahendeid laenu maksmiseks ja enda ülalpidamiseks. Kostja ema on maksnud hagejatele elatist hagejate ema arvele perioodil
6. 5 mai 2016 kuni
7. veebruar 2017 kostja eest kokku 1668 eurot. Kostja elab oma ema kulul. Kostja sissetulekud ei ole sarnase suurusega kui tema laste emadel.
8. Hagejad kostja apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palusid jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda ja tagastada kostjale koos apellatsioonkaebusega esitatud kõik uued tõendid ja tõendid, mis on juba varasemalt maakohtule esitatud. Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt: 1) ei ole kostja põhistanud, miks apellatsioonkaebuse lisatud tõendeid ei esitatud maakohtus. Hagejad ei nõustu uute tõendite vastuvõtmisega; 2) puudub kostja kolmanda lapse ema kui ka kostja ema selgitusel allkiri. Selgusetu on, kes on vastava selgituse koostanud, samuti ei ole kostja selgitanud, millise tõendi liigiga on selgituse näol tegemist (TsMS § 251); 3) ei ole kostja apellatsioonkaebusest võimalik aru saada, millises osas kostja maakohtu otsust vaidlustab. Põhjendusi, miks peaks elatise vähendama just 150 euroni kuus, apellatsioonkaebus ei sisalda.
9. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada Tartu Maakohtu
10. aprilli 2017 otsuse resolutsiooni punktid 4,5,9,10, millega kohus arvestas hagejate kasuks välja mõistetud elatise summast maha pool riikliku lapsetoetuse suurust ning millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagejate hagi täielikult ja mõista kostjalt välja hagejate kasuks igakuine elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates
11. jaanuarist 2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei ole asjas tuvastatud ega tõendatud asjaolusid, mis annaks aluse seaduses sätestatud elatise miinimumsumma vähendamiseks poole riikliku lapsetoetuse suuruse võrra; 2) on kostja apellatsioonkaebuses (p 3.3) omaks võtnud, et tema on isikuks, kes taotles AS-lt SEB Pank laenu enda soovitud projekti (korteri ost) realiseerimiseks. Tõendamist on leidnud, et kostja majanduslik seis on väidetust oluliselt parem; 3) ei oma tähtsust asjaolu, et kostjale jääb väidetavalt peale kolmele lapsele miinimummääras elatise tasumist enda jaoks 432 eurot 69 senti [(3×235)-1137,69), sest kostjal puuduvad oma vanemate juures elamise tõttu kulud eluasemele (apellatsioonkaebuse p 3.3); 4) kui kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid hagejatele miinimumsummas elatise tasumiseks ja enda ülalpidamiseks, siis on kostjal võimalik paluda rahalist toetust oma vanematelt vastavalt

§ 97

p-le 3; 5) on hagejad teinud kostjale korduvalt ettepanekuid elatise summa suurendamiseks, millest kostja on keeldunud, seega on kostja põhjustanud hagi esitamise ja sellega kaasnenud menetluskulud. Hagejad pakkusid

1. veebruari 2017 kohtuistungil kompromissina, et elatise summaks lepitaks kokku 210 eurot ühe hageja kohta kuus. Kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kuna hagi on rahuldatud, siis tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.
2. Kostja hagejate apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palus jätta hagejate apellatsioonikaebus täies ulatuses rahuldamata ja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt: 6 1) on kostja tõendanud oma sissetulekut ja töövõimet. Kostja ema on tunnistanud, et toetab kostjat. Kostjal ei ole piisavalt varalisi vahendeid enda ülalpidamiseks ning kostja sissetulek läheb põhiliselt elatiste ja laenu makseteks; 2) on kostja vastu esitatud liialt suur ja koormav nõue, mis võib panna kolmanda lapse varaliselt halvemasse seisundisse ning jätta kostja ilma ravimite ja minimaalse sissetulekuta; 3) nõustub kostja maakohtuga menetluskulude jaotamise osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
4. aprilli 2017 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega suurendab kostjalt hagejate kasuks välja mõistetava elatise suurust alates
5. jaanuarist 2017 190 euroni kuus lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendite, seejärel kostja apellatsioonkaebuse ja hagejate apellatsioonkaebuse osas ning viimaseks jaotab menetluskulud.
7. Ringkonnakohus võtab asja juurde dokumentaalsete tõenditena kostja kolmanda lapse ema H. K ja kostja ema M. L kirjalikud selgitused (II kd, tl 69, 72) koos H. K pangakonto väljavõttega (II kd, tl 70, 71). Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast koos apellatsioonkaebusega esitatud kostja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuseid ja kolmanda lapse sünnitunnistust, mis on asja materjalide hulgas olemas (I kd, tl 25, 26, 29). Kostja ema poolt elatise tasumine nähtub hagejate ema pangakonto väljavõttest (I kd, tl 110-137), mistõttu puudub vajadus võtta asja juurde vastavaid maksekorraldusi. Kostja ema rahaülekanded märtsis-aprillis 2016 ei ole asjakohased tõendid, kuna hagi on esitatud elatise suurendamise nõudes alates
8. jaanuarist 2017 ja ka nende vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub. Kuna nimetatud dokumentaalsed tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus need käesoleva kohtuotsusega hagejale tagastatuks.
9. Maakohus otsustas suurendada kostja poolt hagejatele makstavat elatist alates
10. jaanuarist 2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 139 eurolt 210 euroni kuus lapse kohta, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega tulevikus. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kostja sissetulekuid valesti hinnanud, mistõttu jääb hagejatele tasutava elatise suurendamisel kostja kolmas laps halvemasse varalisse olukorda ja kostjale endale ei jää piisavaid vahendeid enda ülalpidamiseks. 12.

§ 96

ja 97 kohaselt on kostja kohustatud hagejate isana andma hagejatele ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse

§ 99

järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg-st 2 tulenevalt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on 7 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tasumisele kuuluva elatise suuruse määramisel tuleb arvestada kostja poolset ülalpeetavate arvu, kostja sissetulekut, aga ka kostja tervislikku seisundit. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal on 60% töövõimekaotus. Maakohus on tuvastanud kostja keskmise kuusissetulekuna perioodil

1. juuli 2016 –
2. jaanuar 2017 1137,82 eurot kuus ning sellest tulenevalt leidnud, et hagejatele makstava elatise suurendamisel ei jää kostja kolmas laps halvemasse olukorda. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses selgelt vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud kostja keskmise kuusissetuleku arvutuskäiku (maakohtu otsuse p 35) ega esitanud asjakohaseid tõendeid kostja poolt oma pangakontole makstud sularaha päritolu kohta, milline tõendamiskoormus lasub kostjal. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja tegelik sissetulek on ainult töövõimetustoetus 191 eurot 23 senti ja miinimumpalga ulatuses töötasu 372 eurot 50 senti (II kd, tl 66). Kostja pangakonto väljavõttest (I kd, tl 82-93) nähtub, et kostja töötasu
3. aastal on 405 eurot 98 senti. Ajavahemikul
4. juuli 2016 kuni
5. veebruar 2017 on kostja pangakontole laekunud 9102 eurot 53 senti, s.o keskmiselt 1137 eurot 82 senti kuus (9102,53÷8). Kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks võtnud täiendavalt laene või korduvalt müünud temale kuuluvaid esemeid, küll aga nähtuvad erinevad sissemaksed sularahas. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et vahetult enne ülekannete tegemist on pangakontole tehtud sularaha sissemakse (nt
6. juulil 2016 sularaha sissemakse 355 eurot ja ülekanne kostja kolmanda lapse emale summas 350 eurot,
7. juuli 2016 õhtul sularaha sissemakse 235 eurot ja
8. juulil 2016 laenu tagasimakse koos intressiga 231 eurot 94 senti,
9. juulil 2016 sularaha sissemakse 300 eurot ja hagejatele elatise ülekanne 278 eurot). Eluliselt ei ole usutav kostja väide, et kostja ema kasutab kostja pangakontot enda kohustuste täitmiseks. Kostja ema on enda pangakontolt tasunud hagejatele elatist (I kd, tl 115, 118, 133, 136,), millest saab järeldada, et kostja ema kasutab enda pangakontot igapäevaste arvelduste tegemiseks, mitte ei tee sularaha sissemakseid kostja pangakontole, et kostja saaks tasuda nt elatist hagejatele. Kostja pangakontole tehtud sularaha sissemaksed on märkimisväärsed, nt juulis 2016 summas 916 eurot (255+100+235+25+15+300, I kd, tl 83). Asjakohatu on kostja väide, et ta on elatise tasumiseks pidanud müüma talle kuulunud helitehnikat. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ise on ostnud jaanuaris 2017 helitehnikat summas 145 eurot (50+45+50, I kd, tl 90, 91). Kostja pangakonto väljavõttest ega muudest tõenditest ei nähtu, et kostjal kuluks tavapärasest suurem summa ravimitele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma püsikulude kohta, sh eluasemekulud, ravimite kulud jne. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja varaline olukord võimaldab temal tasuda elatist suuremas summas kui 150 eurot lapse kohta. Maakohtu menetluses on kostja ise pakkunud kompromissi korras tasumisele kuuluvaks elatise suuruseks 190 eurot kuus lapse kohta. Maakohus on makstava elatise suurendamisel arvestanud kostja erinevate sissetulekutega ja tuvastanud 7 kuu jooksul kostja sissetulekuks 1137 eurot kuus. Maakohus ei ole aga pööranud tähelepanu, et töötasu ja töövõimetustoetust ületavas osas on kostja sissetulekud siiski juhuslikku laadi. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades kostja osalist töövõimet võib maakohtu poolt välja mõistetud summas elatise tasumine muutuda kostjale teatud ajaperioodidel ülejõukäivaks, samuti võib saada kahjustatud kostja kolmanda lapse huvid, kellele kostja tasub käesoleval ajal elatist üksnes 100 eurot kuus. Kostja kolmanda lapse huvide kahjustamise võimalikkus on tõendatud lapse ema H. K seletuskirjaga. Kostja ema M. L seletuskirjaga on tõendatud, et kostja ema toetab kostjat, samuti nähtub hagejate esindaja pangakonto väljavõttest, et mitme kuu jooksul on elatist tasunud kostja eest tema ema. Seetõttu 8 peab ringkonnakohus kooskõlas

§ 102

lg-s 2 sätestatuga põhjendatuks suurendada hagejatele makstavat elatist alates

1. jaanaurist 2017 190 euroni kuus.
2. Hagejate apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole asjas tuvastatud ega tõendatud asjaolusid, mis annaksid aluse seaduses sätestatud elatise miinimumsumma vähendamiseks poole riikliku lapsetoetuse võrra. Kostja majanduslik seisukord on avaldatust parem. Hagi rahuldamise tõttu tuleks hagejate menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuli arvestada Eesti Vabariigi poolt makstavaid peretoetusi. Riigikohus on
3. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et elatise suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ka makstavate riiklike toetustega (I kd, tl 21) ning hagejad on esitanud selle kohta oma seisukoha (I kd, tl 40, p 2.8). Kuna ringkonnakohus rahuldab otsuse p-s 12 esitatud põhjendustel kostja apellatsioonkaebuse ja vähendab maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud elatist, jääb hagejate vastupidise taotlusega apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Kuivõrd kokkuvõtvalt rahuldatakse hagejate nõue elatise suurendamiseks osaliselt, puudub põhjendus muuta maakohtu otsustatud menetluskulude jaotust ja menetluskulud tuleb jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5. Ringkonnakohus peab käesolevas asjas ebamõistlikuks vanemate suutmatust leppida kokku hagejatele kostja poolt makstava elatise suuruses. Kuigi kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole suuteline maksma hagejatele elatist rohkem kui 150 eurot lapsele kuus, on ta ise maakohtu menetluses nõustunud kompromissi korras tasuma 190 eurot kuus lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja ei ole maakohtu menetluses kostja poolt pakutud kompromissi vastu võtnud, soovides elatist vähemalt 210 eurot kuus lapse kohta, kuid on vaatamata sellisele seisukohale maakohtu otsuse, milles maakohus samaväärses suuruses elatise välja mõistis, vaidlustanud. Samal ajal on mõlemad vanemad kandnud märkimisväärseid menetluskulusid nii maa- kui ringkonnakohtus laste elatise vaidluse lahendamisel. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejate õigusabi kulud 1980 (1440+540) eurot ja kostja õigusabikulud 1279 eurot 50 senti (679,50+600). Sellises mahus kulutuste tegemine laste elatise vaidluse lahendamisel ei tundu olevat laste huvides, kuid annab tunnistust vanemate rahalisest võimekusest pidada oma alaealisi lapsi üleval. Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9