← Eesti

3-16-879/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. mai 2017, Tartu 3-16-879 Haldusasi OÜ Leegu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori
  2. jaanuari 2016 otsuse nr 17-6/3 tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus OÜ Leegu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Leegu, Esindaja v. adv Raul Talts Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Esindaja Veiko Bergmann RESOLUTSIOON Jätta OÜ Leegu apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  7. juuni
  8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
  10. detsembri
  11. a käskkirjaga nr 17-6/430 rahuldati OÜ Leegu toetustaotlus ja määrati toetus 377 780,18 eurot põllumajandusministri
  12. mai 2008 määruse nr 46 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (määrus nr 46) alusel Vete Kalakasvanduse projekteerimistöödeks, investeeringutoetuse taotluse ja tegevuskava koostamiseks ning Vete Kalakasvanduse I etapi ehitustöödeks.
  13. Toetatava tegevuse elluviimise tähtaeg oli
  14. juuni
  15. OÜ Leegu esitatud viie kuludeklaratsiooni alusel maksti toetust välja kokku 132 153,59 eurot.
  17. augustil 2013 esitas kaebaja PRIA-le taotluse toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamiseks seoses pooleliolevate kohtuvaidlustega (tsiviilasi nr 2-13-7249) Eesti Energia AS ja tema tütar- ning sidusühingutega veevõtu- ja veejuhtimisservituudi seadmiseks kaebaja kasuks.
  18. septembril 2013 teavitas PRIA kaebajat otsusest mitte pikendada toetatava tegevuse elluviimise tähtaega, kuid
  19. novembri
  20. a vaideotsusega PRIA rahuldas OÜ Leegu vaide ja võttis uuesti menetlusse taotluse toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamiseks.
  21. juulil 2014 jõustus kohtuotsus tsiviilasi nr 2-13-7249 ja kaebaja asus uuesti Vete kalakasvanduse hooneid ja rajatisi ehitama.
  23. augustil 2015 teostas PRIA esindaja Vete kalakasvanduses kohapeal lisakontrolli, mille käigus tuvastati, et toetatav tegevus on ellu viidud vaid osaliselt.
  25. jaanuari
  26. a PRIA otsusega nr 17-6/3 tühistati PRIA
  27. detsembri 2011 taotluse käskkiri nr 17-6/430 OÜ-d Leegu puudutavas osas ja nõuti tagasi välja makstud toetus 132 153,59 eurot 60 päeva jooksul otsuse tegemisest.
  29. aprilli
  30. a vaideotsusega nr 10-4/16/2-2 jäeti rahuldamata OÜ Leegu vaie PRIA
  31. jaanuari
  32. a otsuse nr 17-6/3 kehtetuks tunnistamiseks.
  34. mail 2016 esitas OÜ Leegu Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
  35. jaanuari
  36. a otsuse nr 17-6/3 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt otsuse tegemisel on PRIA rikkunud põhjendamiskohustust, jättes arvestamata OÜ Leegu selgitused projekti elluviimise objektiivsete takistuste ja otstarbekuse kohta. Eelkõige ei ole PRIA selgitanud, miks Vene Föderatsiooni kehtestatud sanktsioonid ei ole piisavaks põhjenduseks, miks investeeringut ei ole suudetud teostada. Otsusest ei nähtu vastustaja kaalutlused toetuse tagasinõudmisel. Kaebajalt on tagasi nõutud kogu varasemalt välja makstud toetus. Otsusest ei nähtu, miks on jäetud arvestamata kaebaja taotlus jätta toetus tagasi nõudmata. Seega on otsus motiveerimata, otsuse põhjendustena ei saa arvestada vaideotsuses esitatud seisukohti.
  37. PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja pole esitanud objektiivset põhjust, miks ei suudetud investeeringut kolme aasta jooksul teostada. Viited Venemaa sanktsioonidele on otsitud ja asjakohatud. Investeeringu teostamine ei sõltu Venemaa keelust kalatoodete impordi kohta. Hea tahte olemasolu korral oleks ettevõte suutnud investeeringu teostamiseks kulunud kolme-nelja aasta jooksul leida oma toodangule ka uue turuväljundi. Vastustaja otsustuseks oli toetuse täies mahus tagasinõudmine ning see on otsuses ka põhjendatud. Haldusaktis on olemas kaalutlused, millest haldusorgan lähtus haldusakti andmisel. Kaebaja ei ole teostanud investeeringut ettenähtud tähtajaks ning seega ei suutnud ettevõte täita nõuet kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. Täielikult on saavutamata investeeringu eesmärk. See on piisavaks kaalutluseks toetuse täies ulatuses tagasinõudmiseks ning ühtegi muud argumenti ei nähtu teistsuguse kaalutlusotsuse tegemiseks. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Tartu Halduskohtu
  39. oktoobri
  40. a otsusega jäeti OÜ Leegu kaebus rahuldamata.
  41. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud haldusaktis viited õiguslikule alusele ja faktilise olukorra kirjeldus olemas ning kaebaja ei ole neid vaidlustanud. Kaebaja ei ole teostanud investeeringut ettenähtud tähtajaks ning seega ei suuda täita määruse nr 46 § 2 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. Samuti ei täida kaebaja määruse nr 46 § 7 lg 6 nõuet, mille järgi peab uue vesiviljeluskasvanduse püstitamise ning olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise korral selle ehitise alune maa olema taotleja omandis või seatakse taotleja kasuks hoonestusõigus tähtajaga vähemalt viis aastat. Asja materjalidest 2 nähtuvalt ei ole kaebaja kinnistusraamatu
  42. juuni 2015 kande järgi enam kinnistu omanik, samuti ei ole kaebaja kasuks seatud kinnistule hoonestusõigust. Kuna
  43. juuniks 2015 projekti ellu ei viidud, siis oli toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine KTKS § 61 lg 3 p 6 alusel põhjendatud. KTKS § 68 lg 2 kohaselt võis PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmnesid asjaolud, et projekti eesmärke saavutada ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud (p 4) või taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks (p 5). Kuna käesoleval juhul olid ilmnenud kõik loetletud asjaolud, siis oli toetuse tagasinõudmine halduskohtu arvates õigustatud ja põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  44. OÜ Leegu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  45. oktoobri
  46. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
  47. Apellatsioonkaebuse kohaselt esitas OÜ Leegu vastustajale enne otsuse tegemist omapoolsed selgitused
  48. novembril 2015 suuliselt ning
  49. novembril 2015 kirjalikult, põhjendades, et toetatud tegevuse elluviimimise probleemid on seotud Vene Föderatsiooni
  50. aastal kehtestatud sanktsioonidega, millega muutus majanduslikult ebamõistlikuks Vete kalakasvanduse lõpuni ehitamine. PRIA otsuses jäeti kaebaja selgitus arvesse võtmata, nenditi üksnes, et toetatav tegevus on ellu viidud osaliselt, kaebaja selgitused jäeti aga vastuseta. PRIA-l on toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel kaalutlusõigus, mis tuleneb määruse nr 1198/2006 artikli 96 lõike 2 kolmandast lausest koosmõjus EL õiguse üldpõhimõtetega. Vastustaja pole arvestanud diskretsiooni teostades olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine ei ole toimunud ratsionaalselt.
  51. Halduskohtu otsuse põhjendavas osas pole kohus vastanud, kas kaebaja põhjendust Vene Föderatsiooni sanktsioonidest tulnuks arvestada, rääkimata sellest, et kohus oleks tuvastanud, et sellist asjaolu/põhjendust üldse kaaluti. Kaebus oli suunatud justnimelt asjaolule, et vastustaja pole järginud kaalutlusõiguse piire ja kaalutlusreegleid. OÜ Leegu möönab, et otsuses toodi toetuse tagasinõudmise põhjuste asjaolud, kuid see ei tähenda, et oleks põhjendatud, miks ei arvestatud kaalutlusotsuse tegemisel kaebaja selgitusi ja taotlust. Lisaks sellele on kohus jätnud põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega.
  52. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  53. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, nagu halduskohus ei oleks otsuses vastanud kaebuses toodud põhjendustele. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vaidlustatud PRIA otsus on põhjendatud ja motiveeritud. PRIA kaalutlusteks olid asjaolud, et OÜ Leegu ei ole teostanud investeeringut ettenähtud tähtajaks ning seega ei suuda täita määruse nr 46 § 2 lg 1 p-st 1 tulenevat nõuet kasvanduses 100 tonni kala kasvatamiseks. Samuti ei täida OÜ Leegu määruse nr 46 § 7 lg 6 nõuet, mille järgi peab uue vesiviljeluskasvanduse püstitamise ning olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise korral selle ehitise alune maa olema taotleja omandis või seatakse taotleja kasuks hoonestusõigus tähtajaga vähemalt viis aastat.
  54. Kaebajale määrati toetus
  55. detsembril 2011 ning seega kaebaja viited 2015 aastal kehtestatud Vene Föderatsiooni sanktsioonidele ei saa olla piisavaks põhjenduseks, miks ei ole suudetud investeeringut teostada toetuse määramisest kolme aasta jooksul kuni sanktsioonide kehtestamiseni. Investeeringu teostamine ei sõltu Venemaa keelust kalatoode impordi kohta. Hea tahte olemasolu korral oleks ettevõte suutnud kolme-nelja aasta jooksul teostada nii investeeringu, kui ka leida oma toodangule uue turuväljundi, kuid ei ole ühtegi märki, et seda oleks tehtud. Apellant ei ole esitanud ka ammendavat sisulist põhjendust selle kohta, miks ta ei täida määruse nr 46 § 7 lg 6 nõuet. PRIA on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul ei ole õigustatud ettevõtja äririskidest tekkinud suurte kulude kandmine Eesti Vabariigi poolt, kuna investeeringuga võetud eesmärgid jäävad täies mahus täitmata. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  56. Ringkonnakohus leiab, et Leegu OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  57. Asjas ei ole vaidlust, et vastustaja on OÜ-le Leegu PRIA
  58. detsembri
  59. a otsusega määratud 377 780,18 euro suurusest toetusest välja maksnud 132 153,59 eurot, mida nüüd vaidlustatud otsuse alusel täies ulatuses tagasi nõuab. OÜ Leegu oli kohustatud toetuse ning omavahendite arvel rajama vesiviljeluskasvanduse hiljemalt
  60. juuniks
  61. Nimetatud ajaks tuura kasvatamiseks kavandatud vesiviljeluskasvandus ei valminud. Ehitustööd on teostatud üksnes osaliselt, objekt ei ole sihipäraselt kasutatav ning
  62. aasta suvel kaebaja võõrandas kinnistu, millel objekt asub ega kavatse toetustaotluses kirjeldatud äriplaani ellu viia.
  63. Kaevatavas otsuses on vastustaja tuginenud eeltoodud faktilistele asjaolude ning viidates kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 65 p-le 4 ning § 68 lg 2 p-dele 4 ja 5 tunnistanud kehtetuks OÜ-le Leegu toetuse määramise otsuse ja nõuab välja makstud toetuse tagastamist. Täpsemalt on otsust põhjendatud asjaoluga, et toetatav tegevus ei ole ellu viidud nõutud tähtajaks ja toetuse taotluse eesmärke ei ole enam võimalik saavutada.
  64. KTKS § 65 lg 4 sätestab, et PRIA võib tunnistada Euroopa Kalandusfondi toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks, kui projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada KTKS § 61 lg 3 p-s 6 sätestatud tähtpäevaks. Vastavalt KTKS § 68 lg 2 p-dele 4 ja 5 lisaks sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alustele võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist, kui ilmneb, et projekti eesmärke saavutada ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud, samuti kui taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks. Mõlemad normid on sõnastatud selliselt, et haldusorganil on sättega lubatud otsustuse tegemisel otsustusruum, s.t sättes nimetatud aluse esinemine ei too vahetult kaasa kohustust tunnistada toetuse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ega nõuda toetuse täielikku või osalist tagastamist. Otsustuste tegemisel tuleb PRIA-l arvestada kõigi oluliste asjaoludega ning nende hindamisel valida, kas ja millises ulatuses normis lubatud tagajärge kohaldada. Seega on õige kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsuse tegemisel oli vastustajal õigus ja kohustus teostada kaalutlusõigust. Kalandusturu korraldamise seaduses ei ole täpsemalt sätestatud, milliseid asjaolusid peab PRIA tingimata arvestama toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse tagasinõudmisel.
  65. OÜ Leegu taotluse rahuldamise ajal kehtinud nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta art 96 lg 2 nägi ette, et liikmesriik teeb toimingutes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rakenduskava avaliku sektori panuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik võtab arvesse eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning EKFi rahalist kahju. Kaevatava otsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 art 99 lg 1 ja 2 kohaselt lisaks määruse (EL) nr 1303/2013 art-s 143 osutatud finantskorrektsioonidele teevad liikmesriigid finantskorrektsioone juhul, kui toetusesaaja ei täida käesoleva määruse artikli 10 lõikes 2 osutatud kohustusi. Lõikes 1 osutatud finantskorrektsioonide puhul määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne toetusesaajapoolse kohustuste täitmata jätmise või õigusrikkumise olemuse, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKF-i toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks. 4 Sarnane finantskorrektsioonide proportsionaalsuse nõue tuleb ka määruse (EL) nr 1303/2013 art-st
  67. Seega pidi PRIA kaebaja toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse tagasinõudmisel hindama OÜ Leegu kohustuste täitmata jätmise raskust ja ulatust, muu hulgas ka rikkumise põhuseid ja kaebaja käitumist toetuse kasutamisel ning toetuse tagasinõudmise mõju kaebaja edasisele majandustegevusele. Samas tuleneb määruse nr 508/2014 art 99 lg-st 1 ja määruse nr 1303/2013 riigile finantskorrektsioonide tegemise kohustus, mistõttu rikkumise tuvastamise korral üldjuhul ei saa vastustaja jätta toetust tagasi nõudmata ning otsustada tuleb eelkõige tagasinõude ulatuse küsimus. Erinevalt halduskohtust nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et kaevatava otsuse napp argumentatsioon ei luba veenduda selles, et PRIA on arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ning langetanud otsustused neid kaaludes. Minetus ei ole heastatud ka vaideotsuses esitatud põhjendustes. Seetõttu on vastustaja rikkunud kaalutlusõiguse teostamise reegleid (HMS § 4 lg 2) ning kaevatav otsus on õigusvastane. Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks otsus tühistada, kuna käesoleval juhul oli PRIA otsustusruum sedavõrd ahenenud, et puudus võimalus jätta kaebajale makstud toetusest osa tagasi nõudmata.
  68. Määruse nr 46 § 2 lg 1 p 1 järgi meetme 2.1 raames toetatakse sellise uue vesiviljeluskasvanduse püstitamist või olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimist, laiendamist ja tehnosüsteemide muutmist, mille Eesti Standardile EVS 811:2006 «Hoone ehitusprojekt» vastava hoone põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti järgne keskmine aastane tootmismaht on täisvõimsusel enne või pärast projekti elluviimist vähemalt 100 tonni tuuraliste, lõheliste või ahvenaliste seltsi kuuluvat kala. Toetuse taotlemisel esitatud vesiviljeluse investeeringutoetuse avaldusest (tl 6-9) ja tegevuskavast (tl 10-15) nähtub, et OÜ Leegu on taotlenud toetust uue vesiviljeluskasvanduse püstitamiseks, mille esmaseks tootmisvõimsuseks kavandati 333 tonni kala aastas. Seega vastas kaebaja taotlus määruse nr 46 § 2 lg p 1 toetatava tegevuse tingimustele. Toetatav tegevus pidi olema ellu viidud kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamisest, kuid mitte hiljem kui
  69. detsembril
  70. aastal (määrus nr 46 § 2 lg 5). OÜ Leegu taotluse alusel oli vastustaja pikendanud nimetatud tähtaega
  71. juunini
  72. Ringkonnakohus mõistab toodud sätteid selliselt, toetusega teostatava tegevuse saab lugeda elluviiduks, kui toetuses näidatud võimusega vesiviljeluskasvandus on tähtaegselt püstitatud. Sealjuures vesiviljeluse ehitise alune maa peab olema kaebaja omandis või hiljemalt kuludeklaratsioonide esitamise ajaks pidi kaebaja saama hoonestusõiguse tähtajaga vähemalt viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest (määruse nr 46 § 7 lg 6).
  73. Toetuse kasutamisel ja ka hilisemal perioodil on toetuse saajal mitmeid kohustusi, mis seonduvad toetatava tegevuse elluviimise ja investeeringuobjekti jätkuva sihipärase kasutamisega. Täpsemalt on tingimused sätestatud OÜ-le Leegu toetuse määramise ajal kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS v.r) § 198 lg-s
  74. Sarnased tingimused on sätestatud
  75. jaanuaril 2015 jõustunud KTKS § 31 lg-s
  76. Nii on toetuse taotleja kohustatud kasutama toetust ja toetuse abil soetatud, ehitatud või renoveeritud vara ettenähtud tingimustel (KTKS v.r § 198 lg 3 p 2); taotlema toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning jätkama toetuse kasutamist seniste tingimuste kohaselt kuni taotluse rahuldamise otsuse muutmiseni; (sealsamas p 5); tagama projekti elluviimise tulemusena soetatud või ehitatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 art-s 56 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul viimase toetusosa väljamaksmisest arvates, kui meetme tingimustes ei ole sätestatud pikemat tähtaega (sealsamas p 12) ja teavitama rakendusüksust viivitamata asjaolust, mis seab ohtu soetatud või ehitatud vara säilimise või sihtotstarbelise kasutamise (sealsamas p 13). 5 Tulenevalt määruse nr 46 § 19 lg-st 2 toetuse saaja teavitab ametit viivitamata kirjalikult tegevuse lõpetamisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada toetuse väljamaksmise kohta otsuse tegemist või toetuse kasutamisega seotud asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Kuni ameti poolt toetuse rahuldamise otsuse tegemisest seitsme aasta möödumiseni teavitab toetuse saaja viivitamata Ametit kirjalikult toetatava tegevusega seotud muudatusest ameti kooskõlastuse saamiseks (määruse nr 46 § 19 lg 4 p 2) ja toetuse saamise või toetuse kasutamisega seotud muust asjaolust, mille tõttu taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged (sealsamas p 5).
  77. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva asja faktilistel asjaoludel ilmne, et kaebaja on rikkunud kõiki eeltoodud kohustusi. OÜ Leegu on jätnud toetatava tegevuse ellu viimata, ei ole teatanud vastustajale toetatava tegevuse elluviimisest loobumisest ega vesiviljelusobjekti kinnistu võõrandamisest ega taotlenud luba selliseks tegevuseks. Käesolevaks ajaks on selge, et toetusega taotletud eesmärk jääb saavutamata, vesiviljelusobjekt ei ole sihipäraselt kasutatav ning pärast PRIA kontrollitegevuse alustamist on kaebaja deklareerinud, et ei pea võimalikuks projekti jätkata.
  78. Kaebaja väitel tingis toetatava tegevuse elluviimisest loobumise Vene Föderatsiooni kehtestatud kala importimise keeld. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tegemist on kaebaja äririskiga, mille realiseerumine ei muuda kaebaja kohustuste rikkumise fakti. Kaheldamatult ei ole impordikeeld vääramatuks jõuks, mis välistanuks toetatava tegevuse elluviimise täielikult. Ühe võimaliku eksportturu äralangemine võib mõjutada toetatava tegevuse elluviimist üksnes kaudselt, kuid ei takista ehitustegevust ega hiljem objekti sihipärast kasutamist. Juba toetuse taotlemisel pidi kaebaja arvestama võimalusega, et kala müümise võimalikkus taotluses kirjeldatud geograafilistel turgudel ei ole tagatud. Teiseks märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole tõendanud väidet, et Vene Föderatsiooni kala importimise keeld välistab vesiviljelusobjekti sihipärase kasutamise. OÜ Leegu ei ole haldusmenetluses ega hiljem kohtumenetluses esitanud andmeid, millest ilmneks selline põhjuslik seos. Vesiviljeluse investeeringutoetuse tegevuskavast (tl 10p) nähtub, et kaebaja on kavandanud müüa esimesed kalad kolmandal aastal objekti kasutuselevõtust arvates, kusjuures kalad planeeriti turustada edasimüüjatele Eestis, kalaturismiga tegelevatele ettevõtetele ning lisaks Venemaale ka Euroopa riikidesse (tl 14). Kaaviari importi Venemaale kavandati alustada alles
  79. aastal. Seega on kaebaja väited otseses vastuolus toetuse taotlemisel esitatud äriplaaniga. OÜ Leegu ei ole selgitanud, mida ta on teinud kala turustamise muude võimaluste leidmiseks ning kuidas impordikeelu püsimine ettevõtte majandustulemusi mõjutab. Kaebajast sõltumatu asjaolu ilmnemine võiks olla aluseks toetuse tagasinõudmise ulatuse vähendamisel, kuid käesoleval juhul ei saa kaebaja argumentidest tõsikindlalt järeldada, et toetatava tegevuse majanduslik otstarbekus oleks sedavõrd vähenenud, et see olnuks toetatava tegevuse elluviimise tegelikuks takistuseks.
  80. Samuti ei õigusta toetatava tegevuse elluviimata jätmist varasem kohtuvaidlus veeservituudi seadmiseks. Kaebuse faktilistel asjaoludest ei järeldu, et servituudi puudumine takistas ehitustegevust. Lisaks on PRIA kaebaja sellekohase taotluse alusel investeeringu tegemise tähtaega pikendanud ning kaebaja ise on väitnud ehitustegevuse jätkumist pärast kohtumenetluse lõppemist. Seega ei saanud kohtumenetlus mõjutada kaebaja otsustust toetatud tegevuse elluviimisest loobuda.
  81. Seega on kujunenud olukord, kus OÜ Leegu tahtlikult jättis KTKS-st ja määrusest nr 46 tulenevad toetuse saaja kohustused täitmata, ilma, et kohustuste täitmine oleks olnud objektiivselt takistatud. Sellest tingituna on vastustaja kaebajale määratud toetusest osa välja maksnud, kuid toetusega taotletav eesmärk jääb täielikult saavutamata. Kaebaja ei võta vesiviljelusobjekti kasutusse, mistõttu Euroopa Kalandusfondi meetmega taotletud positiivseid tagajärgi ei saabu. Seetõttu tuleb kogu kaebajale makstud toetust pidada Euroopa Kalandusfondi rahaliseks kahjuks. Samas on OÜ Leegu võõrandanud vesiviljelusobjekti kinnistu, s.h toetuse arvel rajatud osaliselt valminud ehitised. Vastavalt on kaebajal olnud võimalus saada rahalist või muud varalist kasu 6 toetuse arvel rajatud objekti omandi üleandmisest kolmandale isikule. Ringkonnakohtu hinnangul on siinjuures oluline just toetuse arvel kasu saamise võimalus, mitte asjaolu, kas kaebaja tegelik kasu ulatub toetuse summani. Toetust ei saa kaebaja majandustegevuse jätkumiseks oluliseks pidada, kuna kaebaja on lõpetanud tegevuse vesiviljeluse valdkonnas. Seega ei saa toetuse tagasinõudmine mõjutada negatiivselt kaebaja võimekust vastava majandustegevuse jätkamiseks. Taotluse esitamise ajal ei olnud OÜ-l Leegu ühtegi töölist, töötajate värbamine on seotud vesiviljelusobjekti sihipärasesse kasutusse võtmisega (tl 11). Seega ei saa toetuse tagasinõudmine ka tööhõive osas kaebaja tegevusele kahjulikult mõjuda.
  82. Nendel asjaoludel on OÜ Leegu rikkumine raske, rikkumine puudutab kogu väljamakstud toetust, põhjustades selle terves ulatuses Euroopa Kalandusfondile kahju. Rikkumist leevendavad asjaolud puuduvad, vastupidi kaebaja loobumine toetatava tegevuse elluviimisest ning vesiviljelusobjekti kinnistu võõrandamine vastustajale eelnevalt teatamata ja tema seisukohta ära ootamata iseloomustab kaebaja pahatahtlikku käitumist. Toetuse tagasinõudmise mõju kaebaja majandustegevusele puudub. Seetõttu on PRIA otsustusruum toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel ja toetuse tagasinõudmise ulatuse määramisel sedavõrd ahenenud, et puudub õiguspärane võimalus kaevatavas otsuses väljendatust erinevate otsustuste tegemiseks. Ringkonnakohus osutab siiski, et sedavõrd olulise põhjendamispuudusega otsuse tühistamata jätmine on erandlik. PRIA-l tuleb toetuse tagasinõudmisel lähtuda asjakohastest kaalutlustest ning nende pinnalt otsust ka põhjendada, et otsustuse kujunemine oleks jälgitav menetlusosalistele ja kohtulikult kontrollitav.
  83. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA
  84. jaanuari
  85. a otsuse nr 17-6/3 põhjendamispuudusele vaatamata ei ole selle tühistamine põhjendatud. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu
  86. oktoobri
  87. a otsuse motiive tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.
  88. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 7 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.