3-17-1175/11

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1175 Haldusasi Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot seoses jalutusboksi jalutama suunamisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuni
3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Maivo Kärdi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kaebaja Maivo Kärt Vastustaja Tartu Vangla Menetlusosalised RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Maivo Kärt esitas
7. juunil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 300 eurot. Kaebaja selgitab, et
8. jaanuaril 2017 avaldas kaebaja soovi minna jalutusaedikusse, kuid kaebaja suunati jalutusboksi ilma, et selleks oleks olnud alust, sest M. Kärdile ei ole tehtud jalutusaedikus toimepandud rikkumise kohta ettekannet. M. Kärt esitas ka riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
9. Tartu Halduskohus
10. juuni
11. a määrusega jättis M. Kärdi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Ka jalutusboksis jalutamise võimaldamine täidab seda kohustust. Seega ei olnud Tartu Vangla tegevus M. Kärdi jalutusboksi jalutama suunamisel vastuolus VangS § 55 lg-s 2 sätestatuga, mistõttu ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. M. Kärt esitas
13. juunil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
14. juuni
15. a määrusele, milles kaebaja selgitas, et Tartu Vangla õigusvastane tegevus seisneb juba selles, et kaebaja suunati jalutusboksi jalutama, kuigi talle ei ole tehtud jalutusaedikus toimepandud rikkumise kohta ettekannet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
17. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu
18. mai
19. a määrus nr 3-3-1-11-11, p 11).
20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning puudub alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks. Tartu Vangla töökorraldusest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et teda ei või ilma jalutusaias toimepandud rikkumise kohta tehtud ettekandeta jalutusboksi jalutama suunata. Kuigi kinnipeetavatele on kirjalikult teatatud, et jalutusaias toime pandud rikkumise tõttu ettekande saanud kinnipeetav suunatakse rikkumise järgselt üheks kuuks jalutusboksi jalutama, ei ole tegemist absoluutselt piiratud võimalusega, millal kinnipeetavat tohib jalutusboksi jalutama suunata. Kirjaliku teate eesmärk on kinnipeetavaid teavitada, kuidas Tartu Vangla nende rikkumistele töökorralduslikult reageerib. Ringkonnakohus selgitab, et kinnipeetaval on küll VangS § 55 lg-st 2 tulenevalt õigus nõuda, et tal võimaldataks iga päev vähemalt üks tund värskes õhus jalutada, kuid kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, kus, kas jalutusaedikus või jalutusboksis, tal seda teha võimaldatakse. Tartu Vangla võimaldas
21. jaanuaril 2017 M. Kärdil jalutusboksis jalutada, kuid M. Kärt ise keeldus sellest. Seega ei rikkunud Tartu Vangla M. Kärdi VangS § 55 lg-st 2 tulenevat õigust värskes õhus jalutada, kui suunas ta jalutama jalutusboksi, mistõttu on M. Kärdi kaebuse edulootused ringkonnakohtu hinnangul vähesed. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
22. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu
23. juuni
24. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene