Obsah (6)

§ 121§ 55§ 203§ 249§ 206§ 252

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Halduskohus märkis, et määruskaebuse esitaja on puuduste kõrvaldamise avalduses muuhulgas selgitanud, et esitab kohustava kaebuse ja nõuab selgesõnaliselt Tartu Vangla direktori 04.05.2017. a käskkirja nr 1-1/49 täitmise peatamist. Samuti selgitas määruskaebuse esitaja, et palub kohtul läbi vaadata nõude peatada haldusakti väljaandmine, millega määruskaebuse esitajat karistatakse tööst keeldumise eest. Halduskohus märkis, et isegi, kui tõlgendada kaebust tühistamis- või kohustamiskaebusena, ei oleks kaebus menetletav. Arvestades, et määruskaebuse esitaja on kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale üksnes selgitustaotluse ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval vangla haldusakti peale kaebuse (sh tühistamis- ja kohustamiskaebuse) esitamisel kohtueelse menetluse läbimise kohustus, kuuluks ka tühistamis- või kohustamiskaebus tagastamisele

§ 121lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel leidis halduskohus, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärk on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Halduskohus märkis, et kuna käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse ning Tartu Vangla vastusest ei nähtu, et määruskaebuse esitajal oleks käimas kaebuses toodud asjaoludega seonduv vaidemenetlus, siis ei ole kohtul võimalik esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

2

1. Määruskaebuse esitaja esitas 27.06.2017 (saabus halduskohtusse 28.07.2017) avalduse (tl 77), milles palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, kuna kohtueelne menetlus on läbitud Tartu Vangla 27.06.
2. a vastusega nr 2-3/1493-2 (tl 74-74p). Määruskaebuse esitaja esitas 29.06.2017 (saabus halduskohtusse 30.06.2017) halduskohtule avalduse (tl 72), milles palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus tööst keeldumise osas. Määruskaebuse esitaja palus lugeda kohtueelne menetlus Tartu Vangla 29.06.
3. a vastusega nr 2-3/1433-2 (tl 69) seoses tööst keeldumisega läbituks.
4. Tartu Halduskohus saatis määruskaebuse esitajale 03.07.2017 (tl 80) selgituse ja 27.06.
5. a määruse tõlke. Halduskohus selgitas, et kohtumääruse tõlge saabus 03.07.2017 ning pärast 27.06.
6. a määruse tegemist esitatud avalduste osas on halduskohus seisukoha 27.06.
7. a määruses juba võtnud.
8. Määruskaebuse esitaja esitas 05.07.2017 määruskaebuse (tl 88) Tartu Halduskohtu 27.06.
9. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Määruskaebuse esitaja selgitab, et kohus tõlgendas kaebust ekslikult hüvitamiskaebusena. Kaebust tuleb tõlgendada kui kohustamiskaebust – anda välja haldusakt Tartu Vangla poolt Tartu Vangla direktori 04.05.
10. a käskkirja nr 1-1/49 täitmise peatamiseks. Määruskaebuse kirjutamise hetkel on määruskaebuse esitaja väitel läbitud tal kohtueelne menetlus. Määruskaebuse esitaja palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta ei pidanud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbima kahjunõude osas, sest ta ei esitanud kohtule kahjunõuet. Määruskaebuse esitaja väidab, et tal on määruskaebuse esitamise hetkel kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
11. Tartu Halduskohus võttis 06.07.
12. a määrusega (tl 89-89p) määruskaebuse 27.06.
13. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse ja andis Tartu Vanglale tähtaja vastamiseks.
14. Tartu Vangla palus 07.07.2017 määruskaebusele esitatud vastuses (tl 96) jätta määruskaebus rahuldamata. Tartu Vangla märkis, et halduskohus on põhjendatult märkinud, et isegi kui tõlgendada kaebust tühistamist- või kohustamiskaebusena, ei oleks tema kaebus menetletav, sest kaebuses toodud asjaoludega on esitatud vanglale üksnes selgitustaotlus.
15. Tartu Halduskohus jättis 10.07.
16. a määrusega (tl 94) määruskaebuse 27.06.
17. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Tartu Halduskohus tagastas 27.06.
19. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse ning p-ga 2 jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebust Tartu Halduskohtu 27.06.
20. a määruse resolutsiooni p 1 peale (I) ning seejärel resolutsiooni p 2 peale (II). I
21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.06.
22. a määruse resolutsiooni p 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 3
23. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27.06.
24. a määruse resolutsiooni p 1 kohta esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

1. Määruskaebuse esitaja on puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et õiguspärasuse tuvastamise korral ei ole hüvitis küllaldane ja sellist rikkumist on tarvis hüvitada rahas (tl 49). Kuna määruskaebuse esitaja on ise põhjendanud rahalise hüvitise väljamõistmise vajalikkust, ei saa lugeda õigeks määruskaebuse esitaja väidet, et halduskohus on kaebust ekslikult tõlgendanud hüvitamiskaebusena. Lisaks hüvitamiskaebusele on halduskohus tõlgendanud määruskaebuse esitaja kaebust ka tühistamis- ja kohustamiskaebusena (halduskohtu määruse p 13), milles halduskohus leidis, et ka tühistamis- ja kohustamiskaebusena ei ole määruskaebuse esitaja kaebus menetletav. Seega ei ole õige määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus eksis ja oleks pidanud kaebust tõlgendama kohustamiskaebusena. Halduskohus käsitles vaidlustatud määruses kaebust nii hüvitamiskaebusena, kui ka tühistamis- ja kohustamiskaebusena.
2. Asjaolu, et Tartu Vangla oli määruskaebuse esitamise ajaks selgitustaotlusele vastanud, ei tähenda seda, et kohtueelne menetlus oleks läbitud. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla 29.06.2017 vastanud määruskaebuse esitaja 29.05.
3. a märgukirjale seoses majandustöödega (tl 69) ning 27.06.2017 on Tartu Vangla vastanud määruskaebuse esitaja selgitustaotlusele seoses suitsetamise keeluga (tl 74). Tartu Vangla on 07.07.
4. a vastuses määruskaebusele märkinud, et määruskaebuse esitajal ei ole kohtueelne menetlus läbitud, sest kaebusega seotud asjaoludel on vanglale esitatud üksnes selgitustaotlus. Kuna asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks läbinud kohustuslikku kohtueelse menetluse esitatud nõuete osas, tagastas halduskohus õigesti kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

1. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 27.06.
2. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. II
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 27.06.
4. a määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb määruskaebuse esitajale tagastada.
5. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus sellega, et Tartu Halduskohus jättis 27.06.
6. a määruse resolutsiooni p-ga 2 määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Määruskaebuse esitaja palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada.
7. Halduskohus põhjendas esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist kaebuse tagastamisega ja asjaoluga, et kaebuses toodud asjaoludel ei käi vaidemenetlust.
8. Ringkonnakohus märgib, et kuna määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse ka kaebuse tagastamise peale ning ringkonnakohus leidis määruskaebuse lahendamisel, et kaebus on tagastatud õiguspäraselt, ei ole asjas menetlust, milles esialgset õiguskaitset kohaldada. Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (RKHKm 17.05.2017, 3-3-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

§ 121

lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust 4 kaebuse menetlusse võtmiseks kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Seega ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja see tuleb tagastada. Kui ei käi vaidemenetlust, ei ole võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlust ka

§ 249

lg 2 alusel ning ka sellest lähtuvalt tuleks jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui määruskaebuse esitajal oleks Tartu Vangla direktori 04.05.
2. a käskkirja nr 1-1/49 osas vaidemenetlus läbitud, puuduks tal ringkonnakohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus, sest vaidlustatud käskkiri hakkab kehtima alates 01.10.
3. Olukorras, kus käskkirjaga sätestatu ei ole määruskaebuse esitajale mõju avaldama hakanud, ei saa määruskaebuse esitajal tekkida veel selliseid pöördumatuid tagajärgi, mis tingiks esialgse õiguskaitse vajaduse. Ringkonnakohtul puudub võimalus peatada sellise otsuse kehtivust või täitmist, mille kehtivus ei ole veel alanud ning mille vahetu mõju määruskaebuse esitaja õigustele ei ole seetõttu veel avaldunud.
4. Lähtuvalt eelnevast ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik määruskaebuse esitajal saavutada määruskaebusega soovitud eesmärki ning määruskaebus tuleb tagastada (

§ 206lg 1, § 185, § 121 lg 2 p 2).

Ringkonnakohus märgib, et kuigi sätte eesmärgi poolest peaks käesoleval juhtumil kohalduma

§ 252lg 7, ei võimalda sätte sõnastus seda siiski rakendada.

23. Määruskaebuse esitaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse, ei ole vajalik tasuda määruskaebuselt riigilõivu ja seega ei ole vajalik menetleda määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits