← Eesti

4-17-2103/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. septembril
  2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-2103 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi Heinari Korva-Korba, väärteoasi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  3. mai
  4. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku Heinari Korva-Korba (isikukood: 36506202719), apellatsioon; RESOLUTSIOON
  6. Tartu Maakohtu
  7. mai
  8. a otsus jätta muutmata. Heinari Korva-Korba apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult
  9. päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. MENETLUSE KÄIK
  10. Tartu Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt Heinari Korva-Korbale liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi etteheidetavat tegu selles, et ta juhtis
  11. märtsil
  12. a kella 9.50 ajal Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mäe tänaval Papiristi tänava suunas mootorsõidukit YIYING YY50QT10 registrimärgiga XX, seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,58 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks tulemiks 0,53 mg/l. Protokolli kohaselt rikkus Heinari Korva-Korba LS § 69 lg 3 nõudeid ja tema toimepandu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. 1.
  14. mail
  15. a koostas maakohus otsuse, millega tunnistas Heinari Korva-Korba väärteoprotokollis märgitud teos LS § 224 lg 2 järgi süüdi ja karistas teda 15 päeva pikkuse arestiga. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võttis kohus temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse ära 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.
  16. Heinari Korva-Korbale mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt. Kohtu arvates tuleb Heinari Korva-Korba süüd lugeda keskmiseks. Arvestades alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtima asumisega kaasneda võivaid äärmiselt raskeid tagajärgi, on tegemist liiklusseaduse ühe raskema ja ohtlikuma rikkumisega. Heinari Korva-Korba süüd suurendab eeskätt asjaolu, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli üle keskmise LS § 224 lg-s 2 ettenähtud piirmäära. Samas vähendab tema süüd see, et ta on juhtinud mopeedi, mis ei ole nii suur ohuallikas kui mõni suurem mootorsõiduk, samuti ei olnud tema teol raskeid tagajärgi. Kohus märkis, et Heinari Korva-Korbal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, sh üks KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (Tartu Maakohtu
  17. augusti
  18. a otsus nr 1-156618) ja kehtivaid väärteokaristusi tal ei ole (karistusregistri teatisest selguvad 8 väärteokaristust on kustunud, registris puuduvad andmed karistuste täitmise kohta). Praegu arutatava süüteo toimepanemise ajal kehtis üks väärteokaristus (rahatrahv), milline oli talle mõistetud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  19. augusti
  20. a otsusega LS § 224 lg 2 järgi. Eelnev osundab asjaolule, et Heinari Korva-Korba ei ole õiguskuulekas liikleja ning käesoleva rikkumise näol pole tegemist juhusüüteoga. Heinari Korva-Korba karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades Heinari Korva-Korba süü suurust ja varasemat karistatust, leidis kohus, et Heinari KorvaKorba suhtes ei ole põhjendatud rahatrahvi kohaldamine, vaid teda tuleb karistada arestiga. Trahvi mõistmine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et Heinari Korva-Korbal on osa temale varasemalt määratud rahatrahve tasumata. Kohtuistungil on ta andnud ütlusi, et tal puudub ülevaade varem määratud trahvide tasumisest ning miks ta peaks üldse huvi tundma. Kohtu hinnangul näitab istungil avaldatu Heinari Korva-Korba äärmiselt ükskõiksest suhtumist temale mõistetud karistustesse. Kuna süü on keskmine ning puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on kohtu hinnangul põhjendatud Heinari Korva-Korba karistamine arestiga sanktsiooni keskmises määras. Heinari Korva-Korba aresti asendamist üldkasuliku tööga kohus samuti põhjendatuks ei pidanud. Karistusregistri teatisest nähtub, et Heinari Korva-Korbale Tartu Maakohtu
  21. augusti
  22. a otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Heinari Korva-Korba on aga jätkanud õigusvastast käitumist, pannes toime samalaadilise süüteo. Järelikult ei ole ka üldkasulik töö täitnud oma eesmärki – mõjutanud süüdlast hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohus leidis sedagi, et kuivõrd Heinari Korva-Korba poolt samalaadsete korduvate rikkumiste toimepanemine osundab tema sellise käitumise jätkumise ohule, siis on põhjendatud temale ka lisakaristuse kohaldamine. Kuna Heinari Korva-Korba on juhtinud mopeedi, mis ei ole väga suur ohuallikas ja ta elab maakohas, kus mootorsõiduki juhtimisõigus on toimetulekuks eriti vajalik, siis on võimalik temalt juhtimisõiguse äravõtmine LS § 224 lg 3 p 2 sanktsiooni alammääras.
  23. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni Heinari Korva-Korba. Kaebusest selguvalt soovib ta lahendi tühistamist osaliselt, s.o talle mõistetud karistuse osas. Ta palub asendada tema arestikaristus üldkasuliku tööga või alternatiivselt võimaldada tal arest ära kanda osade kaupa selliselt, et vastava graafiku koostaks ta ise. Heinari Korva-Korba märgib, et varasema kohtuotsusega ette nähtud üldkasulik töö mõjutas teda kindlasti, kuna tööle ei saa ilmuda isegi mitte kerge pohmelliga, tööl tuleb käia mootorsõidukiga ja kunagi ei tea, millal kontrollitakse. Ta on peaaegu igal aastal jaanipäeval kaineks juhiks, ka sel aastal tuli olla.
  24. augustist
  25. a kuni
  26. märtsini
  27. a ei esinenud kordagi väljahingatavas õhus alkoholi tunnuseid. See
  28. märtsi juhtum oleks ka ära jäänud, kui ta ei oleks tuttava sünnipäeval käinud. Ta kahetseb juhtunut ja on edaspidi targem. Heinari Korva-Korba heidab ette, et kohus ei kuulanud tema selgitusi ning tõlgendas kohtuotsuses tema ütlusi nii, nagu oli tarvis karistuse määramiseks, mida kohtuvälise menetleja esindaja nõudis. 2 Ka jäi temale selgusetuks, miks kohus märkis algul, et tal on 8 kehtivat väärteokaristust ja lõigu lõpus, et kehtivaid karistusi ei ole ühtegi. Heinari Korva-Korba teeb ka etteheite, mille kohaselt ei pidanud kohus vajalikuks arutada tema osas teisi karistamise variante, vaid välistas kõik peale aresti. Ta leiab, et kõrvale ei tohiks jätta üldkasuliku töö tegemise võimalust. Kohalikul omavalitsusel on mittefüüsilist tööd Mikitamäe hooldekodus piisavalt anda. Kui tõesti ilma arestita kuidagi ei saa, siis palub Heinari Korva-Korba võimaldada tal kanda see osade kaupa ja lubada osade graafik koostada temal endal, kuna vastasel juhul jääksid tema 2 algklassides õppivat last omapäi rohkem kui
  29. tunniks, sest abikaasa töötab 24-tunniste vahetustega.
  30. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vanemkomissar Toomas Lihtmaa esitas ringkonnakohtule seisukoha, milles ta palub jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  31. Ringkonnakohus, arutades käesolevat väärteoasja üksnes esitatud apellatsiooni piires (vt VTMS § 146 lg 2), leiab, et Tartu Maakohtu otsuses esitatud motiivid ja järeldused mõistetud karistuse osas on õiged ning asjakohased. Apelleeritud kohtulahend jääb seega muutmata ja edasikaebus rahuldamata.
  32. Oma taolist seisukohta põhjendades selgitab ringkonnakohus kõigepealt karistuse mõistmist puudutavaid järgmisi põhimõtteid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse karistuse mõistmisel lisaks ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKKK nr 3-1-1-18-11, p 8.1).
  33. Ringkonnakohus, eelmärgitut arvestades, leiab, et maakohtu otsus vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele täielikult, kusjuures kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul selgelt jälgitav. Nii on esimene kohtuaste õigesti kõigepealt hinnanud Heinari Korva-Korba süüd väärteo toimepanemisel ning põhjendanud oma seisukohta, et see on vaadeldav keskmisena. Kohtu sellist järeldust apellatsioonis tegelikult ka ei vaidlustata. Edasi on kohus tuvastanud isiku karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise ning võttes arvesse tema varasemat karistatust kriminaalasjas (s.o Tartu Maakohtu
  34. augusti
  35. a otsus, millega ta tunnistati süüdi KarS § 424 järgi), leidnud põhjendatult, et Heinari Korva-Korba ei ole õiguskuulekas liikleja ning käesolev ei olnud tema n-ö juhusüütegu. Siinkohal selgitab ringkonnakohus kaebuse esitaja apellatsioonile vastates sedagi, et kuigi maakohus märkis oma lahendis esmalt, et karistusregistri teatise kohaselt on tal 8 kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse erinevate rikkumiste eest, selgitas kohus järgnevalt kohe sedagi, et
  36. märtsil
  37. a oli neist kehtiv vaid üks ning käesolevaks ajaks on kehtetu seegi. 6.
  38. Eelmärgitud asjaoludel on esimene kohtuaste pidanud vajalikuks kohaldada Heinari KorvaKorbale aresti määras 15 päeva. Ringkonnakohus nõustub nii maakohtu poolt vajalikuks peetud karistuse liigi kui ka selle määraga. Kõigepealt peab märkima, et ka kriminaalkolleegium ei näe võimalust mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi olukorras, kus selgub, et tema poolt sõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis on ajas korduv. Menetlusaluse isiku selline käitumine näitab, et trahv tema mõjutamisel sobivaks karistusliigiks ei ole. Sellisele järeldusele osundab ka tema poolt maakohtu istungil lausutu, et varem määratud rahatrahvide maksmisest puudub tal ülevaade ja miks ta peaks selle vastu huvi tundma. Ehk siis isiku enda hoiak talle mõistetud kergemaliigiliste karistuste osas on ilmselgelt ükskõikne. Mis puutub aga karistusmäära, s.o 15 päeva aresti, siis 3 arvestades Heinari Korva-Korba suhtumist õiguskorda, on tema karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades sellises ulatuses arestikaristuse kandmine põhjendatud ning proportsionaalne isiku süüga. 6.
  39. Veel selgub kohtuotsusest, et maakohus on vaaginud ka võimalust asendada Heinari KorvaKorbale mõistetav arest üldkasuliku töö tegemise kohustusega, kuid selle variandi kõrvale jätnud. Taolist otsustust peab õigeks ka ringkonnakohus. Sellist karistuse asendamist on tema puhul juba rakendatud, s.o Tartu Maakohtu
  40. augusti
  41. a otsusega, kuid praeguse samalaadse süüteo toimepanemine näitab, et selline karistusviis ei olnud sobilik ega täitnud oma eesmärki. Heinari Korva-Korba enda hinnang, et üldkasuliku töö rakendamine teda siiski mõjutas, kolleegiumi vastupidises ei veena. Ehk siis tema taotlus arestikaristuse asendamiseks jääb tagajärjetuks. 6.
  42. Heinari Korva-Korba alternatiivset soovi võimaldada tal arest ära kanda osade kaupa ning seda tema enda koostatud graafiku kohaselt, ringkonnakohus samuti ei rahulda. Kaebuse esitaja ei ole kohtutele esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks oma väidet, et tema abikaasa töötab
  43. tunni pikkuste vahetustega, s.o tegemist on täielikult paljasõnaliseks jääva lausungiga. Samuti ei ole ta nimetatud asjaolu pidanud vajalikuks mainida maakohtus toimunud istungil, mis samuti tekitab kahtlusi selle paikapidavuses. Kriminaalkolleegium märgib veel, et vajadus minna arestikaristust kandma on menetlusaluse isiku enda käitumise tagajärg ning ta peab oma perekonna elu selleks ajaks teistmoodi korraldama.
  44. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.