Obsah (8)

§ 106§ 71§ 89§ 663§ 667§ 69§ 70§ 171

2-17-2381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-2381 Kohtuasi Net

) § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole Eesti kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 69 lg 1, § 70 lg 2 ja § 71 järgi pädev praegust tsiviilasja lahendama, sest kõigis hageja ja kostja Soome filiaali vahel sõlmitud väiketöövõtulepingutes on kokku lepitud, et lepingut puudutavad võimalikud erimeelsused lahendatakse eelkõige lepinguosaliste omavaheliste läbirääkimiste teel ning kui üksmeelele ei jõuta, antakse erimeelsused lahendamiseks Porvoo esimese astme kohtule. Kostja Soome filiaali likvideerimine ei tähenda, et kostja kui äriühing ei vastutaks äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 alusel jätkuvalt filiaali sõlmitud lepingute täitmise ning lepingutes sõlmitud kokkulepete eest. Seega kohustus kohtualluvuse kokkuleppe järgimiseks kohaldub kostjale ka olukorras, kus kostja Soome filiaal on likvideeritud. Samuti puudub alus asuda seisukohale, et kohtualluvuse kokkuleppe järgmine oleks hea usu põhimõtte vastane, kuna see põhjustaks pooltele täiendavaid kulutusi. Nimetatud asjaolu ei võimalda jätta poolte kokku lepitud kohtualluvust kohaldamata, kuna pooled pidasid vajalikuks lepingu sõlmimisel kõiki aspekte arvesse võttes kohaldada just Soome Vabariigi kohtualluvust. Kostja soovib kokkulepitud kohtualluvuse kohaldamist, mis tähendab, et vähemalt ühel lepingu poolel on jätkuvalt kaalukas huvi kohtualluvuse kokkulepet järgida. 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. 2 2-17-2381 Määruskaebuse kohaselt tuleb olukorras, kus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmis äriühingu filiaal, kuid filiaal on likvideeritud ja tema kohustuste täitmise eest vastutab äriühing, pöörduda vaidluste lahendamiseks kohtusse üldisekohtualluvuse sätete järgi. Kuna kostja asukoht on Harjumaal, allub kohtuasi Harju Maakohtule. Poolte kohtualluvuse kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu

§ 106lg 1 järgi tühine.

Kahe Eesti äriühingu vaidluse lahendamine Soome kohtus on vastuolus hea usu põhimõttega, sest võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on olukord muutunud. Kuna kostja Soome filiaali majandustegevuse kese asus Soomes, soovis ta vaidluste lahendamist Soomes. Hagi esitamise ajaks oli aga kostja Soome filiaal likvideeritud ja kostja tegutseb üksnes Eestis. Seega ei ole kokkulepitud kohtualluvus täna enam poolte huvides ning see on ebamõistlik, kuna toob pooltele kaasa tunduvalt suuremad sõidu-, õigusabi jm kulud kui Eesti kohtus vaieldes. Samuti seonduvad Soome kohtu otsuse täitmisega Eestis täiendavad raskused ja kulud. Ei ole kindel, et Soome kohus asub läbi vaatama vaidlust, mille kohtualluvuse kokkuleppe sõlminud Eesti äriühingu Soome filiaal on likvideeritud ja vaidluse mõlemad pooled asuvad täna Eestis. Juhul, kui mõlema riigi kohtud leiavad, et ei ole pädevad asja lahendama, jäävad hageja õigused kaitseta ja ta ei saagi oma nõuet kostja vastu maksma panna. 6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kuna poolte vahel on kohtualluvuse kokkulepe

§ 71mõistes, allub kohtuasi Porvoo esimese astme kohtule, mitte Harju Maakohtule.

Kostja Soome filiaali likvideerimine ei lõpetanud poolte vahel töövõtulepingutes sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid. Lisaks toimus lepingujärgsete tööde tegemine Soome Vabariigis. Seega on ka

§ 89lg 1 järgi kõige sobivam koht asja lahendamiseks Soome Vabariik.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni

§ 667lg 2 järgi tühistada, kuid täiendada tuleb määruse õiguslikku põhjendust.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on Eesti äriühing ning kostja on Eesti äriühing, kellel oli Soomes filiaal, mis on tänaseks likvideeritud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja Soome filiaal sõlmis tellijana hagejaga neli töövõtulepingut tööde tegemiseks Soomes ja neis kõigis sisaldub kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt alluvad lepingutest tulenevad vaidlused Porvoo esimese astme kohtule. Seega sõlmisid hageja ja kostja filiaal rahvusvahelise kohtualluvuse kokkuleppe.
2. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (

§ 69

lg 1 I lause) ning rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus (

§ 70

lg 1).

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus 3 2-17-2381 rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

§ 70

lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

1. detsembri
2. a määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I a määrus). Selle artikkel 25 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud Brüssel I a määruse artikkel 25 lg 1 järgi pädevad, v.a juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine.
3. Kolleegium märgib, et kokkuleppeline kohtualluvus on olemuselt erandlik kohtualluvus ja sellise kokkuleppe korral on kohtualluvus üksnes kokkuleppes märgitud liikmesriigi kohtul, sõltumata sellest, kus on kokkuleppe poolte alaline elukoht (äriühingu alaline asukoht Brüssel I a määruse art 63 tähenduses). Eeltoodut arvestades ei ole asjas tähtsust sellel, et kostjal ei ole enam Soome filiaali ega tegevuskohta Soomes. Lepingu sõlmimise ajal tegutses kostja filiaal Soomes ning töövõtulepingustest nähtub, et lepingud sõlmiti Soomes (Porvoos) ja töid tehti Soomes. Seega oli kokkuleppe sõlmimise ja lepingu täitmise ajal pooltel puutumus Soomega, mistõttu ei saa väita ka seda, et tegemist on Eesti siseriikliku vaidlusega, mille puhul võiks välisriigi kokkuleppeline kohtualluvus olla ebamõistlik. Lisaks tuleneb ülalviidatud Brüssel I a määruse artiklist see, et kokkulepitud rahvusvahelist kohtualluvust ei ole, kui selline kokkulepe oleks asjaomase liikmesriigi, s.o selle riigi õiguse kohaselt tühine, mis on kokkuleppe kohaselt määratud kohtuasja lahendama. Praegusel juhul tähendaks see seda, et Soome kohus peab hindama, kas kohtualluvuse kokkulepe on Soome õiguse järgi tühine, kuid Eesti kohus ei pea hindama sellise kohtualluvuse kokkuleppe tühisust, mis on sõlmitud Soome kohtu kasuks (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.
4. § 106 kommentaar, p 3.2.6). Eesti kohus saab lähtuda sellest, et kokkulepe kehtib, kui see vastab Brüssel I a määruse artiklis 25 sätestatud vorminõuetele ja selle üle praeguses asjas vaidlust ei ole. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, sest maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata, kuna poolte kohtualluvuse kokkuleppe kohaselt ei allu tsiviilasi Eesti kohtule.
5. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 järgi hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 4