Obsah (9)

§ 230§ 133§ 173§ 174§ 162§ 143§ 218§ 176§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-15-15537 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 20. september 2016 kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise

§ 230lg 1 järgi tõendama hageja.

4

1. Poolte vahelise töövõtulepingu p 6.5 järgi finantseerib tellija tööde tegemist üks kord kuus 100% teostatud tööde mahust tingimusel, et töövõtja on tööd tähtajaks üle andnud ja tellija on vastu võtnud kohaselt tehtud tööde vastava osa (lõpparve puhul kõik tööd) ja see on vormistatud vastavalt lepingu p-le
2. Lepingu p 8.3 kohaselt ei ole tellijal kohustust teostatud tööde akti järgselt tehtud töö osa üle vaadata ega kontrollida. Lepingu p 8.4 järgi kui tellija avastab puudused töös, on tellijal õigus akti mitte aktsepteerida ja tellija võib tasu maksmisest keelduda. Lepingu p 8.5 järgi akti aktsepteerimine ja allkirjastamine tellija poolt ei tähenda et tellija on töö vastu võtnud. Lepingu p 8.6 järgi on tellija kohustatud akti aktsepteerima, või sellest keeldumisest teavitama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul arvates akti saamisest. Lepingu p 8.9 kohaselt ei käsitleta ehitise kasutuselevõtmist tööde vastuvõtmisena ning töid ei loeta vastu võetuks enne tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist mõlema poole poolt. Tellija allkirjastab akti peale tööde vastuvõtmist kinnitava allkirja saamist ehitise omanikult.
3. Eeltoodust järeldub, et pooled on tulenevalt lepingu p-st 6.5 lepingu p-s 8 kokku leppinud tööde vastuvõtmise, sh. puudustest teatamise korra. Hageja on seostanud arve nr 133-15 järgse tasu sisse nõutavuse teostatud tööde aktide nr 7, 8, lõppakti ning arve nr 133-15 allkirjastamisega ja saatmisega kostjale 27.07.2015 (tellijale) ning leidnud, et kui peale akti ja arve saatmist ei ole tellija vastavalt lepingu p-le 6.7 ja 8.6 kolme tööpäeva jooksul kinnitanud vastuvõtmist, siis loetakse need tellija poolt kätte saaduks 30.07.
4. seega oli arve tasumise tähtajaks 30.08.2015 ning järelikult muutus hageja nõue sisse nõutavaks 31.08.
5. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus leiab, et hageja ei ole eristanud lepingus kokku lepitud tööde vastuvõtmise tingimusi ja lepingujärgsete tahteavalduste tegemise korda (edastamine, kättesaamise kinnitamine, kätte saaduks lugemine) ning on viimasele tuginedes ekslikult leidnud, et tasunõue on sisse nõutav ja kostjal on kohustus maksta lepingujärgset tasu. Töövõtja tasunõue muutub sisse nõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4), mitte aktide ja arve kättesaamisest tellija poolt. Kostja ei vaidle vastu, et ta on 27.07.2015 teostatud tööde aktid nr 7, 8 ja tööde üleandmise lõppakti ning arve nr 133-15 kätte saanud, mis aga ei asenda lepingujärgset tööde vastuvõtmise korda. Tellija poolt aktide ja arvete kättesaamise ja tööde vastuvõtmise puhul on tegemist kahe erineva ulatuse, sisu ja eesmärgiga ning õiguslikku tagajärge omava toiminguga.
6. Toimiku materjalide juures olevast tööde üleandmise 27.07.2015 lõppaktist (tl. 2) nähtub, et akt on allkirjastatud ainult hageja seadusliku esindaja poolt. Järelikult ei ole kostja akti allkirjastanud ning tööd ei ole lepingu p 8.9 kohaselt vastu võetud. Samuti leiab kohus, et tõendatud pole ka kostja poolt alusetult tööde vastuvõtmisest keeldumine. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Hageja on menetluse jooksul olnud seisukohal, et töö oli nõuetekohane ja ventilatsioonisüsteem puhastust ei vajanud. Kostja väitel keeldub ta hagejale tasu maksmast seetõttu, et paigaldatud ventilatsioonisüsteem on ehitustolmuga saastunud ning hageja jättis selle peale tööde lõpetamist puhastamata. Hageja on esitanud tõendina OÜ Lifa 24.07.2015 kontrollakti nr. 002038 (tl. 94, 128), millest nähtub, et torustiku sisepinna puhtuse klass vastab siseõhu-ning tuleohutuse standardile (tolmu sisaldus ≤0,4 g/m2) ja torustik puhastust ei vaja. Aktist nähtub, et teostati ventilatsioonisüsteemi pisteline puhastusastme kontroll ning kontrolliti sissepuhke- ja väljatõmbe torustikke. 5 Kostja poolt kohtule esitatud Aero Grupp OÜ 12.11.2015 ventilatsioonisüsteemi inspekteerimise akti (tl. 81-88) järgi tuvastati, et kontrollpunktides on ventilatsioonitorustikku kogunenud suurel hulgal saasteosakesi (lihvimistolm, ehitusjäägid), mis ületavad soovitusliku puhtuse piirtaseme ≤0,4 g/m2 ning on eeldatavalt tekkinud ehitustööde käigus. Pooled ei vaidle selle üle, et peale tööde teostamist peab ventilatsioonisüsteem olema puhas. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et nad tagavad alati tööde lõpetamisel ehitatud ventilatsioonisüsteemide puhtuse.
7. Pooled on esitanud vastaspoole esitatud tõendite (aktid) suhtes vastuväited. Kostja väitel ei peegelda Lifa OÜ hinnang objekti tegelikku olukorda. Fotodelt ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud Ahtme kooli objektil, millisest konkreetsest sõlmest need on tehtud, kes teostas vaatluse ning milline on konkreetse sõlme saastetase. Kohtu hinnangul on Lifa OÜ akt tõendina ebausaldusväärne. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et aktis olevatelt fotodelt ei ole võimalik tuvastada kas fotod on tehtud vaidlusalusel objektil, millisest süsteemi kohast need on tehtud ning kes kontrolli teostas. Aktis on märgitud, et kontroll teostati pisteliselt ja kontrolliti sissepuhke- ja väljatõmbe torustikke, millest võib koos fotodega järeldada, et kontroll teostati kahest või siis neljast kohast, samas kui Aero Grupp OÜ on teostanud kontrolli 26-st kontrollkohast. Isegi kui eeldada, et Lifa OÜ poolt väidetavalt kontrollitud kohad olid puhtad, siis sellest ei saa järeldada, et kogu ventilatsioonisüsteem oli puhas.
8. 24.04.2005 teostatud tööde akti nr. 3 digitaalallkirjade kinnituselehega (tl. 99) on tõendatud, et süsteem ei olnud puhas juba eelnevalt. Kostja on teatanud 11.05.2015 hagejale puudustest töös (paigaldusel kasutatud toruosad on katmata, mistõttu on sees ehitustolm ning tööde lõppemisel on vaja kogu ventilatsioonisüsteem seest puhastada). Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et ta oli kostja pretensioonist teadlik. Kui süsteem oli eelnevalt saastunud, ei saanud see olla puhas Lifa OÜ kontrollimise ajal 24.07.
9. Pooled ei ole väitnud, et süsteemi oleks vahepeal puhastatud. Lisaks märgib kohus, et Lifa OÜ on väidetava kontrolli teostanud 3 päeva enne hageja poolt 27.07.2015 tööde üleandmise lõppakti ning arve saatmist kostjale. Kuna tõendatud on, et kostja teatas hagejale puudustest töös juba 11.05.2015, ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja on hagejale esitanud pretensiooni alles 09.09.
10. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus ka hageja väitega, et Aero Grupp OÜ 12.11.2015 akt ei tõenda seda, et 27.07.2015 seisuga vajas ventilatsioonisüsteem puhastamist.
11. Kohtu hinnangul on kostja väide, et objektile väljastati kasutusluba sisutu. Lepingu p 8.9 kohaselt ei käsitleta ehitise kasutuselevõtmist tööde vastuvõtmisena. Lisaks on Riigikohus leidnud, et võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks (RKTKo 3-2-1-145-14 p 18). Samuti see, kui tellija võtab peatöövõtjalt ehitise vastu, ei anna alust väita, et peatöövõtja on alltöövõtja tehtud töö vastu võtnud. Kohtu hinnangul on sisutühi ka hageja väide, et kuna töö loetakse kostja poolt vastu võetuks, siis läks töö juhusliku hävimise ja/või vigastuse risk sellest ajast kostjale üle Lepingu p 8.12 järgi. Poolte vahelise lepingu p 8.12 kohaselt läheb töö juhusliku hävimise ja/või vigastuse risk üle tellijale alates tellija poolt töö vastuvõtmisest, st. vaheakti ja/või lõppakti allakirjutamise momendist. Tuvastatud on, et kostja ei ole tööd vastu võtnud (lõppakti allkirjastanud) ning lisaks ei ole tegemist tehtud töö hävimise ega vigastustega, vaid töös esineva puudusega. Järelikult ei saa rääkida asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekust tellijale.
12. Kostja on viidanud Lepingu punktile 6.9 ja leidnud, et tal oli õigus keelduda tasu maksmisest. Hageja väitel ei ole kostjal lepingust ega seadusest tulenevat õigust tasumisest keelduda. Kohtu hinnangul on kostjal õigus lepingu p 6.9 järgi tasumisest keelduda. Lepingu p 6.9 on pooled kokku leppinud, et tellijal on õigus juhul, kui ta põhjendatult ei aktsepteeri tööde üleandmist, keelduda tööde eest tasumisest omal äranägemisel osaliselt või täielikult kuni tööde kohase teostamiseni. Sellist tasumisest keeldumist tellija poolseks viivituseks. Kostja on mitmel korral, sh. menetluse jooksul ning viimane kord kohtuistungil pakkunud hagejale puudused kõrvaldada, selgitades, et sellisel juhul tasub ta hagejale puudujääva summa. Hageja 6 ei ole puuduseid kõrvaldanud (ventilatsioonisüsteemi puhastanud). Samuti on kostja keeldunud tasumisest ainult ulatuses, mis kulub puuduste kõrvaldamiseks, so. 7627, 49 eurot (Aero Grupp OÜ hinnapakkumine, tl. 78, 89). Kokkuvõttes ei ole tõendatud et kostja on töö vastu võtnud VÕS § 637 lg 4 järgi, või et töö saab lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 järgi, hageja tasunõue ei ole sissenõutav ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
13. Kostja on viidanud sellele, et tegemist oli koolimajaga ning ventilatsioonisüsteemi puhastamata jätmine rikkus ohutusnõuded. Kohus märgib, et töövõtja selline käitumine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 ja VÕS § 6), kuna majas töötab suur hulk inimesi ja õpivad lapsed ning hageja pole üles näidanud huvi parandada enda tehtud puudustega töö, kuigi lepingu järgi on hagejal kohustus puudused enda kulul koheselt kõrvaldada (lepingu p 7.1.15). Lepingu poolte esmane tahe peaks olema suunatud sellele, et lepingust tulenevad kohustused saaksid täidetud, mitte aga sellele, et nõuda täies ulatuses tasu puudustega töö eest, ilma puuduseid kõrvaldamata, või tundmata huvi selle vastu. Tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133lg-te 1 ja kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja palub välja mõista kostjalt 11 931, 79 eurot s.h. põhiosa 9524 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 669, 66 eurot ja ühe aasta viivis 1738, 13 eurot. Järelikult on käesolevas asjas hagi hinnaks 11 931, 79 eurot. V MENETLUSKULUDE JAOTUS Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja palub välja mõista hagejalt menetluskulud 2347, 40 eurot (koos käibemaksuga). millele lisanduvad kohtuistungiga seonduvad kulud. Kostja kinnitab, et kõik kulud tsiviilasjas on kantud. Anti Aasmaa Advokaadibüroo õigusabi tunnihinnaks on 100 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Seega on tunnitasu 100 eurot käibemaksuta põhjendatud ja vajalik. Kostja palub välja mõista 1747, 49 eurot Aero Grupp OÜ poolt antud eksperthinnangu kulud. Kohus leiab, et tegemist on dokumentaalse tõendi saamise kuluga

§ 143p 2 mõttes, kulu on põhjendatud ja tuleb hagejalt välja mõista.

Riigikohus on leidnud, et juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176

lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm 3-2-1-154-15 p 11).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi 7 kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi 5 h, sh. 3 h hagi vastuse koostamine ning 2 h hagiga tutvumine ning õiguslik analüüs. Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka asjaga ning üldjuhul peaks hagiavaldusega tutvumisele kuluv aeg ning õiguslik analüüs olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Asja lahendamine sõltub ennekõike sellest, missuguseid tõendeid, taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus leiab, arvestades kostja esindaja poolt koostatud hagivastuse sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt, so, kokku 3 tundi ja 300 eurot. Kohus määras 30.08.2016 kohtuistungil tähtaja 3 tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil. Kostja esindaja kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekirja kohtule viidatud tähtaja jooksul ei esitanud. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-165-13 p 16). Kuna kostja vastavat kinnitust kohtule esitanud ei ole, mõistab kohus esindaja kulud välja käibemaksuta. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistab välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud kokku 2047, 49 eurot käibemaksuta (1747, 49 eurot + 300). Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8