← Eesti

3-17-675/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Kadri Palm Otsuse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-675 Haldusasi Lõuna-Eesti Erametsa OÜ, Osaühing

) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 56

lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (

§ 56lg 1 ls 2).

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (

§ 56lg 2).

Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (

§ 56lg 3).

Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta (

§ 57lg 1).

Haldusakti üheks olulisemaks vorminõudeks on selle põhjendamine (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-79-08, p 26).
  3. Kohus nõustub kaebajatega, et vaidlustatud otsus on pealiskaudne. Valdava osa otsuse põhjendustest moodustavad Tartu Maavalitsuse Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Luunja valla üldplaneeringu refereeringud. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et lisaks vaidlusalusele otsusele nr 9, on vastustaja oma motivatsiooni detailplaneeringu algatamata jätmise kohta esitanud lisaks
  4. veebruari ja
  5. detsembri
  6. a,
  7. aprilli,
  8. juuni ja
  9. augusti
  10. a vastustes (tl-d 67p-69, 153p). Kohtu hinnangul on selline seisukoht vastuolus

§ 56lg-ga 1.

Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks esitanud haldusakti põhjendused mõnes muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis. Vastustaja on küll otsuses nr 9 viidanud

  1. veebruari ja
  2. detsembri
  3. a,
  4. aprilli,
  5. juuni ja
  6. augusti
  7. a vastustele, kuid on seda teinud pigem menetluse kirjeldamise kontekstis, andes lühidalt ülevaate menetluse käigust.
  8. Kohtupraktikas on leitud, et iga diskretsiooniotsus on eelduslikult eriline ja ainukordne, mistõttu ei saa diskretsiooniotsuse põhikaalutlused reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, vaid peavad sisalduma haldusaktis; viitamine menetluses esitatud dokumentidele abstraktselt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit otsustamisel kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema; teisele dokumendile viidates peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (Riigikohtu
  9. detsembri
  10. a otsus asjas nr 3-3-1-47-12 (p 15) ja
  11. oktoobri
  12. a otsus asjas nr 33-1-35-13, p 25). Need seisukohad on asjakohased ka praeguses haldusasjas.
  13. Kaebajad leiavad, et vastustaja on jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kuigi vastustaja on vaidlusaluses otsuses viidanud Riigikohtu
  14. augusti
  15. a otsusele asjas nr 3-3-1-88-15, milles selgitati, et kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (p 23), ei nähtu, et kaebaja oleks sellest Riigikohtu seisukohast ka juhindunud.
  16. PlanS § 142 lg 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kaebajad on seisukohal, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks esines põhjendatud vajadus PlanS § 142 lg 1 tähenduses. Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja on jätnud arvestamata asjaolu, kas ligikaudu 9 aasta või eelduslikult isegi pikema aja tagust olukorda kajastava 6

(9)3-17-675 üldplaneeringuga kaitstav avalik huvi on püsinud tänaseni muutumatuna või on kaebajate kinnistu osas üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu algatamine põhjendatud tulenevalt muutunud oludest või vajadustest.
  1. PlanS § 128 lg 2 p 1 kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi ei kohaldata PlanS § 128 lg 2 p-s 1 sätestatut PlanS §-s 142 sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. Kohus palus vastustajal
  2. mai
  3. a kohtunõudes selgitada, kas eeltoodud sättest tulenevalt on valla tuginemine PlanS § 128 lg 2 p-le 1 õiguspärane (tl 122). Vastustaja leidis
  4. mai
  5. a selgituses, et kaebaja avaldus detailplaneeringu algatamiseks ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks (tl 124p). Selle väitega ei saa kohus nõustuda. Nii näiteks on
  6. detsembri
  7. a korduvas taotluses detailplaneeringu algatamiseks taotleja märkinud, et „Taotleja ei pea vajalikuks korrata Luunja VV-le 18.07.
  8. a täiendatud taotluse põhjendusi seonduvalt Üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu algatamise põhjendatud vajaduse kohta. Taotleja jääb täielikult seal esitatud põhjenduste juurde.“ (tl 14p). Sellest seisukohast nähtub üheselt, et detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldas ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks. Ja nagu nähtub vaidlusalusest otsusest nr 9, on ka vastustaja olnud teadlik asjaolust, et kaebajad esitasid ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks. Nii on vastustaja märkinud, et „Planeeringust huvitatud isikute poolt on detailplaneeringu algatamise taotlustes Ratasvälja maaüksusele eelkõige välja toodud oma arvamused ja olulisi põhjendusi, mis omaks kaalu ÜP muutmiseks välja toodud ei ole“ (tl 49). Veelgi enam, juba
  9. aprillil 2016 on Luunja Vallavalitsus oma kirjas nr 7-2/726-1 selgitanud, millega tuleb vältimatult arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi ka detailplaneeringu algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel (tl 18).
  10. Vastustaja on
  11. mai
  12. a selgituses leidnud, et nii vaidlusaluses otsuses kui ka selles viidatud kirjades on korduvalt märgitud, et üldplaneeringu muutmiseks pole esitatud põhjendusi (tl 124p). Kohtu hinnangul on vale väita, et kaebajad ei ole toonud välja asjaolusid, mis osundaks muutnud oludele või PlanS § 142 kohaldamise eelduseks olevale põhjendatud vajadusele. Vastustajale
  13. detsembril
  14. a esitatud taotlusele oli lisatud Skepast & Puhkim OÜ poolt
  15. detsembril
  16. a koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang „Luunja valla Lohkva küla Ratasvälja kinnistu detailplaneering“ (tl-d 31-38) ja selle eelhinnangu kohaselt kõige positiivsemat keskkonnamõju omava planeeringulahenduse alternatiivil põhinev eskiislahendus (tl 40).
  17. Eskiislahendus näeb kaebajate kinnistule ette: 6 üksikelamu maa krundi (pindaladega vahemikus 2128-2528m2, kogupindalaga 13 705m2); 1 üldkasutatava parkmetsa maa ja loodusliku maa krundi (pindalaga 40 027m2); 1 tee ja tänavamaa krundi (pindalaga 1037m2) moodustamise ning Ratasvälja ja Tagametsa tee äärde tervise- ja suusaraja rajamise. Vastustaja ei ole käsitletud kaebajate taotluses esile toodud argumente ega põhjendanud oma seisukohti osas, milles need kaebajate seisukohtadega ei ühti. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, milline on vastustaja seisukoht küsimuses, kas eskiislahendus on kooskõlas Tartu linna rohelise vööndi kaitse-eesmärkidega. Otsuses on küll märgitud, et metsa säilimine ja metsamaa mittejagamine ehituskruntideks tagab Tartu rohelise vööndi põhieesmärgid, ja metsa vähendamisega väheneks, mitte ei suureneks ökoloogiline tasakaal, kuid kohtule pole sellest seisukohast nähtav, et vastustaja oleks arvestanud asjaoluga, et eskiislahendus ei näe ette kaebajate kinnistu tervikuna rohealast väljaarvamist (75% kinnistu kasutusotstarbest jääks vastavusse kinnistule seatud kitsenduste eesmärkidega, kusjuures olemasolevat ja loodavat puhkeväärtust täiendaks Ratasvälja ja Tagametsa tee äärde rajatav tervise- ja suusarada). 7
(9)3-17-675
  1. Kohus nõustub kaebajatega ka selles, et kaebajate kinnistul lageraie teostamine ei aitaks hoida piirkonna ökoloogilist tasakaalu ega looks maastikulist mitmekesisust paremini kui nt kinnistu realiseerimine eskiislahendusest lähtuva detailplaneeringu alusel. Raielangi kasutamine puhke- ja virgestusalana on ilmselt väiksem kui selle ala kasutamine tervise- ja suusarajana. Kohtule esitatud fotod tõendavad, et kaebajate kinnistul puudub täna olemasolev objektiivselt tajutav väärtus metsamaana (tl-d 184-192). Kinnistul asuva metsamaa suhtes saab avalikkuse jaoks tekkida puhkeväärtus tingimusel, et see on üldkasutatav. Detailplaneeringuga oleks võimalik kinnistul loodav parkmets määrata avalikult kasutatavaks.
  2. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud, milline on Luunja valla poolt avalike väärtuste säilimise ja kaitsmise eeldatav määr olukorras, kus kaebajate kinnistut majandatakse metsamaana. Kuna vaidlusalune otsus on puudulikult motiveeritud, ei ole kohtul võimalik kontrollida vastustaja väidet, et olemasoleva olukorra säilimine tagab ökoloogilise tasakaalu. Otsusest ei nähtu, miks kaebajate esitatud eskiislahendusest lähtuva detailplaneeringu algatamine ohustab olemasolevat ökoloogilist tasakaalu. Samuti ei käsitle otsus eskiislahenduse positiivset keskkonnamõju. Istungil selgitas vastustaja esindaja, et maastikulise mitmekesisuse hindamisel konkreetseid piire ega territooriumi suurust, millest lähtuti, ei ole esitatud (tl 154).
  3. Kaebajad leiavad, et vastustaja on rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust, mistõttu ei ole nad saanud planeerimismenetluses esitada kõiki enda seisukohta toetavaid arvamusi ja vastuväiteid. Saanud
  4. veebruari
  5. a Luunja Vallavalitsuse otsuse eelnõu, millega teavitati Ratasvälja maaüksuse detailplaneeringu menetlusest ja detailplaneeringu algatamata jätmisest (tl-d 41-43), teavitas OÜ Robin Wood Trading Luunja Vallavalitsust
  6. veebruaril
  7. a, et taotleb võimalust arutada taotlust koos Luunja Vallavolikogu planeeringu- ja keskkonnakomisjoni, Luunja valla vastavate valdkondade spetsialistide, kinnistu omanike, nende esindajate ja Skepast & Puhkim OÜ asjatundjatega (tl 59). Pealegi oli vastustaja teadlik, et koostamisel on uus maakonnaplaneering ja valla uus üldplaneering. Kaebajad esitasid taotluse mitte enne otsustada detailplaneeringu algatamise küsimust, kui need menetlused on lõpuni jõudnud (tl 155p). 25.

§ 40

lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Riigikohus on rõhutanud isiku kaasamise ja ärakuulamise tähtsust planeerimismenetluses, kus menetluse ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on kaasamisel ja ärakuulamisel suurem roll kui tavapärases haldusmenetluses (Riigikohtu 18. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 6). 26. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses viidanud

§ 40

lg 3 p-le 2, mis sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kohtu hinnangul ei olnud käesolevas asjas

§ 40lg 3 p 2 eeldused täidetud.

Kuivõrd detailplaneeringu algatamise taotlus tugines Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule ja eelhinnangu kohaselt kõige positiivsemat keskkonnamõju omava planeeringulahenduse alternatiivil põhineva eskiislahendusele, ei saa asjatundjate selgitusi väheoluliseks pidada. Kohus nõustub kaebajatega, et võttes arvesse detailplaneeringu algatamise taotluse esmakordse esitamise ja vaidlusaluse otsuse vahelist enam kui kahe aasta pikkust perioodi, poleks kõnealuse arutelu läbiviimine toonud kaasa ka olulist või ebamõistlikku ajalist viivitust ega märkimisväärset täiendavat rahalist kulu. 8

(9)3-17-675
  1. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebajate tühistamisnõude ja tühistab Luunja Vallavolikogu
  2. veebruari
  3. a otsuse nr
  4. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud puudulikult ja vaidlustatud haldusakt on piisavalt motiveerimata.
  5. Kaebajad on esitanud lisaks tühistamisnõudele ka kohustamisnõude, mille sisu on Luunja Vallavolikogu kohustamine otsustama uuesti
  6. detsembri
  7. a taotluse alusel Ratasvälja kinnistu (registriosa nr 3236904, katastritunnus 43201:001:0095, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 5,49ha) suhtes detailplaneeringu algatamine, kuulates kaebajad koos asjatundjatega eelnevalt ära. Arvestades, et tühistamisnõue kuulub rahuldamisele, siis tuleb rahuldada ka kohustamisnõue viisil, et kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebajate
  8. detsembri
  9. a detailplaneeringu algatamise taotlust.
  10. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest sättest tulenevalt kannab kaebajate menetluskulud vastustaja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebajad on esitanud
  11. septembril 2017 kohtule menetluskulude nimekirja seisuga
  12. september 2017 (tl 158) ja kuludokumendid (tl-d 159167). Kohus leiab, et menetluskulud summas 5055 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb vastustajalt välja mõista. Menetluskulud sisaldavad kaebuselt tasutud riigilõivu 45 eurot ja kulusid õigusabile vastavalt
  13. märtsi
  14. a arvele nr 2017050 (tl 159),
  15. juuni
  16. a arvele nr 2017096 (tl 162) ja
  17. augusti
  18. a arvele nr 2017144 (tl 165) ehk kokku mahus 27 tundi ja 50 minutit (hinnaga 1 tund = 150 eurot + käibemaks). Asja materjalidest nähtub, et kulud on kantud (tl-d 57, 62, 161, 164, 167).
  19. Kaebajad esitasid kuludokumendid, mis seondusid osalemisega kohtuistungil
  20. septembril 2017, s.o seaduses ettenähtud kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kaebajad taotlesid täiendavalt menetluskulude väljamõistmist summas 1242 eurot. Menetluskulud seisnevad kuludes õigusabile vastavalt
  21. septembri
  22. a arvele nr 2017157 (tl 193) mahus 3 tundi ja 34 minutit (hinnaga 1 tund = 150 eurot + käibemaks) ja kaebajate lepingulise esindaja transpordikulule. Kulud on kantud (tl 194). Kohus leiab, et ka need kulud tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Seega kokku mõistab kohus Luunja vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 6297 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.